2. Määratlused ja lühendid

ASCII (American National Standard Code for Information Interchange).

Ameerika rahvuslik 7-bitiste märgikoodide standard, kasutamiseks infovahetusel, andmetöötluses ning sidesüsteemides. ASCII kooditabel sisaldab juhtmärke ja kirjamärke. Eesti aluskooditabeli vasak pool langeb kokku ASCII kooditabeliga.

ISO (International Organization for Standardization).

Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon.

IEC (International Electrotechnical Commission)

Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon.

MES (Multilingual European Subset).

Euroopa keelte märgistik. MES-1 hõlmab ainult ladina kirja kuid on mõnevõrra suurem kui ESET1. MES-2 hõlmab lisaks ladina kirjale ka kreeka ja kirillitsa märke. MES-3A on avatud märgistik, mis täieneb koos lisandustega standardile ISO/IEC 10646. MES-3A hõlmab kogu ladina, kreeka, kirillitsa, armeenia ja gruusia kirja.

ISO/IEC 10646, Unicode

Rahvusvaheline märgistike standard, mis lubab kodeerida, edastada, töödelda ja salvestada kõigi maailma keelte kirjamärke. Hetkel on kodeeritud 39 000 märki. ISO/IEC 10646 ja Unicode arenevad sünkroonselt ning neid on käesoleva standardi piires kasutatud sünonüümidena.

UCS (Universal Multiple-Octet Coded Character Set)

ISO/IEC 10646 kodeeritud märgistik.

Juhtfunktsioon, juhtmärk.

Märk, mis toimib tegevuse (reavahetuse, sõnumi lõpu jne) käsuna ning millel ei ole iseseisvat graafilist kuju. Käesolevas standardis ei sätestata juhtmärke. Nende kasutamine peab toimuma täpses vastavuses rahvusvaheliste standarditega, mille järgi on juhtmärkide jaoks reserveeritud veerud 0, 1 (e vahemik C0) ja 8, 9 (e vahemik C1).

Kirjamärk, graafiline märk.

Erinevalt juhtmärgist omab kirjamärk visuaalset kuju, teda võib kirjutada käsitsi, trükkida, või kuvada ekraanile.

Märk (character).

Märgistiku element, mida kasutatakse andmete esitamiseks või korraldamiseks ning andmevoo juhtimiseks.

Märgistik, märgivalik (character set, character repertoire).

Terviklik märkide kogum. Ühte märgistikku võib kodeerida mitmel moel.

Kodeeritud märgistik (coded character set).

Märke ja neid esindavaid koode üheselt määratlev reeglistik.

Kooditabel.

Kodeeritud märgistiku esitus tabeli kujul. Ühebaidiste märgistike kooditabelis on 256 positsiooni: 16 rida ja 16 veergu. Read ja veerud nummerdatakse kuueteistkümnendarvudega: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, A, B, C, D, E, F. Märgi kuueteistkümnendkoodis xy number x näitab veeru numbrit ja y rea numbrit.

Kirjasüsteem e kiri (script).

Kirjamärkide hulk, mis on kasutusel ühe või mitme keele kirjutamiseks. Eesti kasutab ladina kirja, mis on levinud ka suures osas Euroopast. Lisaks on Euroopas kastusel ka kreeka ja heebrea kiri ning kirillitsa.

Täht (letter).

Kirjamärk, mis esineb loomuliku keele tähestikus.

Diakriitiline märk e diakriitik (diacritical mark).

Lisamärk tähe koostises, näiteks täpid.

Ligatuur (ligature).

Liitmärk, kahe märgi ühend, näiteks "OE".

Bait, oktett (byte, octet).

Järjestatud jada 8 bitist (kahendnumbrist), mida vaadeldakse tervikühikuna. Kaheksakohalise kahendarvu asemel kasutatakse enamasti vastavat kümnend- või kuueteistkümnendarvu. Näiteks bitijada "11011100" võib kirjutada kümnendarvuna "220" või kuueteistkümnendarvuna "DC".

EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code).

IBM suurarvutites kasutatavate kooditabelite pere. Eesti EBCDIC kooditabel baseerub IBM CP 278 tabelil.

Latin-1 (Latin alphabet #1).

Lääne-Euroopas, Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasutatav 191 märgist koosnev märgistik. Latin-1 on vormistatud standardina ISO 8859-1.

Latin-9 (Latin alphabet #9).

191 märgist koosnev kooditabel, mis baseerub Latin-1l. Seitse uut märki, mis jäid välja kooditabelist Latin-1, on lisatud koodivahemikku A0-BF. Latin-9 on vormistatud standardina ISO 8859-15 ning see on ka Eesti aluskooditabel.

Keele kiht klaviatuuril (language layer).

Klaviatuuril võib olla mitu keele kihti (näiteks eesti ja vene keele kiht). Igal keele kihil on kuni kolm registrit (alumine register, ülemine register, lisaregister).

QWERTY klaviatuur.

Klaviatuur, mille teine rida (D-rida) vasakult paremale sisaldab tähti Q, W, E, R, T, Y, U, I, O, P. See klaviatuur domineerib ladina tähestikuga kultuurides (välja arvatud prantsuse kultuur). Käesolevas standardis esitatud eesti klaviatuur on QWERTY klaviatuuri üks variante. Prantsuse kultuurikeskkonnas on levinud AZERTY klaviatuur, saksa kultuurikeskkonnas kasutati QWERTZ klaviatuuri.

Klaviatuuri register, alammärgistik (keyboard level).

Klaviatuuri mistahes klahvivajutusega võib ühe keelekihi piires genereerida kuni kolm eri märki, vastavalt sellele, kas sõrmise vajutus on vahetu, koos teise taseme valiku klahviga (tähisega Shift või püstnool) või kolmanda taseme valiku klahviga (tähisega AltGr või topeltpüstnool).

Sammuta märk (nonescaping key, nonspacing key, dead key).

Sõrmis klaviatuuril, millele vajutamisel ei muutu kursori positsioon. Sammuta märki saab kasutada diakriitikuga märkide genereerimiseks.

Suurtähelukk (capslock, capitals lock).

Klaviatuuri sõrmise funktsioon, mis lülitab klaviatuuridraiveri suurtähereiimi, kuid ei mõju numbrite ja muude märkidega sõrmistele. Suurtähelukk on registersõrmis: temale vajutades lülitatakse vastav funktsioon sisse või välja.

POSIX (Portable Operating Systems Interface).

Standardne mobiilne operatsioonisüsteem ja tema keskkond. POSIXit võib vaadelda kui standardiseeritud UNIXit. Käesolev standard defineerib Eesti lokaadi (locale) POSIXi ja ISO/IEC 14652 formaadis.

Lokaat (Locale).

Nende kasutajakeskkonna osade määratlus, mis sõltuvad keelest ja kultuurikokkulepetest. Locale jaguneb üheks või mitmeks kategooriaks. Kategooriatel on kindlaksmääratud nimetused ning iga kategooria määrab süsteemi osade käitumise teatud kindlaid aspekte. Standard ISO/IEC 14652 lisab POSIXis defineeritud kategooriatele mitu uut kategooriat nagu nt postiaadresside esitusviis või kasutatava paberi formaat.

FDCC-hulk (FDCC-set, set of Formal Definitions of Cultural Conventions).

Nende kasutajakeskkonna osade määratlus, mis sõltuvad keelest ja kultuurikokkulepetest. FDCC hõlmab ja laiendab C ja POSIXi lokaadimõistet.