ETF 5408 (01.01.2003–31.12 2006)
Iris Audova (grandihoidja)
Töö eesmärgid
Uurimuse põhieesmärgiks on selgitada välja eesti verbaalnoomenite (partitsiibid, infinitiivid, tegijanimi, teonimi) süsteemi ja kasutusala sarnasused ja erinevused võrreldes nii uurali kui ka mitteuurali naaberkeelte vastavate verbaalnoomenite süsteemi ja kasutusega. Eesti verbaalnoomenid moodustatakse uuralipäraste sufiksite abil, kuid võib oletada, et nende kasutuses ja nende poolt moodustatud süsteemis on nii uuralipäraseid kui mitteuuralipäraseid jooni. Uurimuse tulemusel peaksid need jooned täpsustuma, ühtlasi peaks olema võimalik teha üldistusi ühelt poolt kontaktmõjude olemuse, teiselt poolt eesti keele kujunemisloo kohta.
2003. aastaks taotletud 116 000 krooni, saadud 50 000 krooni.
ETF 5409 (01.01.2003–31.12.2006)
Lembit Vaba (grandihoidja)
Töö eesmärgid
Projekti esimeses järgus (2003–2004) uuritakse edelapoolsete läänemeresoome keelte sõnavara välja selgitamaks ja täpsustamaks nimetatud keelte eelajaloolisi kontakte, eriti nimetatud keelte eelkäijate keelkonnasiseseid kontakte ja kontakte ida- ja läänebalti hõimukeeltega.
Projekti teises järgus (2005–2006) uuritakse eesti regilaulude sõnavara ja analüüsitakse etümoloogiliselt eesti murdesõnavara mõistelisi fragmente, keskendudes eriti balti päritolu fragmentide väljaselgitamisele ja etümoloogilisele analüüsile.
Projekti raames saadud edelapoolsete läänemeresoome keelte sõnavara päritolu kohta saadud tulemusi on kavas publitseerida artiklite sarjana ning kasutada valmimisjärgus oleva monograafilise uurimuse “Läänemeresoome keelte baltismide sõnastik” üldosade täiendamisel ja täpsustamisel.
2003. aastaks taotletud 41 417 krooni, saadud 30 000 krooni.
ETF 5039 (01.01.2002–31.01.2005)
Hille Pajupuu (grandihoidja)
Meelis Mihkla
Krista Kerge
Töö eesmärgid
Aastatel 1997–2000 töötati Eesti Teadusfondi toetusel välja eesti keele tekst-kõne süntesaator. Tekst-kõne sünteesi avalikku rakendust piirab esialgu väljundkõne monotoonsus ja kõne halb sidusus. Väljundkõne loomulikkuse ja meloodiakontuuride paljususe eest “vastutab” nn prosoodia generaator, mis juhib kõneüksuste kestuste ja häälekõrguse muutumist ajas. Senises tekst-kõne sünteesisüsteemis on kaasatud vaid morfoloogia analüsaator. Lauseprosoodia modelleerimisel kasutati lihtsakoelisi kirjavahemärkidega seotud mudeleid. Lause sisemist struktuuri (süntaksit) ei käsitletud.
Käesoleva projekti põhieesmärk on teha kindlaks need süntaktilised tunnused, millest lauseprosoodia sõltub, et seejärel muutuks võimalikuks loomulike neutraalse intonatsiooniga tekstilausete genereerimine kirjutatud sisendteksti alusel.
Teadusliku baastulemusena peetakse silmas eesti keele süstemaatilist lauseprosoodiat, mis on seni kirjeldamata. Baastulemusest sõltub otseselt töö põhitulemus: lauseintonatsiooni loomulikkuse saavutamine tekst-kõne sünteesis. Taotletav uuring on eestikeelse kogukonna ja seaduslikult eestikeelse keskkonna säilitamiseks möödapääsmatu. Kui pidades silmas inimvahenduseta arvutiteenuste kasvavat ulatust ja arvutirakenduse suundi (arvuti kasutus sünnipuhuse, tervisekaotusena tekkinud või eaga kaasneva nägemispuude puhul või perspektiivses klaviatuurita variandis, mida on laialdaselt oodata u. 10 aasta jooksul), on tema tulemused ajapikku rakendatavad majanduse ja igapäevaelu igas sfääris, kuivõrd muutub arvutikasutuse iseloom kirjalikust suuliseks.
2003. aastaks taotletud 140 000 krooni, saadud: 63 000 krooni.
ETF 5040 (01.01.2002–31.01.2005)
Urmas Sutrop (grandihoidja)
Margit Langemets
Ene Vainik
Liisi Piits
Merike Mägedi
Töö eesmärgid
Uurimisprojekti eesmärgiks on:
1. Selgitada välja, missugused sõnavara struktureerimise kriteeriumid on esmased ja missugused on sekundaarsed;
2. Leida korrelatsioonid erinevate kriteeriumite vahel;
3. Eelneva põhjal välja töötada sõnavara struktuuri kirjeldamise teoreetilised alused;
4. Rakendada väljatöötatud mudel eesti keelele;
5. Korrigeerida mudelit;
6. Anda eesti keele sõnavara struktuuri teaduslik kirjeldus;
7. Käsitleda mitmeid eesti keele sõnavara struktuuri üksikküsimusi.
2003. aastaks taotletud 101 250 krooni, saadud 80 000 krooni.
ETF 4941 (01.01.2001–31.12.2004)
Marja Kallasmaa (grandihoidja)
Peeter Päll
Töö eesmärgid
Töö on kõige otsesemalt seotud Ungari, Soome, Eesti ja Venemaa soome-ugri rahvaste nimeuurijate ühisprojektiga Onomastica Uralica sarja väljaandmiseks. Sarja 1. osa hõlmab valitud bibliograafia (Eesti osa valmistab ette Peeter Päll), 2. osa kohanimede uurimise ajalugu (Marja Kallasmaa), 3. osa asulanimesid uurali keeltes, 4. osa kohanimede laenamist (Peeter Päll) ning 5. osa veekogunimesid. Grandi teema on sellest projektist laiem, hõlmates ka lähedalt seotud ja vajalikke eeltöid:
1. Lääne-Eesti saarestiku nimesüsteem (jätkuna Saaremaa kohanimede ning Lääne-Eesti loodusnimede detailuuringule, Marja Kallasmaa);
2. Eesti onomastika täielik bibliograafia (Peeter Päll jt);
3. Eesti normitud kohanimede andmebaas (KNAB, Peeter Päll)
2003. aastaks taotletud 125 000 krooni, saadud: 92 000 krooni.
ETF 4944 (01.01.2001 – 31.12.2004)
Kristiina Ross (grandihoidja)
Töö eesmärgid
Projekti eesmärgiks on välja selgitada vaieldamatud otsesed heebrea laenud eesti keeles, mille vahendajaks on olnud esimene eesti täis-Piibel (1739). Erinevalt nt rootsi ja soome esmatõlgetest, mis lähtuvad Lutheri saksakeelsest Piibli-tõlkest, on eesti täis-Piibeli Vana Testamendi osa tõlgitud otse heebrea keelest. Luther lähtus tõlkimisel äärmuslikult ümberütleva tõlketehnika seisukohtadest, mille järgi tõlge peab olema igati sihtkeelepärane ega tohi sisaldada lähtekeelele spetsiifiliselt iseloomulikke elemente. Niisugust tõlkemeetodit rakendas ta ka fraseologismide tõlkimisel, asendades heebrea fraseologismid samatähenduslike saksa vastetega. Rootsi tõlge (1541) kopeerib väga sõnasõnaliselt Lutheri tõlget, soome tõlge (1642) lähtub rootsi ja saksa tõlgetest, soomepärastades omakorda seal leiduvaid fraseologisme.
Eesti tõlge on tõlketehniliselt Lutheri tõlkest põhimõtteliselt erinev, tõlkides heebrea fraseologismid üldjuhul võimalikult täpselt ning sõnasõnalt eesti keelde. Seetõttu leidub ka tänapäeva eesti keeles heebrea päritolu fraseologisme, millel ei ole otsest paralleeli ei saksa, rootsi ega soome keeles. Kavandatava töö eesmärgiks ongi heebrea originaali, saksa, rootsi, soome ja eesti tõlget kõrvutades välja selgitada, kui palju seesuguseid keelendeid eesti esimene täis-Piibel sisaldab ning kui palju neist on eesti kirjakeeles hiljem laiemalt levinud.
2003. aastaks taotletud 100 000 krooni, saadud 57 000 krooni.
ETF 4193 (01.01.2000–31.12.2003)
Vilja Oja (grandihoidja)
Arvo Laanest
Helmi Neetar
Tiit-Rein Viitso (Tartu Ülikool)
Töö eesmärgid
1. Töö eesmärgiks on kaardistada sõnavara ja sellega seotud keelenähtuste levikut paralleelselt kõigist läänemeresoome keeltest (ca 300 sõnavaralist nähtust 250 kaardistuspunktis). Keeleatlas pealkirjaga “Atlas Linguarum Fennicarum” on kavandatud trükkida kolmes osas, iga osa umbes 400 lk. Kaartidega koos avaldatakse lühikesed teaduslikud kommentaarid. Pikemalt saab uurimistöö tulemusi esitada teadusürituste ettekannetes ja artiklites.
2. Lisaks traditsioonilistele rakendustele, nagu keeleajalugu, keelekontaktid, etümoloogia, etniline ajalugu, võib atlas olla lähtekohaks murdeandmete tõlgendamise kvantitatiivsete meetodite arendamisel. Atlas soodustab ühtlasi läänemeresoome keeleainese suuremat arvestamist üldkeeleteaduse probleemide lahendamisel, sest uurija käsutuses on esmakordselt kogu keelerühma materjal.
2003. aastaks taotletud 190 000 krooni, saadud 140 000 krooni.
ETF 4192 (01.01.2000–31.12.2003)
Jüri Viikberg (grandihoidja)
Karl Pajusalu (Tartu Ülikool)
Liina Lindström (Tartu Ülikool)
Varje Lonn
Ann Veismann (Tartu Ülikool)
Töö eesmärgid
1. Eesti murrete elektroonilise andmebaasi keeleteaduslike ja tehniliste aluste täpsustatud formuleerimine;
2. Murdetekstide korpuse elektrooniliseks analüüsiks vajalike märgenduspõhimõtete väljatöötamine ja rakendamine.
3. Murdelindistuste edasine väljavalimine, litereerimine ja kontrollimine ning formaliseerimine.
4. Eesti murrete analüüs morfofonoloogia, morfoloogia ja süntaksi valdkonnas andmebaasi võimaluste selgitamise ja täiendamise käigus; mitmesuguste häälikuliste, morfoloogiliste ja süntaktiliste joonte üldistav käsitlemine.
5. Vähemalt 500 000 sõna sisaldava andmebaasi valmimine 2003. aastaks ja selle kättesaadavaks tegemine uurijale (Internetis); aluse loomine eesti murrete ja ühiskeele ning eesti keele ajalooliste seoste uurimiseks.
2003. aastaks taotletud 190 000 krooni, saadud 75 000 krooni.