EESTI KEELE INSTITUUDI
1998. AASTA ARUANNE

Põhikirjajärgselt on EKI riigi teadus- ja arendusasutus, mis töötab Haridusministeeriumi valitsemisalas. EKI teadustegevuse põhiülesandeks on eesti ja teiste soome-ugri rahvaste keele ning folkloori uurimine. EKI töös on võrdväärse kaaluga esindatud teadus- ja arendustegevus. Arendustegevuse põhiülesanneteks on a) eesti keelehoole ja keele-korraldus, b) eesti rahvuskultuuri seisukohalt oluliste sõnaraamatute, ülevaadete ja teatmeteoste ning allikpublikatsioonide koostamine, toimetamine ja trükiks ettevalmistamine, c) soome-ugri rahvaste kultuuride tutvustamine ning populariseerimine. EKI teadustegevuse esmaseks sihiks on tagada arendustegevusele üldteoreetiliselt põhjendatud lähtekohad.

1.2. EKI struktuur

1998. a. oli üleminekuajaks varasemalt institutsionaalselt finantseerimiselt uuele, temaatilisele finantseerimisele. Sellega seoses toimusid aasta jooksul nõupidamised ning arutelud EKI struktuuri vastavusse viimiseks temaatilisest finantseerimisest tulenevate muutustega. 1998. a. 31. detsembri seisuga olid ettevalmistused uue, temaatilisest finantseerimisest lähtuva struktuuri sisseviimiseks küll tehtud, kuid formaalselt kehtis veel vana jaotus, mille kohaselt EKI-s oli kümme struktuuriüksust, millest kuus tegelesid keelega ja neli omaette osakonnaks koondunud töörühma rahvaluulega.

Leksikoloogiasektor - juhataja Margit Langemets (kraadita);
Murdesektor - juhataja Jüri Viikberg (kandidaat);
Soome-ugri keelte sektor - juhataja Kristiina Ross (kandidaat);
Grammatikasektor - juhataja Peeter Päll (magister);
Arvutuskeskus - juhataja Maidu Piirmets (kraadita);
Eesti-vene töörühm - juhataja Anne Romet (kandidaat);
Rahvamuusika töörühm - juhataja Ingrid Rüütel (doktor);
Rahvausundi ja -juttude töörühm - juhataja Mare Kõiva (kandidaat);
Parömioloogia töörühm - juhataja Arvo Krikmann (doktor);
Rahvalaulude töörühm - juhataja Janika Oras Eesti Kirjandusmuuseumist (kraadita).

1.3. Konkursipreemiad, riiklikud preemiad, muud autasud

1998. a. omistati EKI vanemteadurile akadeemik Arvo Krikmannile Eesti Vabariigi teenetemärk Valgetähe III klassi orden.

1.4. Kaitstud väitekirjad

1998. a. kaitsti 3 doktoriväitekirja (2 lingvistika, 1 folkloristika alal) ja 7 magistriväitekirja (2 lingvistika, 5 folkloristika alal).

Arvo Krikmann, Sissevaateid folkloori lühivormidesse. Doktor (TÜ 09.01.1998).

Henn Saari, Tee sõnagrammatikale eesti keele näitel. Doktor (TÜ 06.04.1998).

Lembit Vaba, Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Doktor (Tampere Ülikool 07.02.1998).

Madis Arukask, "Venna sõjalugu" vormeliteooria valguses ning setu lüroeepika ruumisüsteemis. Magister (TÜ 28.09.1998).

Evi Juhkam, Eestirootsi ja eesti murdekontaktid. Magister (TPÜ 25.05.1998).

Kristin Kuutma, Folkloorifestivalid kui tänapäeva traditsioon. Magister (TÜ).

Piret Norvik, Kirderannikumurde sõnavaralised suhted naabermurrete ja -keeltega. Magister (TPÜ 19.06.1998).

Karin Ribenis, Eesti rahvaluule bibliograafia (1918-1992) koostamise probleeme ja lahendusteid. Magister (TPÜ 30.04.1998).

Vaike Sarv, Uurimusi setu lauludest ja laulikutest: etnomusikoloogiline aspekt. Magister (TÜ 22.12.1998)

Taive Särg, Püsiv ja muutuv Karksi regilaulus. Magister (TÜ 05.05.1998).

1.5. Kirjastatud monograafiad ja kogumikud

1998. a. ilmus EKI töötajatelt või nende kaastööl 28 eraldi väljaandena käsitletavat tööd (kokku üle 7000 lk, vt lähemalt Publikatsioonid, punkt 13.1). Neist olulisemad on:

Keele alalt Adolf Turkini monograafia "Nižnevycegodskij dialekt komi-zyrjanskogo jazyka", (vt lähemalt Alusuuringute tähtsamad tulemused, punkt 2), "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" järjekordne, kavakohane vihik (rädisema - sentimeetririhm) ja "Eesti murrete sõnaraamatu" 8. vihik; kahjuks ei jõudnud trükifaasi 1998. aastaks planeeritud murdesõnaraamatu 9. vihik.
Folkloristika alalt Ruth Mirovi monograafia "Regivärsilise ekspositsiooniga voormängud" (vt lähemalt Alusuuringute tähtsamad tulemused, punkt 2).

1.6. Arvutivõrgu, interneti ühenduse olemasolu, seisund

EKI arvutivõrk on põhijoontes välja ehitatud, nii Tallinnas kui Tartus on olemas interneti ühendus (vt 1997. a. aruanne, punkt 1.7). 1998. a. olulisi uuendusi ega täiendusi selles osas ei tehtud.

2. Alusuuringute tähtsamad tulemused 1998. a.

1998. a. olulisimaks tulemuseks on:

1) Lingvistika alalt doktor Adolf Turkini monograafia "Nižnevycegodskij dialekt komi-zyrjanskogo jazyka" ilmumine. Tegemist on W. Veenkeri (Hamburg) ja K. Maitinskaja (Moskva) poolt välja töötatud eriinstruktsiooni järgi koostatud komi keele ühe olulisem murde kirjeldusega. 1996. a. manalasse varisenud EKI vanemteaduri dr A. Turkini käsikirjaline uurimus "Komi keele Alam-Võtšegda murre" pidi kavakohaselt ilmuma Hamburgi Soome-Ugri Seminari väljaandena W. Veenkeri algatatud laiema projekti, uurali keelte olulisemate murrete unifitseeritud kirjelduste sarjas. Kuna ka projekti algataja W. Veenker suri 1996. a., tuli A. Turkinist maha jäänud viimistlusjärgus käsikiri välja anda rahvusvahelise ühistöö korras: käsikiri sisestati EKI-s, teksti korrektuuri luges A. Turkini endine aspirant S. Gabov Sõktõvkarist, uurimus ilmus Hamburgis, W. Veenkeri kavandatud sarja ühe väljaandena.

2) Folkloristika alal magister Ruth Mirovi monograafia "Regivärsilise ekspositsioonlauluga voormängud: tüpoloogia, struktuur, poeetika". Uurimus on valminud pikema aja jooksul ning selles vaadeldakse lähemalt vanemate, regivärsilise lauluga mängude üht omapärast struktuuritüüpi, ekspositsioonlauluga voormänge. Kõigi mängukomponentide aspektist on põhjalikumalt analüüsitud "Nõelamängu". Kalendriliste ja perekondlike tähtpäevadega seotud tseremooniate kõrval on vanemad laulumängud üks rahvaloomingu kõige draamalaadsema iseloomuga liike. Kuivõrd draamažanri esinemisvorme meie rahvaloomingus on seni väga vähe uuritud, pööratakse monograafias erilist tähelepanu just mängude dramaatilise olemuse analüüsile.

3. Koostöö ülikoolide ja teiste teadusasutustega Eestis

EKI-l on koostöölepingud Tartu Ülikooliga, Kirjandusmuuseumiga, Võru Instituudiga ja Humanitaarinstituudiga.

3.1. Ühisuuringud

KeeleWeb (AEF; kuni mai 1998). Osalejad: EKI, Filosoft, Küberneetika Instituut, Meediamaa. Kestus juuni 1997 - mai 1998. Juht: Jaak Vilo (KübI). EKI-poolne panus projekti on põhiosa sõnastikke ning teatud osa tarkvara.

Terminoloogiaprojekt; partnerid: Õigustõlkekeskus, EKI; 1998. a. anti Õigustõlkekeskusele üle ligi 5000 elektrooniliselt ja töölehtedena vormistatud terminit.

Eesti keeletehnoloogia sihtprojekt (Eesti Informaatikakeskus; riigihange AS Filosofti kaudu). Osalejad: EKI, TÜ, AS Filosoft, Küberneetika Instituut, Õigustõlke keskus, OÜ Nekstom. Kestus 1997-2000. Juht EKI-s: Ülle Viks. EKI osaleb järgmistes allprojektides: õigustõlke tesaurus, sõnaliigi- ja tüübituvastus, transkriptsiooniteisendus sõna ortograafilise ja morfofonoloogilise kuju vahel, liitsõnapiiri tuvastus, pärisnimede morfoloogiline analüüs, sõnastikukirje grammatikaosa generaator, kõnesüntesaator ja difoonide andmebaas.

Õigusterminoloogia sõnastik - koostööprojekt Justiitsministeeriumiga (1992-1998); EKI-poolsed täitjad M. Mihkla ja R. Kull; projekti eesmärgiks oli mitmekeelse õigussõnaraamatu koostamine (vt Publikatsioonid, punkt 13.1.).

"Vana Kannel" - pikaajaline koostööprojekt Kirjandusmuuseumiga; projekti sisuks on eesti regivärsiliste rahvalaulude sariväljaande koostamine ja publitseerimine.

3.2. Õppetöö ülikoolides

1998. a. oli 4 EKI töötajat kohakaasluse alusel seotud Eesti ülikoolidega:

Jüri Viikberg - Tallinna Pedagoogikaülikool (0,25 dots. läänemeresoome keelte ja eesti keele õppetoolis),

Urve Lippus - Eesti Muusikaakadeemia (professor),

Arvo Krikmann - Tartu Ülikool (külalisprofessor),

Vaike Sarv - Eesti Muusikaakadeemia (0,5 lektor).

10 EKI töötajat luges tunnitasu alusel lühemaid või pikemaid loengutsükleid Eesti kõrgkoolides:

Tiiu Erelt - Tartu Ülikool, oskuskeelekorraldus (12 tundi),
Helle Metslang - Eesti Humanitaarinstituut, eesti keele süntaks (30 tundi),
Sirje Mäearu - Tallinna Pedagoogikaülikool, keelehoole (18 tundi),
Peeter Päll - Tartu Ülikool, nimekorraldus (16 tundi),
E. Kuusik - Tartu Ülikool, Masinõppimise metoodika lingvistiliste andmete analüüsimisel,
Ülle Viks - Tartu Ülikool, Avatud morfoloogiamudel arvutis,
Kristiina Ross - Tallinna Pedagoogikaülikool, sissejuhatus judaistikasse (10 tundi),
Ingrid Rüütel - Tartu Ülikooli kunstide osakond (30-tunnine loengukursus + seminarid), Tallinna Pedagoogikaülikool, rahvalaulu lühikursus,
Vaike Sarv - Eesti Muusikaakadeemia, rahvamuusika kursus, Tallinna Pedagoogikaülikool, etnomusikoloogia kursus,
Anu Vissel - Viljandi Kultuurikolledž, üksikloengud eesti rahvatantusust (4 tundi).

Tartu Ülikooli magistriõppesse astus 1998. a. EKI töötaja Sander Alfred Liivak; TÜ doktoriõppes õpivad Kairit Henno, Taive Särg ja Triino Ojamaa.

Lisaks kõrgkoolidele pidasid EKI keelehooldajad Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Peeter Päll, Maire Raadik täiendusloenguid keelekorraldusest Õigustõlkekeskuse töötajaile (60 tundi).

4. Teaduskoostöö välisriikidega

4.1. Koostöölepingud

EKI-l on kirjalikud koostöölepingud 3 Soome teadusasutusega: Joensuu Ülikooli soome keele, kirjanduse ja kultuuri uurimise kateedriga, Oulu Ülikooli soome ja saami keele ja logopeedia kateedriga ning Helsingis asuva Kodumaiste Keelte Uurimiskeskusega. 1998. a. sõlmiti koostööleping Keenia Nairobi ülikooli kirjanduse ja rahvaluule õppetooliga.

Teiste välismaiste uurimisasutustega pole koostöö kirjaliku lepinguna fikseeritud.

4.2. Õppetöö ülikoolides

1998. a. töötas kaks EKI vanemteadurit Soome ülikoolides:

Helle Metslang - eesti keele lektor Helsingi Ülikooli läänemeresoome keelte õppetoolis.
Lembit Vaba - eesti keele ja kultuuri lektor Tampere ülikooli soome keele ja üldkeeleteaduse õppetoolis.

Välismaa ülikoolides pidas külalisloenguid 3 EKI töötajat:

Lembit Vaba - Tromsa ülikoolis soome keele õppetoolis (Norras) 03.-05.11.1998.
Jüri Viikberg - Uppsala ülikoolis (Rootsi) 24.04.1998.
Kristiina Ross - Tampere ülikoolis 06.02.1998.

4.3. Rahvusvahelised projektid

CONCEDE (EU; alates aprillist 1998); projekti juhib Brightoni ülikool, partneriteks on mitmed Kesk-Euroopa teadusasutused, s.h. Tartu Ülikool, alltöövõtjana EKI (M. Langemetsa isikus); sisu: Eri keelte ükskeelsete sõnaraamatute võrdlev struktuurianalüüs.

SOOME-EESTI SÕNARAAMAT (alates märts 1998); Soome poolt Kotimaisten Kielte Tutkimuskeskus (Helsinki); Eesti poolt: EKI; soome-eesti sõnaraamatu koostamine ja toimetamine, soome-rootsi sõnaraamatu arvutiteksti teisendamine soome-eesti sõnaraamatu struktureeritud ja märgendatud andmebaasiks.

NORRA-EESTI EESTI-NORRA SÕNARAAMAT (Norra välisministeerium); partnerid Turid Farbregd (Helsinki) Sigrid Kangur (Tartu), EKI. Projekti kestus: veebruar - august 1998.

LÄÄNEMERESOOME KEELTE ATLAS - projekt koostöös soome (Helsingi), karjala (Petroskoi) ja Tartu Ülikooli lingvistidega. Üldjuht Tuomo Tuomi (Soome), Eesti-poolne juht Arvo Lannest (EKI); EKI-st osalevad projektis veel Helmi Neetar ja Vilja Oja.

ATLAS LINGUARUM EUROPAE - rahvusvaheline töörühm, mille toimetuskolleegiumi kuulub Eestist EKI vanemteadur H. Neetar.

PRACTEAST - EL-i projekti "Copernicus" allprojekt; koordineermiskeskus Madriidis; Eesti-poolne täitja Sirje Mäearu; projekt on Madriidi-poolselt takerdunud (algselt pidi projekt kestma 1995-1997), 1998. a. tegeldi tagantjärele aruandlusega.

Pohjois-Euroopan kansojen yhteisten sananlaskujen vertaileva tutkimus (Suomen Kulttuurirahasto stipendium) - Soome-Eesti ühisprojekt; Soome-poolne koordinaator Pekka Hakamies (Joensuu Ülikool); Eesti-poolne koordinaator Arvo Krikmann.

Lõuna-Rootsi eestlaste keel ja kultuur - (alates 1996) ühisprojekt Lundi Ülikooliga; projekti juht Aino Laagus; EKI-poolsed osalejad M. Kõiva, A. Kuperjanov.

Jutu-uurimise ja Interneti ühisprojekt Turu Ülikooli rahvaluule õppetooliga (Dr. Phil. Anniki Kaivola-Bregenhøj).

Ühistööprojektid Rootsi Umeå Ülikooli etnoloogia õppetooli ja DAUM'iga (Prof. Alf Andresson) ning Jokkmokis Ajjte Saamikeskusega (Dr. Inga-Maria Mulk).

Baltic Institute of Folklore - Eesti, Läti ja Leedu folkloristide ühisprojekt; BIF-i publikatsioonide toimetus asub Eestis.

4.4. Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides

Helmi Neetar (vanemteadur, doktor) - kuulub Euroopa Keeleatlase (Atlas Linguarum Europae) toimetuskolleegiumi.
Peeter Päll (teadur, magister) - Rahvusvahelise Onomastikateaduste Nõukogu liige, ÜRO kohanimeekspertide rühma liige.
Helle Metslang (vanemteadur, doktor) - Suomalais-ugrilainen Seura, Suomen Kielitieteellinen yhdistys liige.
Ülle Viks - arvutuslingvistika ühingu (ACL) liige.
Evelin Kuusik - arvutuslingvistika ühingu (ACL) liige.
Indrek Hein - Euroopa Nõukogu standardimiskomitee alarühma TC304 liige (Eesti esindaja).
Arvo Krikmann (juhtteadur, doktor) - Kalevalaseura liige, Soome Kirjanduse Seltsi liige, rahvusvahelise assotsiatsiooni Folklore Fellows liige, Vermonti ülikoolis väljaantava aastaraamatu Proverbium kolleegiumi liige.
Mare Kõiva (vanemteadur, kandidaat) - rahvusvahelise assotsiatsiooni Folklore Fellows liige, Balti Folkloori Instituudi kolleegiumi liige, ajakirja Demos toimetuse liige.
Madis Arukask (teadur) - rahvusvahelise assotsiatsiooni Folklore Fellows liige.
Ergo Västrik - väljaande Nord Nytt toimetuse liige.
Ingrid Rüütel - Euroopa Etnomusikoloogia Ühingu liige, Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsiooni Eesti rahvusdelegaat; UNESCO Eesti rahvuskomitee liige, Rahvusvahelise Fennougristika Komitee liige, Balti Folkloori Instituudi juhatuse liige, ICTM-i (International Council of Traditional Music) Eesti rahvuskomitee juhatuse esimees.
Kristin Kuutma - Balti Folkloori Instituudi juhatuse liige, ajakirja Journal of the Baltic Institute of Folklore toimetaja; ICTM-i Eesti rahvuskomitee juhatuse liige.
Anu Vissel - ICTM-i Eesti rahvuskomitee juhatuse liige.

4.5. Akadeemiliste intitutsioonide välisliikmed, audoktorid.

Ingrid Rüütel - Rahvusvahelise Rahvamuusika Instituudi (Berliin) teadusnõukogu liige; Kalevalaseura, Suomais-Ugrilainen Seura ja Suomalaisen Kirjallisuuden Seura välisliige, ühingu Suomalaisen Kansantanssin Ystävät auliige.

Vaike Sarv - Kalevalaseura, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura ja Suomen Etnomusikologinen Seura välisliige

4.6. Välislähetused

Olulisemad välislähetused 1998. a. olid seotud teaduskonverentsidega (vt Rahvusvahelised teadusüritused, punkt 6.1).

5. Asutuse poolt korraldatud konverentsid, seminarid jt. üritused

1998. a. võtsid EKI folkloristid osa 5 teadusürituse organiseerimisest.

Aafrika juhtiva folkloristi Ezekiel Alembi loengute ja töötubade nädal Tartus 01.-07.11.1998.

Mardiseminar: jutustamisest ja kombestikust. Koostöös Turu ülikooliga 09.11.1998.

Yehudi Menuhini MUS-e seminar "Muusika - liikumine - improvisatsioon".

Rahvusvaheline sümpoosion "Rahvatantsu uurimine, arhiivid, meetodid, teooriad".

Seminar "Tartumaa rahvakultuurist" 05.12.1998 Nõos.

6. Osalemine konverentsidel, seminaridel jt. üritustel

6.1. Rahvusvahelised teadusüritused

1998. a. osales 25 EKI teadlast (14 keeleteadlast ja 9 folkloristi) kokku 29 rahvusvahelisel teadusüritusel.

ÜRO VII kohanimekorralduskonverents New Yorgis 12.-23.01.1998. Peeter Päll esitles 5 Eesti dokumenti, osales toponüümilise andmevahetuse töörühma aruande esitluses.

Tuglase Seltsi eesti keele loengute sari Helsingis. Tiiu Erelt, Muutused eesti keeles 1980. ja 1990. aastail (31.03.1998). Peeter Päll, Eesti nimeuurimisest ja -korraldusest (10.03.1998). Arvo Krikmann "Virolaisista sananlaskuista" (24.03.1998).

Soome-eesti kontrastiivseminar Tamperes 14.05.1998. Helle Metslang, Eesti konditsionaalivormide vastetest soome keeles.

Sümpoosion "Raamattu ja suomalais-ugrilaiset kansat" Tamperes 08.05.1998. Kristiina Ross, "Joidenkin Raamatun keskeisten termien vironkielisistä vastineista eri aikoina". Peeter Päll (kuulajana).

XXV keeleteaduse päevad Tamperes 15.-16.05.1998. Helle Metslang, Grammatilise aja ja aspekti kasutamise varieerumisest viimase aastasaja eestikeelsetes tekstides. Anu Haak "Viron murteiden sanakirja - haaveesta todellisuudeksi". Helmi Neetar "Pöördetunnustest Võru murde imperfektis". Vilja Oja "Käsitteet tumma ja vaalea värien nimityksissä".

EURALEX '98 Liege'i ülikoolis (Belgia) 07.08.1998. Vilja Oja posteriettekanne "Colour Terms in Dictionary and in Database".

Seminar "Eesti keele ja kultuuri õpetamine Soomes" Helsingi ülikoolis 25.11.1998. Helle Metslang, "Eesti fraseoloogia õpetamisest soomlastele".

Soome Eesti Instituudi seminar oktoobris 1998. Silvi Vare, "Muukeelne haridus ja muukeelsed koolid Eestis".

Läänemeresoome foneetika sümpoosion 11.-14.09. 1998 Pärnus. M. Mihkla, A. Eek, E. Meister "Creation of the Estonian Diphone Database for Text-to-Speech Synthesis".

CONCEDE'i avaseminar Brightonis Inglismaal, aprill 1998. M. Langemets "Methods of Encoding of the Estonian Defining Dictionary".

Suomalais-ugrilainen Seura Helsingis 18.09.1998. Lembit Vaba "Latvialais-virolaisten kielikontaktien tutkimuksesta".

Baltistikakonverents Peterburi Ülikoolis 10.-12.03.1998. Lembit Vaba "Obosoblennye baltizmy v estonskom jazyke".

K. Jauniuse konverents Vilniuses 22.10.1998. Lembit Vaba "Par Kazimira Jauna Baltijas somu valodu etimologijem" (K. Jauniuse läänemeresoome balti etümoloogiad).

EKA rahvusvaheline konverents "Keskkond tänases Eestis" Tallinnas 04.12.1998. Marja Kallasmaa "Koht, nimi ja kohanimi". Vilja Oja "Mõiste, sõna ja koht".

Rahvusvaheline konverents "Multicultural Europe: Illusion or reality" 25.07-03.08. 1998 Ungaris. Ingrid Rüütel "Traditional culture in Estonia today and its perspectives".

Konverents "Folk Music. Traditional Inheritance and Modern Process" 29.10.1998 Riias. Ingrid Rüütel "Traditional culture in estonia today and its perspectives". Taive Särg "Folk song and folk singing".

Soome Instituudi ja Jyväskylä ülikooli ühiskonverents 30.11.1998 Tallinnas. Ingrid Rüütel "Rahvalaul kui muusikaline emakeel tänapäeva ühiskonnas".

Seminar "Väino Linna päivät" Urjalas 01.08.98. Vaike Sarv, ettekanne setukeelsetest rahvaluulepublikatsioonidest.

Rahvusvaheline sümpoosion "Childhood Space" 06.08.1998 Soomes Karkkilas. Anu Vissel "The Changes and Some Newcomers in Estonian Play Tradition".

Rahvusvaheline konverents "Multicultural Europe: Illusion or Reality. Safeguarding of Traditional Culture of European Minorities" Jászberény's (Ungari) 27.07.-03.08.1998. E.-H. Västrik "Changes in Ethnic Identity and Folklore of Votians: A Brief Outline of Some Tendencies from the First Records Concerning Votians up to the Present Day".

Läänemeresoome keelte atlase töörühma töökoosolekud Helsingis 01.-07.11.1998 ja Tallinnas 01.-05.06.1998. Osalesid Helmi Neetar, Vilja Oja, Arvo Laanest.

XIIth ISFNR Congress in Göttingen 26.07.-01.08.1998 Göttingen. R. Hiiemäe, M. Kõiva.

Seminar "Hybrid Heritages? - Folklore and Ehtnic Diversity" (Koostööprojekti "Folklore, Heritage Politics, and Ethnic Diversity" raames). E.-H. Västrik.

Seminar "Liivi kultuur" 28.08.1998 Jurmalas (Läti). Mare Kõiva "Läänemeresoome usundi ühisjooni".

Rüdiger Schotti seminar "Methods of Comparison in Folklore Studies: Their Merits and Limits". Tartus 15.-16.10.1998. E.-H. Västrik "House Spirits in Estonian Folklore". Madis Arukask "Death and Afterwards".

ALE toimetuskolleegiumi 31. koosolek Firenzes (Itaalias) 16.-19.04.1998. Osales Helmi Neetar.

Mythologia uralica projekti nõupidamine Helsingis 02.10.1998.

Interneti-folkloori ja arhiivide internetile avamise alane nõupidamine SKS-is Helsingis 03.10.1998.

COLING'98Montrealis 09.-16.08.1998. Ü. Viks (kuulajana).

6.2. Kohaliku tähtsusega teadusüritused

1998. a. võttis 20 EKI teadlast (9 lingvisti ja 11 folkloristi) ettekannetega osa kokku vähemalt 19 kohaliku tähtsusega teadusüritusest.

Eesti keeletehnoloogia konverents Tarus 14.-15.12. 1998. M. Mihkla "Eesti keele tekst-kõne süntees". M. Langemets "Eesti sõnastikest: seest ja väljast". E. Kuusik ja Ü. Viks "Keelereeglid ja keeletarkvara". M. Kõiva, S. Vesik, A. Kuperjanov "Hüperajakirjadest multimeedia-mütoloogiani - folkloristide tekstikorpus ja Interneti-projektid".

Ülle Viksi juubelikonverents Tallinnas 28.04.1998. M. Langemets "Sõnaraamat infosüsteemides". E. Vainik "Õigusmõistete tesaurus ... kas saurus? - Ei, pigem mitmepäine lohe."

Ülo Tedre juubelikonverents Tallinnas 12.02.1998. K. Salve "Kolmat korda joome kapast" (Tähelepanekuid uuema rahvalaulu riimist).

Keemianomenklatuuri ja -terminoloogia sümpoosion Tartus 07.05.1998. Tiiu Erelt, "Keemia oskussõnavara arendamisest".

VERA-rühma paneelkonverents Tallinnas 29.05.1998. Henn Saari, "Eesti keele normaalseisundi taastamine Eestis".

Tapa keelepäev 31.05.1998. Tiiu Erelt, "Emakeele Seltsi keeletoimkonna osa praeguses keeleelus". Silvi Vare, "Eesti keele õpetamisest vene koolis".

J.V. Veski päev Tartus 27.06.1998. Helle Metslang, "Oma või võõras?". Henn Saari, "Vanu vaaateid keele muutumisele".

Konverents "Vooremaa eile, täna ja homme" Luual 27.08.1998. K. Salve "Kalevipoeg ja Vooremaa".

EELK Laiuse koguduse ja Eesti Kirikuloo Seltsi ettendekoosolek 31.08.1998. K. Salve "P.R. Bidder ja eesti kirikulaul".

Tallinna Pedagoogikaülikooli konverents "Laps ja folkloor" 29.09.1998. I. Rüütel "Laps ja folkloor tänapäeva ühiskonnas".

Viljandi Kultuurikolledži seminar Kihnus 25.05.1998. I. Rüütel "Kihnu ajaloost ja etnokultuurist", "Kihnu rahvalaul ja rahvamuusika". A. Vissel "Kihnu rahvatantsud"

Seminar "Tartumaa rahvakultuurist" 05.12.1998 Nõos. I. Rüütel "Folkloorist ja folklooriliikumisest". A. Vissel "Tartumaa küalaulud". M. Kõiva "Tartumaa rahvaarstid".

Seminar "Rapla kultuur ja identiteet" 12.04.1998. M. Kõiva "Ebatavalistest Rapla inimestest".

Seminar "Tacituse tahtel" 09.11.1998 Tartus. M. Arukask "Oletusi eestlaste uskumustest ja maailmapildist Tacituse teadete taustal".

Õpetatud Eesti Seltsi aastakonverents 10.12.1998 Tartus. M. Kõiva "Teelahkmel: folkloristika 1988-1998. Ajalookongress".

Kaika suveülikool 07.09.1998 Põlgastes. M. Kõiva "Ööitketaja".

Filosoofiaseminar 29.-31.08.1998 Kurgjärvel. M. Kõiva "Müüdist kultuuriantropoloogias".

Yehudi Menuhini MUS-e seminar "Muusika-liikumine-improvisatsioon" 09.-10.06.1998 Tallinnas Õ. Sarv ettekanne ja praktikum "Liikumine ja laulmine"

Konverents "Läänemeresoome perifeeriaid" Kurgjärevel 29.-31.10.1998. V. Sarv Setumaa jaotusest rahvaviiside põhjal. M. Arukask ""Venna sõjalugu": laenulisus ja substraat". M. Kõiva "Lõuna-Eesti loitsude erijoontest". A. Krikmann "Vadja, liivi ja vepsa vanasõnade süntaktilis-modaalsest struktuurist". Peeter Päll (kuulajana).

Kirjandusmuuseumi VII kevadkool "Arhiiv ja avalikkus" 19.06.1998 Nüplis. T. Särg "Sünkreetiline Contra"

EKL Tartu NAK'I seminar "Lätete pääl" 10.-13-07.1998 Järvekülas Võrumaal. T. Särg "Rahvalaulikud ja Contra"

Kirjandusmuuseumi rahvamuusikagrupi seminar 25.11.1998 T. Särg "John Blackingi raamat "How musical is man?""

Tartu Ülikooli seminar "Uusim uralistika". T. Ojamaa ettekanded "Nganassaani laulude tekstistilistika" (17.09.98) ja "Lingvistiline strukturalism musikoloogias" (12.11.98)

6.3. Populariseerivate ettekanded

Lisaks loetletud teadusüritustele esinesid EKI teadurid paljude populariseerivate ettekannetega kohalikel keelepäevadel, asutustesisestel seminaridel, Eesti ja Soome raadios ning televisioonis, paikkondlikel rahvapidustustel jne. Populariseerivate esinemiste täpset arvu on raske kindlaks teha, lingvistidel oli seda laadi esinemisi umbes 40, folkloristidel 100 ringis.

7. Konsultatsioonid ja nõustamistegevus

Keelealased konsultatsioonid ning nõustamistegevus on üks EKI rakendusliku poole olulisemaid tegevusvaldkondi. Lõviosa vastavast koormusest langeb Eesti Keele Instituudi keelenõandele (T. Erelt, T. Leemets, J. Lepasaar, S. Mäearu, T. Paet, P. Päll, M. Raadik, lepingu alusel E. Riikoja). 1998. a. vastati suuliselt umbes 5800 küsija (sageli mitmele) küsimusele, koostati 34 kirja (sh keelekspertiisid ja nimekorraldusteemalised kirjad). Tegelik keelenõuandeintensiivsus on suurem, sest palju tuleb nõu anda käigu pealt, väljaspool ametlikku keelenõuandeaega ja -kohta. Keelenõu küsijad on riigiasutused (riigikogu kantselei, riigikantselei, riigikontroll, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohtud (nt Tallinna linnakohus), ajalehtede ja kirjastuste toimetajad ja tõlkijad, samuti nt reklaamibürood jm eraettevõtted, üksikisikud. Keelenõuande arvutikartoteek sisaldab praeguseks u 10 000 kirjet.

8. Ekspeditsioonid

1998. a. käis EKI keeleteadlastest välitöödel ainult 2 murdesektori töötajat, P. Norvik ja J. Viikberg, kes kogus kumbki 1,5 tundi helilindistusi uuritavalt eesti murdealalt.

Aktiivsemad olid folkloristid. Eesti-sisestel välitöödel koguti 33 tundi helisalvestusi, 14 tundi videojäädvustusi, üle 160 foto; lisaks kümneid lehekülgi märkmeid ja küsitluslehti. Rahvausundi ja -juttude töörühma töötajad käisid ka Vadjamaal (2 tundi helilindistusi, 180 fotot ja 40 lk. märkmeid) ning Rootsis (1 tund videojäädvustust, 5 tundi helilindistusi ja 50 fotot).

A. Krikmann kogus umbes 23 400 netinalja.

9. Rakendusuuringute tähtsamad tulemused

EKI alusuuringud ning rakenduslik tegevus on omavahel lahutamatult seotud (vt Sissejuhatus, punkt 1). Rakendusliku väljundiga on suur osa publitseeritavatest väljaannetest, näiteks 1) lingvistika alalt Eesti kirjakeele seletussõnaraamat, Eesti murrete sõnaraamat, Eesti keele käsiraamatu netiversioon ja Väljendiraamat, mille tarbijaks võib pidada kõiki eesti keelest huvitatuid kooliõpilastest kuni teadlasteni, 2) folkloristika alalt allikapublikatsioonid Ühte käivad meie hääled, Hiir hüppas ja kass kargas, Elevant külmkapis; kaudsema rakendusliku väljundiga on ka folkloristide publitseeritav elektrooniline ajakiri Mäetagused, mis on suunatud eelkõige folkloorihuvilistele noortele.

Eriti selgelt on rakendusliku väljundiga kogu EKI keelehooldealane töö, sh keelealane nõustamine (vt punkt 7).

10. Koostöö arendusorganisatisoonide ja ettevõtetega

Instituut teeb koostööd Õigustõlkekeskusega. Käivitunud on ühine keeletehnoloogia sihtprojekt (vt Ühisuuringud, punkt 3.1). Tihe koostöö toimub Justiitsministeeriumiga terminikorrastuse alal ning Siseministeeriumiga kohanimede korrastamise alal.

11. Teadusorganisatoorne tegevus

Teaduskorraldusega oli vabariiklikul tasandil seotud Arvo Krikmann, kes on teist hooaega järjest valitud ETF humanitaarteaduste ekspertkomisjoni esimeheks.

12. Hinnang 1998. teadustegevusele

1998. a. jätkus paaril viimasel aastal täheldatav tendents, et EKI folkloristika-alane teadustöö kulgeb hoogsalt ning sellega võib vähemalt mahulises mõttes jääda rahule, kuid lingvistika poole peal, kus puudub arvestatav järelkasv, on tulemused küllaltki kasinad.

1998. a. oli EKI lingvistika poolel regulaarselt tasustatavaid töötajaid 61, folkloristika poolel 35. Kraadiga töötajate proportsioon pole, tõsi küll, kuigi karjuvalt folkloristide kasuks: lingvistide hulgas on kraadiga töötajaid 23 (veidi üle 1/3), folkloristide hulgas 15 (veidi alla 1/2). Kuid kõnekas on tõik, et seitsmest 1998. a. magistrikraadi kaitsnud inimesest olid 5 folkloristid ning ainult 2 lingvistid (ja needki magistrikraadi kaitsmiseks juba rohkem kui küpses eas). Lingvistidest oli 1998. a. publikatsioonidega (autori, toimetaja või koostajana) seotud 27 inimest ühtekokku 84 korral, s.t. lingvistika-poole publitseerimisintensiivsus ühe töötaja kohta (arvestades nii teadureid kui abitööjõudu) oli (84:61) 1,4 ühikut. Folkloristide publitseerimisintensiivsus oli aga 3,8 (133 publikatsioonides osalemist 35 töötaja kohta).

Teaduslike artiklite publitseerimise ning teadusüritustel esinemise osas on EKI lingvistide hulgas esialgu veel mingi vana tuumik, kelle töötulemustega võib jääda enam-vähem rahule: kolme või enama publikatsiooniga on esindatud 12 inimest, neist 10 teaduskraadiga töötajat, keda võib mööndusteta pidada teadlasteks. Kuid eriti kesised olid tulemused arendustegevuse osas. Murdesõnaraamatu planeeritud kahest vihikust ilmus ainult üks, lubamatult venib suurte murdetekstikogude trükiks ettevalmistamine (1998. aastaks lubatud tekstiköide ei valmi veel 1999. aastalgi). Uue õigekeelsussõnaraamatu väljaandmine on veninud aastaid. Eesti-vene sõnaraamatu II köite toimetamine on takerdunud. Ehkki eesti kirjakeele seltussõnaraamat ilmub varem kavandatud tempos (1 vihik aastas), ei saa sedagi pidada piisavaks.

Arendustegevuse seisukohast oli 1998. aasta ka folkloristikaosakonnas paraku suurväljaannete osas viljatu. Folkloristide ajakirjandusliku aktiivsuse hinnaks näib olevat suurte allikpublikatsioonide ning ülevaadete takerdumine. 1998. a. ei ilmunud ühtegi osa "Vanast Kandlest" (arusaamatult venivad Jõhvi ja Iisaku köide ning Lüganuse köide), mingit otsustavat edasiminekut ei toimunud ka teatmeteose Mythologia Uralica koostamisel.

EESTI KEELE INSTITUUDI1998. AASTA ARUANNE

Sisukord:

1. Sissejuhatus

1.1. Eesti Keele Instituudi (edaspidi EKI) teadustegevuse üldiseloomustus.