Põhikirjajärgselt on EKI riigi teadus- ja arendusasutus, mis töötab Haridus-ministeeriumi valitsemisalas. EKI teadustegevuse põhiülesandeks oli 1999. a. eesti ja teiste soome-ugri rahvaste keele ning folkloori uurimine (vt punkt 1.2). EKI töös on võrdväärse kaaluga esindatud teadus- ja arendustegevus. Arendustegevuse põhiülesanneteks on seni olnud a) eesti keelehoole ja keelekorraldus, b) eesti rahvuskultuuri seisukohalt oluliste sõnaraamatute, ülevaadete ja teatmeteoste ning allikpublikatsioonide koostamine, toimetamine ja trükiks ettevalmistamine, c) soome-ugri rahvaste kultuuride tutvustamine ning populariseerimine. EKI teadustegevuse esmaseks sihiks on tagada arendustegevusele üldteoreetiliselt põhjendatud lähtekohad.
1999. a. viidi EKI struktuur kooskõlla uue, temaatilise finantseerimisega. EKI nõukogu 29. märtsi koosoleku otsusega reorganiseeriti seni eksisteerinud kümme struktuuriüksust (sektorit ja töörühma) ning moodustati nende alusel viis sektorit, mille teadustegevuse üldsuunad kattuvad viie sihtfinantseeritava teemaga. Uued struktuuri-üksused on:
Folkloristikasektori algatusel arutati EKI nõukogu 2. juuni koosolekul folkloristide taotlust viia seni EKI alluvuses tegutsenud folkloristid üle Kirjandusmuuseumi alluvusse. Samal koosolekul otsustati lubada folkloristikasektoril ja etnomusikoloogia sektoril 2000. aastast üle minna Kirjandusmuuseumi alluvusse.
Henn Saari • Avatud Eesti Fondi elutöö preemia;
Kristiina Ross • Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (tõlke alal), Mõõdukate erakonna kultuuripreemia;
Vaike Sarv • Anne Vabarna nimeline Värska valla omakultuuripreemia.
EKI assistent Kairit Henno pälvis 1998. a Teaduste Akadeemia noorteadlaste preemia (jäi eelmise aasta aruandes märkimata).
1999. a. kaitsti 2 doktoriväitekirja (mõlemad folkloristika alal):
Ruth Mirov • "Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud: tüpoloogia, struktuur, poeetika". 26.04.1999. TÜ.
Kristi Salve • "Läänemeresoome rahvaste usundiline ja poeetiline traditsioon: žanride vahelised suhted ja etniline ajalugu". 20.12.1999. TÜ.
Magistrikraadi said 4 EKI töötajat (neist 3 folkloristika alal ja 1 lingvistika alal)
Anneli Baran • "Eesti keele fraseoloogia põhijoontest ja struktuurist". 9.04.1999. TÜ.
Reet Hiiemäe • "Eesti katkupärimus Lääne-Euroopa katkutraditsiooni piirimail". 4.10.1999. TÜ.
Mari Kendla • "Lääne-Eesti kalanimetused". 28.06.1999. TÜ.
Kristin Kuutma • Master of Arts (non-thesis option), University of Washington 12.06.99.
1999. a. ilmus EKI töötajatelt või nende kaastööl 21 eraldi raamatuna käsitletavat paberpublikatsiooni (10 keelealast ja 11 folkloristikaalast, vt lähemalt Publikatsioonid, punktid 9.1, 9.2).
a) Lingvistika alal täitis EKI kolme teemat: "Eesti kirjakeele struktuur ja tüpoloogia" (teema nr: 0050335s98; teema juht: Helle Metslang; vastutav struktuuriüksus: grammatikasektor), "Eesti kirjakeele sõnavara päritolu ja struktuur" (teema nr: 0050334s98; teema juht: Asta Õim; vastutav struktuuriüksus: leksikoloogiasektor), "Eesti murrete ja lähisugukeelte grammatika ja sõnavara" (teema nr: 0050333s98; teema juht: Jüri Viikberg; vastutav struktuuriüksus: murdesektor).
1999. aastat võib nimetada keelekorralduse aastaks. Pikaajalise keelehoolde ning keelekorralduse alase uurimise tulemusena ilmus "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999", mis kirjeldab 1990. aastate eesti üldkeelt, lähtudes meie keelekorraldusliku mõtte uusimatest seisukohtadest. Analüüsimaks tehtut ning arutamaks keelekorralduse võimalusi globaliseeruvas infoühiskonnas korraldas EKI pärast "ÕS 1999" ilmumist rahvusvahelise keelekorralduskonverentsi (vt 5.1.). Keelekorraldusega on seotud ka Peeter Pälli silmapaistvalt täpne ning põhjalik teatmeteos "Maailma kohanimed", vastutava täitjana viisid EKI keelekorraldajad Phare projekt Standardiameti terminoloogia arendamiseks (vt punkt 4).
Jätkus töö keele- ja kõnetehnoloogia alal. Täiendati eesti keele grammatilist andmebaasi, koostöös Õigustõlkekeskusega on käsil õigusterminoloogia tesauruse koostamine. Kõnetehnoloogia alal oli 1999. aasta olulisimaks tulemuseks (koostöös Küberneetika Instituudiga) eesti keele tekstkõne süntesaatori beeta-versiooni valmimine.
Leksikoloogia alal jätkus kavakohaselt "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" väljaandmine: trükis ilmus 5. köite 3. vihik (sentiment sulforühm). Alustati võõrsõnade andmebaasi koostamist. Küljendamisfaasi jõudis "Eesti-vene sõnaraamatu" 2. köide.
Eesti murrete ja lähisugukeelte alal ilmus "Eesti murrete sõnaraamatu" 9. vihik (kandetagune—kats). Trükikotta loovutati ka "Vadja keele sõnaraamatu" 4. köide, mis jäi trükkimata ainult seetõttu, et "ÕS 1999" oli trükikoja praktiliselt ummistanud. ETF grandiprojekti raames alustati koostöös Tartu Ülikooli eesti keele õppetooliga eesti murrete elektroonilise andmebaasi koostamist. Kahjuks ei jõudnud trükifaasi ükski kolmest käsilolevast akadeemilisest murdetekstide väljaandest.
b) Folkloristika ja etnomusikoloogia alal täitis EKI kahte teemat: "Eesti ja sugulasrahvaste folkloor: žanrid, struktuur, tüpoloogia, historiograafia" (teema nr: 0050332s98; teema juht Arvo Krikmann; vastutav struktuuriüksus: folkloristikasektor) ning "Eesti ja sugulasrahvaste rahvamuusika tüpoloogia ja struktuur ning sotsiaalne ja kultuuriline kontekst minevikus ja tänapäeval" (teema nr: 0050336s98; teema juht Ingrid Rüütel; vastutav struktuuriüksus: etnomusikoloogia sektor.
Olulisimaks tulemuseks on suuremahulise allikpublikatsiooni "Vana Kannel" 8. köite ilmumine (koostöös Kirjandusmuuseumiga). Jätkuvalt väärib esiletõstmist folkloristide aktiivsus oma tööde tutvustamisel Internetis: kahest e-ajakirjast ("Folklore" ja "Mäetagused") ilmus kokku 6 numbrit, koduleheküljele lisati mitmeid uusi üllitisi. Nimetada tasub ka folkloristide ning etnomusikoloogide jõudlust teadusürituste korraldamisel (vt 5.1.) ning järelkasvu koolitamisel (vt 1.4).
EKI-l on kirjalikud koostöölepingud nelja Soome teadusasutusega: Joensuu Ülikooli soome keele, kirjanduse ja kultuuri uurimise kateedriga, Oulu Ülikooli soome ja saami keele ja logopeedia kateedriga, Helsingis asuva Kodumaiste Keelte Uurimiskeskusega ning Turu Ülikooli folkloristika osakonnaga. Baltimaade ühisprojektina töötab Baltic Institute of Folklore (direktor Madis Arukask EKI-st).
Kodumaistest teadusasutustest on EKI-l koostöölepingud Tartu Ülikooliga, Kirjandusmuuseumiga, Võru Instituudiga ja Humanitaarinstituudiga. 1999. a. täitis EKI koos Tartu Ülikooli eesti filoloogia õppetooli töörühmaga ETF ühisgranti "Eesti murrete elektrooniline andmebaas" (granti hoidja Jüri Viikberg EKI-st). EKI kõnetehnoloogidel on koostööprojekt Küberneetika Instituudiga.
EKI töötajatest oli 1999. a. ülikoolides täis- või osalise koormusega rakendatud kuus inimest:
Pikemaid loengukursusi või üksikuid loenguid lugesid veel:
Tiiu Erelt - Tartu Ülikool, keelekorralduse loengukursus (30 t)
Tartu Ülikool, avatud ülikooli täienduskursus (4 t)
Madis Arukask - Viljandi Kultuurikolledž, eesti rahvaluule
üldkursus (34 t);
Tartu Ülikool, rahvaluule ülemastme kursus, Setu eepilise rahvalaulu
maailmapilt (22 t)
Mare Kõiva - Tallinna Pedagoogikaülikool, meedia
ja disain, kevadsemester (32 t);
Eesti Kunstiakadeemia, metall, etnoloogia kursus, 1999 sügissemestril
(32 tundi)
Aado Lintrop - Tartu Ülikool, usuteaduskond, Soomeugri rahvaste usundid - 42 t
Sirje Mäearu - Tallinna Pedagoogikaülikool, keelekorralduskursus (24 t)
Maire Raadik - Helsingi Ülikool, eesti ortograafia kursus (16 t)
Karin Ribenis - Eesti Humanitaarinstituut, folkloristikakursus (30 t)
Margit Langemets - Tartu Ülikool, loeng arvutisõnaraamatutest
Peeter Päll - Tartu Ülikool, avatud ülikooli täienduskursus (4 t)
Ingrid Rüütel - Tallinna Pedagoogikaülikool, loengud folkloorist (4 t)
Õie Sarv - Viljandi Kultuurikolledž, loengud setudest (4 t)
Taive Särg - Mordva Ülikool, loeng eesti regilaulust
Tartu Ülikool, loeng etnomusikolooia klassikast
Ülle Viks - Tartu Ülikool, loeng reeglipõhisest automaatsest morfoloogiast
Anu Vissel -üksikloengud Tallinna Pedagoogikaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Viljandi Kultuurikolledžis
Magistri- või doktoritöid juhendasid või oponeerisid:
Ülle Viks - oponeeris H. Kaalepi doktoritööd Tartu Ülikoolis (30.03.1999)
Jüri Viikberg - oponeeris E. Müüripeali magistritööd Tallinna Pedagoogikaülikoolis (13.12.1999)
Asta Õim - oponeeris A. Barani magistritööd Tartu Ülikoolis (09.04.1999)
Triinu Ojamaa - oponeeris K. Mägi magistritööd
Mare Kõiva - oponeeris E.-H. Västriku magistritööd Tartu Ülikoolis (20.12.1999)
Ingrid Rüütel - juhendas Leedu kirjanduse ja Rahvaluule Instituudi doktorandi Auste Nakene doktoritööd
EKI-s osalise koormusega rakendatud töötajatest õpivad doktorantuuris või magistratuuris:
Phare projekt Õigustõlkekeskuse terminoloogiaandmebaasi täiendamiseks, lõppes juunis 1999, koordineerija Sirje Mäearu, täitjad Tiiu Erelt, Rein Kull, Tiina Leemets, Peeter Päll, Maire Raadik jt. Projekt toimus OÜ Fontese vahendusel.
Phare Projekt Eesti Standardiameti terminoloogia arendamiseks (Phare 9601.02); vastutav täitja EKI; projektijuht Peeter Päll, terminoloogid Rein Kull, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik, referent Kristjan Kasikov, andmebaasi looja Indrek Kiissel, andmebaasi ekspert Soome Tehnikaterminoloogia Keskusest Olli Nykänen, Euroopa Liidu konsultant Sirpa Suhonen; konsultandina osalesid Tiiu Erelt jpt. Kestus jaanuar 1999—detsember 1999.
CONCEDE (Consortium for Central European Dictionary Encoding) - Euroopa Liidu projekt, mis hõlmab Kesk-Euroopa teadusasutusi, s.h. Taru Ülikooli, mille alltöövõtjana osaleb projektis ka EKI (Margit Langemets); projekti koordineerija: Brightoni ülikool. Kestus: aprill 1998—2001.
Soome-eesti sõnaraamat - partnerid: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus (Helsingi) ja EKI. Sõnaraamatu koostajad: A. Haak, H. Laanpere, P. Kokla, K. Karpin; toimetaja V. Pall; arvutitöötlus ja struktureeritud andmebaasi ühtlustamine M. Langemets. Kestus: märts 1998—2002.
Läänemeresoome keelte atlas - projekt koostöös soome (Helsingi), karjala (Petroskoi) ja Tartu Ülikooli lingvistidega. Üldjuht Tuomo Tuomi (Soome), Eesti-poolne juht Arvo Laanest (EKI); EKI-st osalevad projektis veel Helmi Neetar ja Vilja Oja. Kestus: 1987—2001.
Atlas linguarum Europae - rahvusvaheline töörühm, mille toimetuskolleegiumi kuulub Eestist EKI vanemteadur H. Neetar.
Mythologia Uralica - Venemaa, Soome, Ungari ja Eesti folkloori-alane ühisprojekt.
Baltic Institute of Folklore - Eesti, Läti ja Leedu folkloristide ühisprojekt; BIF-i publikatsioonide toimetus asub Eestis.
Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus (Suomen Kulttuurirahasto stipendium) - Soome-Eesti ühisprojekt; Soome-poolne koordinaator Pekka Hakamies (Joensuu Ülikool); Eesti-poolne koordinaator Arvo Krikmann.
Lõuna-Rootsi eestlaste keel ja kultuur (alates 1996) ühisprojekt Lundi Ülikooliga; projekti juht Aino Laagus; EKI-poolsed osalejad M. Kõiva, A. Kuperjanov.
Eesti keeletehnoloogia sihtprojekt (Eesti Informaatikakeskus; riigihange AS Filosofti kaudu). Osalejad: EKI, TÜ, AS Filosoft, Küberneetika Instituut, Õigustõlkekeskus, OÜ Nekstom. Kestus 1997—2000. Juht EKI-s: Ülle Viks. EKI osaleb järgmistes allprojektides: õigustõlke tesaurus, sõnaliigi- ja tüübituvastus, transkriptsiooniteisendus sõna ortograafilise ja morfofonoloogilise kuju vahel, liitsõnapiiri tuvastus, pärisnimede morfoloogiline analüüs, sõnastikukirje grammatikaosa generaator, kõnesüntesaator ja difoonide andmebaas.
"Vana Kannel" - pikaajaline koostööprojekt Kirjandusmuuseumiga; projekti sisuks on eesti regivärsiliste rahvalaulude sariväljaande koostamine ja publitseerimine.
Folkloristikasektoris on ettevalmistamisel ühisprojekt Keenia Ülikooliga.
Rahvusvaheline keelekorralduse konverents, Tallinnas 18.-19. november 1999, 11 esinejat 4 maalt (Eesti, Läti, Rootsi, Soome + Taani vaatleja). Konverentsi korraldajad: Peeter Päll, Kristiina Ross, Silvi Vare; EKI poolt esinesid ettekandega: Tiiu Erelt, Peeter Päll, Kristiina Ross; arutlusringis osalesid Rein Kull, Helle Metslang.
Rahvusvaheline seminar "Witches, prophets, clairvoyant persons", Kamsul 06.05.1999, 16 esinejat 4 maalt (Eesti, USA, Inglismaa, Taani).
Teaduslik-praktiline konverents "Laps - pärimuse kandja", Tallinnas 8.-9. mail. Osales üle 150 inimese, esines 16 inimest + lapsed. Programmi koostas ja juhtis I. Rüütel, EKI-st esinesid I. Rüütel ("Laps ja folkloor tänapäeva ühiskonnas"), A. Vissel ("Mida lauldakse lastele tänapäeva eesti koduses?", "Lastemängudest. Mängud kui elav pärimuse liik") ja Õ. Sarv ("Vabatahtlikkus ja kohustus folkloori omandamisel").
Rahvatantsu-uurimise Eesti-Soome sümpoosion "Rahvatantsu uurimine: arhiivid, meetodid, teooriad" koostöös Viljandi Kultuurikolledžiga ja Tampere Ülikooliga 24.-25. aprill Viljandis. Ettekandeid 14, osavõtjaid u. 50. Programmi koostas V. Sarv; juhtisid V. Sarv ja A. Vissel, kes kuulus ka ettevalmistavasse gruppi ja pidas ettekande "Ülevaade varasematest töödest eesti rahvatantsu kogumisel ja arhiveerimisel Eesti rahvaluule Arhiivi materjalide põhjal".
Etnomusikoloogia sektori teoreetilised seminarid - kokku 10 seminari (osalenud on ka Kirjandusmuuseumi folkloriste jt.). Seminaridel 1) refereeriti ja arutati etnomusikoloogia klassikute teoseid (T. Särg: J. Blacking "How Musical is Man", B. Nettl "Theory and Method in Ethnomusicology" põhjal 3 loengut: etnomusikoloogia ajalugu; muusikapala kirjeldamine; muusikakogumi kirjeldamine; T. Ojamaa: üks ettekanne B. Nettli töödest (keeleteaduslike meetodite kasutamine rahvamuusika uurimisel); I. Rüütel: 2 ettekannet B. Nettli töödest ("Cheremis Musical Slyles" ja tänapäeva situatsiooni käsitlused); A. Vissel: Marcia Herndon artikli "Püha lehma" karjatamine" arvustus: analüüsi struktuur; 2) anti aru (T. Särg reisist Mordvasse; V. Sarv Soome Etnomusikoloogide Seltsi konverentsist).
Jututeooria seminarid - regulaarsed iganädalased seminarid, millest võtavad osa EKI, ERA ja TÜ folkloristid; seminaridel on oma veebiväljaanne "VTK üllitised" (http//:haldjas.folklore.ee/seminar).
Rahvusvaheline onomastikakongress, 20.-25.09.1999 Santiago de Compostelas (Hispaania). Marja Kallasmaa, Estonian Verbal Names; Peeter Päll, Estonian Place Names Database.
XXVI keeleteaduse päevad Turus 14.05.1999. Helmi Neetar, Sääre tagaosa nimetuse läänemeresoome keeltes; Vilja Oja, Formatiivin semantiikan kartoituksesta.
Kollokvium "Areaalne grammatika ja kognitiivne semantika: läänemeresoome keeled ja saami keel", 09.-10.04.1999 Pariisis. - Helle Metslang, Analüütilisus ja sünteetilisus eesti kirjakeele aja- ja aspektisüsteemi arengus.
Seminar "Interneti folkloor" Turu Ülikoolis, Soomes, 03.03.1999. M. Kõiva, From Chain letters to Urban Legend; A. Lintrop, Shamanism and Internet; A. Kuperjanov, Haldjas-project; A. Krikmann, Jokes in Internet; S. Vesik, Cyberlore - poster; M. Kuperjanov, Meanings of Direct Communication - poster.
Interneti-seminar Joensuu Ülikoolis, Soomes, 08.03.1999. M. Kõiva, Folklore in Internet; A. Kuperjanov, Haldjas-project; S. Vesik, Cyberlore - poster; M. Kuperjanov, Meanings of Direct Communication - poster.
Seminar East-West Collaboration in Developing Interactive Media Poducts (Ungari, Balatonfüred), 10.05.1999. M. Kõiva, A. Kuperjanov, Folklore Pages in Internet.
Politics and Folk Religion. Sief Commission of Folk Religion. 3rd Conference on Folk Religion. Szeged, Hungary. 23-26.09.1999. M. Kõiva, Peoples Waited a White Ship: Practice and Symbol.
International conference devoted to Centenial anniversary of Prof. Jadvyga Ciurlionyte "Ethnic Relations in Musical Folklore", 17-21.11.199 Vilniuses. Ingid Rüütel, Eesti rahvamuusika Balti ja Skandinaavia kontekstis; Anu Vissel, Setu Herding Tune: Typology, Variation, Distribution.
The 2nd International Scientific Conference "The Music Around Baltic: Past and Present", 15-19.04.1999 Klaipeda (Leedu). Anu Vissel, Setu Herding Tune in Baltic Context.
Kalevalaisen musiikin seminaari, 11.-13.2.99, Joensuun yliopisto. Vaike Sarv, Transformaatioista setukaisten itkuvirsissä.
Saranski Muusikainstituudi konverents "150 aastat Kalevalast", 27.03.1999 (Mordva). Taive Särg, Eesti rahvalaulud ja nende võimalikke seoseid Mordva rahvamuusikaga.
Lisaks mainituile on etnomusikoloogia sektori töötaja K. Kuutma, kes viibib täiendõppel Seattle'i Ülikoolis (USA), ettekandega osalenud viiel teadusüritusel: American Folklore Society aastakonverents, 28.10.-1.11.98, Portland, Oregon: "Estonian Participation at the Smithsonian Folklife Festival"; Vene, Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia uuringute konverents, 10.-11.04.99, Seattle, Washington: "Song Festivals: Tools for Expression of Ethnic Identities in Estonia"; Society for the Advancement of Scandinavian Studies konverents. 24.-29.04.99 Seattle, Washington: "A Finno-Ugric Wall: Invention of Identities in Estonia"; 19. sajandi alaste kultuuriuuringute konverents, 13.-14.05.99, Seattle, Washington: "Song Festivals in Creating the Estonian Community"; American Folklore Society aastakonverents, 20.-24.10.99, Memphis, Tennessee: "A Quest for the Finno-Ugric Primeval Chant in Estonia: Application of Songs as Identity Marker"
Rahvusvaheline sümpoosion "Literatur und national Identität III: Die nationale Landschaft und das nationale Territorium", 12.14.06.1999, Kuressaare; Ülo Tedre, Rahvusmaastik folkloristi vaatepunktsist.
Exhibition and Museum: Kirjandusmuuseumide rahvusvaheline seminar. Tartu, 02.06.1999 M. Kõiva, Virtual Museum - Our Future?
Endzeiterwartungen und Endzeitvorstellungen in den verschiedenen Religionen: Saksamaa Religiooniloo Uurimisselts ja TÜ võrdleva usuteaduse õppetool. Tartu, 04.-05.12.1999. M. Kõiva, Maailmalõpukujutelmad eestlastel.
Methods in Comparative Religious Studies: Soome Võrdleva Usundiloo Seltsi, TÜ võrdleva usuteaduse õppetooli, TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli ühisseminar, Tartu, 11.-12.12.1999. M. Kõiva, Use the different methods in the religious studies.
Eesti keeletehnoloogia konverents, 17.12.1999, Tallinn; Ülle Viks, Keeletehnoloogia uurimistööst EKI-s; Margit Langemets, Elektrooniline sõnastik — vastane või kaim.
IV Võru Instituudi konverents "Keskused läänemeresoome piiridel", 28.-30.11.1999, Värska; Marja Kallasmaa, Saaremaa kui piiririik; Vaike Sarv, Itkud on koondunud Setumaale; Õie Sarv, Seto laul Talinah.
Ajaloo Instituudi konverents, 17.11.1999; Marja Kallasmaa, Põhja-Eesti kohanimed talupojaidentiteedi peegeldajana; Ingrid Rüütel, Rahvalaul paikkondliku ja rahvusliku identiteedi komponendina Eestis.
Noorteadlaste konverents esinesid: Madis Arukask, Eve Ehastu, Reet Hiiemäe, Maris Kuperjanov, Piret Paal, Kristel Soomre, Liisa Vesik, Sander Vesik.
Müüdiseminar, Tallinn, TPedÜ, 5.06. M. Kõiva, Sajandilõpumüüdid Eestis.
Research strategies and traditions of folkloristics and ethnology in the 1990's: NEFA Tartu ja TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli suvekool, Kiidi. 01.-08.08.1999 Reet Hiiemäe, Kristel Soomre, Piret Paal, Maris Müürsepp, Sander Vesik.
U. Masingu 90. sünniaastapäevale pühendatud konverents, Raikküla. 11.08.1999 Kristi Salve, Džunglirändur Uku Masing.
Maailma põlisrahvaste kultuur Uku Masingu käsitluses: Rahvusvaheline konverents. Raikküla Põhikoolis Lipa külas, 15.-17.10.1999. Mare Kõiva, Uku Masing rahvausundite uurijana ja tema mõju tänapäeva rahvausundite uurijatele ja harrastajatele; Kristi Salve, Uku Masingust ja põlisrahvastest, eriti vepslastest.
Esimene Mulgi konverents, Tõrva, 30.10.1999. Mare Kõiva, Mulgi usundi erijooni.
44. Kreutzwaldi päevad, Tartu, 21.-22.12.1999. Karin Ribenis, Tähelepanekuid regilaulu struktuurist J. Hurda "Setukeste laulude" põhjal; Ülo Tedre, Folkloristika hiilgus ja viletsus.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek (H. Tampere raamatu "Eesti rahvaviiside antoloogia" esitlus), 28.01.1999, Tartu; Ingrid Rüütel, Herbert Tampere rahvalaulu-uurijana.
Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek, 25.03.1999, Tartu; Ingrid Rüütel, Etnomusikoloogilisi sissevaateid eesti rahvaluule lühiliikudesse märtsil.
III Setomaa Suvõülikuul, 13.-15.08.99, Värska; Vaike Sarv, Võrumaa laulude vormid; A. Vissel, Setu karjaselaul. Kommentaarid ja seletused "Seto kodu loo" artiklile.
Võro Instituudi talveülikooli õppus , 25.03.1999; Õie Sarv, Setodõ muinasjutuilm ja kuismuudu tuuga latsi tutvas tetä.
Soome-ugri noorte loojate III etnofuturismikonverents "Kümme aastat etnofuturismi", 06.05.1999; Taive Särg, Tänapäeva folkloor ja kirjandus.
Tartu Noorte Autorite Koondise seminar "Lätete pääl", 04.07.1999 Võrumaal Kärgulas; Taive Särg, Kes sõna selge, sel joru julgõ. Erinevate elementide naljakas segunemine uuemates lauludes.
Mulgi Instituudi teaduskonverents, 23.10.1999, Taive Särg, Karksi rahvalaulik Kadri Kukk.
IV Välis-Eesti kongress, 29.06.1999, Tallinn; Jüri Viikberg, Keelesaar: mida otsitakse, mida leitakse?
Omandireformiameti keelepäev, 19.02.1999, Tallinn; loengud: Sirje Mäearu; Maire Raadik.
Õpetajate täiendusinstituudi keelepäev, 02.03.1999, Tallinn; Maire Raadik, Algustäheortograafiast.
Õigustõlkekeskuse keeleseminar, 15.-19.03.1999, Tallinn; loengud: Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik.
Tallinna Linnavalitsuse kantselei keelepäev, 15.04.1999; loengud: Tiina Leemets, Sirje Mäearu.
Tõlkijate-toimetajate seminar, 21.05.1999, Tallinn; Sirje Mäearu, Keelenõuandest.
Vabariigi Presidendi Kantselei keelehooldekursus, 7.-21.09.1999, Tallinn; Maire Raadik, 6 t loenguid.
Paldiski päev, 03.10.1999, Paldiski; Peeter Päll, Paldiski kandi nimed tänapäeva seisukohalt.
Õiguskeelepäev, 02.12.1999, Tallinn; Rein Kull, Õigusterminoloogia päevaprobleemid ja kitsaskohad.
Riigikogu Kantselei dokumendiosakonna keelepäev, 06.12.1999, Tallinn; Maire Raadik, Majandussõnavara.
Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse seminar "Eesti naised ja kohalik omavalitsus: strateegiad ja taktikad", 07.05.1999, Tallinn; Kristiina Ross, Keel ja poliitiline võim.
Kihnu Foorum, 15.05.1999, Kihnu; Ingrid Rüütel, Kihnu kultuur teelahkmel: olla või mitte olla?
UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni konverents "Kultuur ja tervis: elukvaliteet muutuvas maailmas", 01.-02.7.99, Tallinn; Vaike Sarv, Tervis algab hällilaulust.
Kadrina Keskkoolis loengud teemal "Leib rahvapärimuses"; Reet Hiiemäe (4 loengut).
Seminar Turu Ülikooli folkloristidele ja etnoloogidele, 13.12.1999, Tartu; Andres Kuperjanov, Mare Kõiva, Folkloorileheküljed Internetis; Sander Vesik, Rahvaluule andmebaasid.
M. Kõiva pidas veel 9 populariseerivat loengut: Rahvameditsiinist (Turu, Soome 02.03 ja Joensuu, Soome) 08.03; Kuu-uskumustest Eestis ja mujal (Ungari, 09.09); Spontaansest jutustamisest (ARSi kõnekoosolekul 25.03); Eesti rahvaluule uurimisest tänapäeval (Soome etnoloogide klubis Etnos. 20.05); Eesti loitsudest (Vaida 09.-10.10); Rahvausundist (TÜs ,13.10); Tänapäevafolkloorist (Mustla Keskkool, 14.10); Maailmalõpumüütidest (Tartu astronoomiaringis 21.12).
Rutt Mirov - esines kahel korral (25. ja 28.01) Eesti Raadios Mari Tarandi kultuurisaadetes seoses August Annisti juubelisünnipäeva (100 aastat) tähistamisega; lisaks esines TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule kateedris seminariettekandega "August Annisti poeemid, regivärsiline lüroeepika ja Uus Testament" (10.03).
Kristi Salve pidas 6 populariseerivat ettekannet: 6. jaan. Tartu laste huvikeskus. Muinasjutud enne ja nüüd; 26. märts. Võru keele Õpetajate täienduskursused, Antsla. Jakob Hurda jutu ja jutuse; 3. oktoober. Otepää suusakool. Liivlased ja vepslased; 14. oktoober. Roosna-Alliku Põhikool. Liivlased ja vepslased; 24. oktoober. Eesti rahva Muuseum. Liivi rahvausundist; 13. detsember TÜ-s loeng Etnilise ajaloo kajastusi muinasjuttude näitel: läänemeresoome-balti suhted.
Ülo Tedre pidas Emakeele Seltsis ettekande "Emakeele Seltsi rahvaluulesektsioonist" (11. nov) ning esines TV-s (Kanal 2) teemal "Tõnisepäev" (13. I).
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne (T. Erelt, T. Leemets, J. Lepasaar, S. Mäearu, T. Paet, P. Päll, M. Raadik, E. Riikoja) on aasta jooksul suuliselt vastanud umbes 6850 keelenõu küsijale (küsimusi oli seejuures paljudel mitu), koostanud 34 kirja (sh keeleekspertiisid ja nimekorraldusteemalised). Tegelik keelenõuandeintensiivsus on suurem, sest palju tuleb nõu anda käigu pealt, väljaspool ametlikku keelenõuandeaega ja -kohta. Keelenõu küsijad on olnud riigiasutused (riigikogu kantselei, riigikantselei, riigikontroll, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohtud (nt Tallinna linnakohus), ajalehtede ja kirjastuste toimetajad ja tõlkijad, samuti nt reklaamibürood jm eraettevõtted, üksikisikud.
Keelenõuande arvutikartoteegi täiendamine (sisestaja T. Paet) on jätkunud muude pakiliste tööde kõrvalt, sisestusjärg on veebruaris 1999. Tööd juhendab T. Erelt.
Leksikoloogiasektori eesti-vene töörühma töötajad on pidevalt telefonitsi andnud eesti-vene ja vene-eesti tõlkealast nõu.
Murdesektori külalisi ja arhiivi kasutanud uurijaid on nõustanud Anu Haak, Evi Juhkam ja Marja Kallasmaa.
Eriti aktiivselt on nõustamise ning populariseerimisega tegelenud etnomusikoloogid: V. Sarv (loengud eesti rahvamuusikast Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuses), T. Särg (esinemine soome-ugri noorte organisatsiooni Suring korraldatud Ersa õhtul; nõuanne ja materjalid Tartu Ülikooli eesti kirjanduse lektorile Mart Velskrile, kes pidas Helsingi Ülikoolis loenguid eesti nooremast luulest; otsitud ja kopeeritud arhiivist ja Helena (Eleene) Animäe sugulastelt materjale tema juubelivoldiku koostamiseks Karksis; konsultatsioon Mulgi Insituudi direktorile Kalle Gastonile mulgi rahvakultuuri uurimiseks; konsultatsioon üliõpilasele Irina Orehhovale seminaritöö teema valikuks; konsultatsioon soome-ugri noorte organisatsioonile Suring ersa õhtu korraldamiseks; nõuanne ersa folklooriansamblile "Toorama" setu laulude õppimisel ja nende juhile Vladimir Romashkinile ersa-mokša rahvalaulude töötlemisel), I. Rüütel (Avakõne Kuressaares Läänemeremaade laste folkloorifestivali avamisel; osalemine Põlvas rahvamuusikaseadete konkursi žüriis; sõnavõtt Seto kongressil Värskas; tervituskõne Seto leelokoori "Helmine" juubelil Mikitamäel; tervituskõne ingerisoome folklooriansambli "Mummot" kontserdil Pärnus; Muhu folkloori salvestustest ERA-s - folkloorirühma "Munuksed" juubelil Tallinnas; ettekanne "Maarahvast ja rahvakultuurist" Suislepa valla perepäeval; ettekanne "Soome-ugri rahvad ja kultuurid" Pootsi põhikoolis ja Tõstamaa keskkoolis; loeng soome-ugri rahvamuusikast Tallinna Humanitaargümnaasiumis; sissejuhatav sõnavõtt ja kontserdi juhtimine ning kommentaarid Hõimupäevade kontserdil Tallinnas rahvusraamatukogus)
Õ. Sarv (Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikooli XIX lennu lavastuse "Kalmuneiu" konsulteerimine seto keele, laulu ja kultuuritausta osas; Rahvakultuuri Keskuses kultuurilooline kursus "Oma ja ehtne" praktiline osa, 8.-10.11. ning 1.-2.12.; Tallinna Muusikamajas seto tantsude tutvustus, 17.11.; Õismäe Gümnaasiumi lõpetaja Mari Suuvere uurimustöö "19. ja 20. sajandi tuntumaid folkloriste Eestis" juhendamine ja retsensioon; ettekanne "Seto Kolledž" V Seto Kongressil), A. Vissel (Eesti rahvatantsud: mõiste, liigid. Tartu H. Elleri nim. Muusikakoolis; samas õpetatud 3 rahvatantsu; Võrumaa lauluviisid ERA-s: Võrumaa rahvamuusikat sisaldavad publikatsioonid. Loeng Võrumaa kooliõpetajatele; ettekanne M. Härma "Lauliku lapsepõli" rahvamuusikalisest taustast M. Härma koolis; konsultatsioonid rahvamuusika uurijatele, maakonna folkloorikuraatoritele; Nõo folkloorirühma "Anurin" ning Tartu ja Nõo laste folkloorirühma juhendamine.
Piret Norvik Haljala kihelkonnas (14.19.06), helilindistusi Pihlaspea, Vihasoo, Kasispea ja Käsmu külast 40 minutit (+ merendussõnavara küsitlemine).
R. Hiiemäe Tarvastu khk., 14.-17. juuni, 32 lk. üleskirjutusi.
Kristi Salve Leningradi obl., Boksitogorski rajoon, vepsa külad, 20.-30. juuni, 11 tundi helisalvestusi, 60 fotot.
Sander Vesik Viljandi, Pärimusmuusika festival, 22.-25. juuli, 4 tundi videot.
M. Kõiva, M. Kuperjanov Leigo talu, Otepää, rahvamuusika, 2. august, 1,5 tund videot.
M. Arukask Vadja, Lääne-Ingeri, 20. juuli-2 august., 2,5 t. linti, 180 fotot.
S. Vesik Tartu, Valgemetsa, rebaseks löömise tavad, 40 min. videot.
A. Lintrop, M. Arukask Raja klooster, vanausuliste pärtlipäev, 8. nov., 40 fotot.
M. Kõiva, A. Kuperjanov, C. Bregenhoj (Turu), T. Gunnell (Reijkjavik) Tartu, mardisandid, 9. november, 20 fotot, 1 t. videot.
M. Kõiva, A. Kuperjanov, C. Bregenhoj Tartu, kadrisandid, 20. november, 0,5 t. salvestusi, 25 min. videot, 20 fotot.
I. Rüütel, J. Tamm: Mikitamäe leelokoori "Helmine" juubeli salvestamine heli- ja videolindile 20. veebr. Muhu folklooriansambli "Munuksed" repertuaari lindistamine Tallinnas 5.-6. juunil
I. Rüütel, A. Vissel: Kihnu saarel 14.-17. mai I. Rüütel, A. Vissel. Video- ja audio salvestused Kihnu simmanist, foorumist, mudilaste rühmast ja mitmetest folkloorikandajtest (6 tundi videosalvestusi, 10 diski).
Videosalvestused Kihnu simmanilt 4.12 Tallinnas (I. Rüütel ja A. Vissel 1 tund).
V. Sarv: Välitööd Setumaal: Seto Kuningriigipäev 7.8.99 (10 improvisatsiooni helilindil); "Leiko" 29.10.99 (3 itku, 4 mängulaulu, 4 tantsu videolindil).
Õ. Sarv: Tallinnas elavate setode lindistamine oma elust ja seto laulust, 5 tundi; Tallinna setode esinemiste fikseerimine.
T. Särg 19. märts - 3. aprill. Ekspeditsioon koos Indrek Särjega Mordvasse (5 minidiski ketast). 2 intervjuud folklooriansamblite juhtidelt: V. Romashkin, N. Spirkin (2 ketast); Pildistatud mordva rahvustoite, rahvuslikke puunikerdusi, lauljaid, kultuuritegelasi jm (4 filmi); 17. aprill koos Indrek Särjega filmitud Otepääl "Punatähe" baaris Contra, Olavi Ruitlase ja Veiko Märka esinemist (laulmist, lugemist ja tantsimist.) (2 tundi videot); 30. aprill Koos Indrek Särjega Võrumaal filmitud Jan Rahmanit ja Olavi Ruitlast nende kodukohtades (1 tund videot); 1. mail koos Indrek Särjega filmitud Contra esinemist EPA klubis üliõpilaspäevade ajal (1 tund videot); 2. mai koos Indrek Särjega Võrumaal Jan Rahmani ja Contrat filmimas nende kodukohtades (3 tundi videot.); 15.- 23. juuli. Reis koos Indrek Särje, Ain Raali ja Indrek Tennoga Mordvasse. Külastatud ja salvestatud ersa rahvuslikku palvust Raskenj Ozks Chukaly külas (2,5 tundi videot, 1 film, 1 minidiski ketas - 75 min, intervjuusid 1 ketas).
A. Vissel Levitatud. ankeete lastele laulmisest kodus (tagasi jõudnud ca 200) Nõos, Tartus, Kirde-Eestis. Välitööd: Videosalvestus konverentsist "Laps pärimuse kandja" 8.-9. mai (videosalvestused lastegruppidest 3,5 tundi); Audiovõtted: Helvi Prass-Kasemetsa laulmine 19. mail ja 24. novembril Tartus Kirjandusmuuseumis (1, 5 tundi).
1999. aastal kulus suur osa ajast ning energiast vajadusele viia lõpuni suurte publikatsioonide koostamine ja toimetamine. Osaliselt kandsid need ponnistused viimaks ka vilja: ilmusid "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999" (1040 lk) ning "Vana Kannel. VIII. Jõhvi ja Iisaku regilaulud" (1286 lk). Kahjuks ei jõudnud ikka veel trükifaasi ükski kolmest käsil olevast akadeemilisest murdetekstide köitest.
Oma osa nõudsid ka organisatoorsed reformid, mille tulemusena juba aastaid praktiliselt lahus kulgenud lingvistika- ning folkloristikaalane uurimissuund alates 2000. aastast ka de jure eraldi seisavad. Loodetavasti võimaldab uus strukturaalne jaotus edaspidi kummagi suuna ees seisvaid ülesandeid selgemini kavandada ning intensiivsemalt lahendada.
1999. a. oli EKIs 112 töötajat, neist
Seisuga 31. detsember oli EKI vanemteaduritest doktorikraadiga 10 inimest (6 lingvisti ja 4 folkloristi) ja kandidaadikraadiga 9 inimest (7 lingvisti ning 2 folkloristi). Magistreid oli 18 (6 lingvisti ja 12 folkloristi).