ETF 861 (01.06.1999–31.01.2002)
Lembit Vaba (grandihoidja)
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Töö lõppeesmärgiks on läänemeresoome keelte baltismide kommenteeritud sõnastiku koostamine. Erialakirjanduses tuntud baltismide kriitilise käsitluse kõrval sisaldab väljaanne hulgaliselt uusi baltisme, sealjuures eriti selliseid käsitlusi, mis toetuvad eesti murdekartoteekidele ja läänemeresoome keelte uuemale leksikograafilisele kirjandusele ja murdekirjeldustele. Läänemeresoome keelte baltismide sõnastikul on oluline osa läänemeresoomlaste etnogeneesi selgitamisel.
2001. a on põhitähelepanu pööratud sõnastikuosa täiendamisele liivi ja vepsa materjaliga.
Mõningaid uusi balti etümoloogiaid ja nendega seotud lingvistilist problemaatikat on kavas käsitleda ajakirjas “Linguistica Uralica” ja jätkväljaandes “Baltu filologija” ning kahel teaduskonverentsil.
Taotletud: 36 333 Saadud: 14 000 (39%)
ETF 3862 (01.01.1999–31.12.2002)
Ülle Viks (grandihoidja)
Indrek Hein
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Töö eesmärk on luua vahendid sõnavormide kasutuse uurimiseks, kasutusandmete kogumiseks ja grammatilise sagedussõnastiku koostamiseks.
Oodatavad tulemused aastal 2001:
1. Morfoloogilise analüsaatori versioon, mis sobib sõnavormide kasutuse uurimiseks (uuendused peamiselt liitsõnade, tuletiste ja tüvemuutuste moodulite osas).
2. Uus programmimoodul (koos kasutajaliidesega) andmefailide automaatseks haldamiseks: põhifaili ja erandfailide uuendamiseks.
3. Reeglipõhise morfoloogilise ühestaja versioon, mis sobib sõnavormide kasutuse uurimiseks.
4. Eksperimentaalne sagedussõnastik piiratud mahuga teksti põhjal.
Taotletud 162 000 Saadud: 70 000(43%)
ETF 3489 (01.01.1998–31.12.2001)
Indrek Hein (grandihoidja)
Margit Langemets
Silvi Vare
Ülle Viks
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Töö eesmärk on luua ühtne lingvistiline töökeskkond, mis ühendab endas sõnastikud, keelereeglid ning keeletarkvara moodulid.
1. EKI sisevõrgu käivitamine, et uurijatele saaksid kättesaadavaks olemasolevad leksikaalsed baasid (sõnastikud) ja morfoloogiaprogrammi moodulid.
2. Morfoloogilise sünteesi programmi sidumine leksikaalse baasiga ja tekstikorpusega (otsiprogrammi prooviversioon).
3. Kirjegeneraatori edasiarendus ja uued rakendused (soome-eesti sõnaraamat).
4. Sõnamoodustuse andmebaasi täiendamine ja kasutamine liitsõna struktuurimallide uurimisel.
5. Sõnastike märgendussüsteemi arendamine ja üleviimine rahvusvahelisele standardile (TEI, SGML või XML).
Taotletud: 215 000 Saadud: 90 000 (42%)
ETF 4193 (01.01.2000–31.12.2003)
Arvo Laanest (grandihoidja)
Helmi Neetar
Vilja Oja
Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikool)
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
1. Töö eesmärgiks on kaardistada sõnavara ja sellega seotud keelenähtuste levikut paralleelselt kõigist läänemeresoome keeltest (ca 300 sõnavaralist nähtust 250 kaardistuspunktis). Keeleatlas pealkirjaga “Atlas Linguarum Fennicarum” on kavandatud trükkida kolmes osas, iga osa umbes 400 lk. Kaartidega koos avaldatakse lühikesed teaduslikud kommentaarid. Pikemalt saab uurimistöö tulemusi esitada teadusürituste ettekannetes ja artiklites.
2. Lisaks traditsioonilistele rakendustele, nagu keeleajalugu, keelekontaktid, etümoloogia, etniline ajalugu, võib atlas olla lähtekohaks murdeandmete tõlgendamise kvantitatiivsete meetodite arendamisel. Atlas soodustab ühtlasi läänemeresoome keeleainese suuremat arvestamist üldkeeleteaduse probleemide lahendamisel, sest uurija käsutuses on esmakordselt kogu keelerühma materjal.
Taotletud: 180 000 Saadud: 150 000 (83%)
ETF 3859 (01.01.1999–31.12 2002)
Helmi Neetar (grandihoidja)
Ülle Viks
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Lõunaeesti murdeuurimise seisukohalt on eluliselt tähtis laiendada Hargla murraku arvutiandmebaasi (algus 1997–98; mh EKI koduleheküljel Internetis). Murdeaines sisestatakse koos grammatilise infoga. Lisatakse talletamisaeg ja keelejuhi vanus, võimaldamaks uurida eri ajastute murdekeelt, koguni tänapäevase Võru keelepruugini välja. Tegemist on originaaluurimusega, esimese ühe eesti murdeala morfoloogilise kirjeldusega, mille järjeks liituksid teised. Andmebaas on esmajärgulise tähtsusega nii eesti dialektoloogia kui kogu soome-ugri keeleteaduse seisukohalt. Esimese praktilise tulemusena tuleks mainida T. Rosenbergi ja K. Pihelga eriuurimusi vastavalt Hargla murraku noomenist ja verbist. Töö jätkub selleski vallas.
Taotletud: 159 000 Saadud: 50 000 (31%)
ETF 3858 (01.01.1999–31.12.2002)
Helle Metslang (grandihoidja)
Silvi Vare
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Projekti ülesandeks on selgitada eesti grammatika vormivahendite ja –võtete (kategoriaalsete muutetunnuste, tuletusliidete, abisõnade, sõnade ühendamise) funktsioone, nende kasutamise viise, motiive, võimalusi ja ressursse. Teema sisaldab kolme alateemat: 1) verbikategooriate ja grammatiliste partiklite funktsioonid; 2) derivatsiooni andmebaas; 3) liitsõnade ja eri tüüpi sõnaühendite vahekorrad. Tulemused vormistatakse publikatsioonide ning arvutiandmebaasi kujul ja neid vajavad keele õpetamisega, korraldamisega jne. tegelejad ning keeleuurijad nii kodu- kui välismaal.
Taotletud: 129 670 Saadud: 60 000 (46%)
ETF 4192 (01.01.2000–31.12.2003)
Jüri Viikberg (grandihoidja)
Karl Pajusalu (Tartu Ülikool)
Liina Lindström (Tartu Ülikool)
Varje Lonn
Ann Veismann (Tartu Ülikool)
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
1. Eesti murrete elektroonilise andmebaasi keeleteaduslike ja tehniliste aluste täpsustatud formuleerimine;
2. Murdetekstide korpuse elektrooniliseks analüüsiks vajalike märgenduspõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine.
3. Murdelindistuste edasine väljavalimine, litereerimine ja kontrollimine ning formaliseerimine.
4. Eesti murrete analüüs morfofonoloogia, morfoloogia ja süntaksi valdkonnas andmebaasi võimaluste selgitamise ja täiendamise käigus; mitmesuguste häälikuliste, morfoloogiliste ja süntaktiliste joonte üldistav käsitlemine.
5. Vähemalt 500000 sõna sisaldava andmebaasi valmimine 2003. aastaks ja selle kättesaadavaks tegemine uurijale (Internetis); aluse loomine eesti murrete ja ühiskeele ning eesti keele ajalooliste seoste uurimiseks.
Taotletud: 135 000 Saadud: 68 000 (50%)
ETF 4194 (01.01.2000–31.12.2001)
Meelis Mihkla (grandihoidja)
Einar Meister (Küberneetika Instituut)
Indrek Hein (Eesti Keele Instituut)
Peeter Tatter (Tallinna Tehnikaülikool)
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
1. Lõpetada eestikeelse kõnesüntesaatori (välja töötatud 1997–99) testimine ja uurida tema kasutatavust erineva tekstilise informatsiooni (teade, uudised, ilukirjandus) esitamisel.
2. Luua kasutajaliidesed, mille abil kasutaja ise sõltuvalt kasutusalast või maitsest saab valida prosoodia häälestusmalle ja teksti esitlust.
3. Luua veebilehekülgede audioaliseerija, mille abil oleks võimalik ekraanil olevat eestikeelset informatsiooni lasta ette lugeda taustana, võimaldades arvutikasutajal vähendada silmade koormust ja tegelda samal ajal millegi muuga.
Taotletud: 140 000 Saadud:76 000 (54%)
ETF 3856 (01.01.1999–31.12.2001)
Urve Lippus (grandihoidja)
Vaike Sarv
Anu Kõlar (Eesti Muusikaakadeemia)
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Jätkuvad metodoloogiaseminarid, kus projekti liikmed arutavad nüüd juba üksteise töid. 200. aasta kevadeks valmis uurimusena (magistritööna) Anu Kõlari töö rahvuslikust kirikumuusikast ning käsil on sellest artikli vormistamine projekti lõpetavasse Eesti Muusikaloo Toimetiste 6. kogumikku. Valmis ka Maarja Kasemaa töö “ Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapital rahvusliku muusikakultuuri toetajana” ning selle põhjal käib praegu artikli kirjutamine projekti lõpetavasse kogumikku. Urve Lippus on esitanud artikli “French Music and Estonian Musical Life in the 1920s–1930” Helena Tyrväise toimetatavasse Põhjamaade muusikateaduslikku kogumikku, samuti artikli “Grieg as a model of Nordic national composer for Estonian musicians in the first half of the 20th century”. The International Edvard Grieg Society Yearbook jaoks (Bergen 2000) ning nende põhjal on valmimas rahvuslikkuseteemaline eestikeelne artikkel koostatavasse eesti Muusikaloo Toimetiste 6. väljaandesse. Samasse kogumikku on planeeritud Vaike Sarve allikapublikatsioon rahvaviiside kogumisega seotud kirjavahetusest ning päevikumärkmetest, millega liitub analüüsiv artikkel rahvaviiside kogumisest kui rahvusliku muusika loomise eeltööst. Aasta algusesse oleme planeerinud seminari, arutamaks oma artikleid naaberalade (kirjandus-, teatri-, kultuuriloolaste) seltsis, kuna rahvusliku kultuuri loomise problemaatika on tunduvalt laiem kui ainult muusika. Projekt peaks lõppema Eesti Muusikaloo Toimetiste 6. väljaandega, mis tuleb üsna ulatuslik artiklite kogumik nimetatud teemal. Kogumiku toimetamise ja trükikulud moodustavad olulise osa käesolevast taotlusest.
Taotletud: 112 000 Saadud: 75 000 (67%)
ETF 4941 (01.01.2001-31.12.2004)
Marja Kallasmaa (grandihoidja)
Peeter Päll
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Töö on kõige otsesemalt seotud Ungari, Soome, Eesti ja Venemaa soome-ugri rahvaste nimeuurijate ühisprojektiga Onomastica Uralica sarja väljaandmiseks. Sarja 1. osa hõlmab valitud bibliograafia (Eesti osa valmistab ette Peeter Päll), 2. osa kohanimede uurimise ajalugu (Marja Kallasmaa), 3. osa asulanimesid uurali keeltes, 4. osa kohanimede laenamist (Peeter Päll) ning 5. osa veekogunimesid. Grandi teema on sellest projektist laiem, hõlmates ka lähedalt seotud ja vajalikke eeltöid: 1. Lääne-Eesti saarestiku nimesüsteem (jätkuna Saaremaa kohanimede ning Lääne-Eesti loodusnimede detailuuringule, Marja Kallasmaa); 2. Eesti onomastika täielik bibliograafia (Peeter Päll jt); 3. Eesti normitud kohanimede andmebaas (KNAB, Peeter Päll)
Taotletud: 144 000 Saadud: 90 000 (62,5%)
ETF 4943 (01.01.2001 – 31.12.2004)
Peep Nemvalts (grandihoidja)
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Põhieesmärgiks on koostada eesti keele järjekindlalt semantiline süntaksikirjeldus, mis loodetavasti annab ka uusi üldteoreetilisi vaatenurki, heal juhul uudse tervikliku keelekirjeldusmeetodi, mille abil saab süsteemse pildi lausesünteesist. Avarduks arusaamine eesti keele ehistusest ja funktsioneerimisest, mitmekesistuks keeleteaduse teooria ja metoodika.
Uurimus on kavas avaldada monograafiana.
Tulemused looksid uusi võimalusi eesti keele õppes nii ema- kui ka võõrkeelena ning neid on loodetavasti võimalik rakendada ka uute õpikute koostamisel.
Taotletud: 115 960 Saadud: 50 000 (43%)
ETF 4944 (01.01.2001 – 31.12.2004)
Kristiina Ross (grandihoidja)
Töö eesmärgid, oodatavad tulemused 2001.
Projekti eesmärgiks on välja selgitada vaieldamatud otsesed heebrea laenud eesti keeles, mille vahendajaks on olnud esimene eesti täis-Piibel (1739). Erinevalt nt rootsi ja soome esmatõlgetest, mis lähtuvad Lutheri saksakeelsest Piibli-tõlkest, on eesti täis-Piibeli Vana Testamendi osa tõlgitud otse heebrea keelest. Luther lähtus tõlkimisel äärmuslikult ümberütleva tõlketehnika seisukohtadest, mille järgi tõlge peab olema igati sihtkeelepärane ega tohi sisaldada lähtekeelele spetsiifiliselt iseloomulikke elemente. Niisugust tõlkemeetodit rakendas ta ka fraseologismide tõlkimisel, asendades heebrea fraseologismid samatähenduslike saksa vastetega. Rootsi tõlge (1541) kopeerib väga sõnasõnaliselt Lutheri tõlget, soome tõlge (1642) lähtub rootsi ja saksa tõlgetest, soomepärastades omakorda seal leiduvaid fraseologisme.
Eesti tõlge on tõlketehniliselt Lutheri tõlkest põhimõtteliselt erinev, tõlkides heebrea fraseologismid üldjuhul võimalikult täpselt ning sõnasõnalt eesti keelde. Seetõttu leidub ka tänapäeva eesti keeles heebrea päritolu fraseologisme, millel ei ole otsest paralleeli ei saksa, rootsi ega soome keeles. Kavandatava töö eesmärgiks ongi heebrea originaali, saksa, rootsi, soome ja eesti tõlget kõrvutades välja selgitada, kui palju seesuguseid keelendeid eesti esimene täis-Piibel sisaldab ning kui palju neist on eesti kirjakeeles hiljem laiemalt levinud.
Taotletud: 75 000 Saadud: 50 000 (67%)
1. Läänemeresoome keelte baltismide sõnastik. ETF 861 (01.06.1999–31.01.2002)
2. Sõnavormide kasutus tänapäeva eesti keeles. ETF 3862 (01.01.1999–31.12.2002)
3. Eesti lingvistika andmebaas (LIIS). ETF 3489 (01.01.1998–31.12.2001)
4. Atlas Linguarum Fennicarum. ETF 4193 (01.01.2000–31.12.2003)
5. Hargla murraku morfoloogia II. ETF 3859 (01.01.1999–31.12.2002)
6. Eesti kirjakeele grammatikavahendite kasutuspotentsiaal. ETF 3858 (01.01.1999–31.12.2002)
7. Eesti murrete elektrooniline andmebaas II. ETF 4192 (01.01.2000–31.12.2003)
8. Kõnesünteesi kvaliteedi hindamine ja kasutajaliidesed eestikeelse tekst-kõne süsteemile. ETF 4194 (01.01.2000–31.12.2001)
9. Rahvusliku muusika idee Euroopas ja rahvusliku helikeele loomine Eestis 1920–1940. ETF 3856 (01.01.1999–31.12.2001)
10. Eesti onomastiline andmestu Onomastica Uralica sarjas. ETF 4941 (01.01.2001–31.12.2004)
11. Eesti keele saatjasüntaks. ETF 4943 (01.01.2001–31.12.2004)
12. Heebrea mõjud eesti keeles. ETF 4944 (01.01.2001–31.12.2004)