EESTI KEELE INSTITUUDI (EKI)
1996. AASTA ARUANNE

Vt ka aruandeid 1995, 1997

Sisukord:


1. Sissejuhatus

1.1. 1996. aasta teadustegevuse üldiseloomustus

Eesti Keele Instituudi teadustegevusel on kaks põhisuunda: 1) eesti ja teiste soome-ugri keelte uurimine, 2) eesti ja teiste soome-ugri rahvaste folkloori uurimine. Alusuuringute kõrval on instituudi tegevuses oluline koht normeerival, nõustaval ning populariseerival tegevusel (keelehoole, keelenõuanne, eesti rahva kultuurilise omapära ning identiteedi teadvustamine). Osa EKI tööpotentsiaalist on hõivatud teadustegevuseks vajalike arhiivide täiendamise ning hooldamisega (keelekartoteegid, murde- ja folklooriarhiivid, fonoteek).

Kuna EKI on viimastel aastatel asunud ise oma väljaandeid kirjastama, võib kirjastamistegevust pidada üheks instituudi iseseisvaks töölõiguks, mis nõuab järjest enam tööjõudu. Instituudis väljaantavad, eesti kultuuri seisukohalt üliolulised teosed (sõnaraamatud, allikapublikatsioonid, grammatikad) on trükitehniliselt ning kirjastamise seisukohalt paraku äärmiselt tülikad. Paljude väljaannete ladumine eeldab kohapeal uute fontide loomist ning spetsiifiliste küljendusprogrammide koostamist.

1996. a. olulisimaks sündmuseks tõotas kujuneda Haridusministeeriumi programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" käivitumine, mis paraku praeguseks näib olevat haledalt ummikusse jooksnud. Järjest teravamaks muutub vajadus stabiilsema finantseerimise järele, mis tagaks professionaalselt järjepideva töö suurte sõnaraamatute hiidprojektide täitmisel (vt punkt 14).

1996. aastal oli EKI-s omaette teemana fikseeritud 39 uurimislõiku. Neist 10 olid tervikuna eelarvelisel finantseerimisel, 6 tervikuna ETF-i grantifinantseerimisel, 16 eelarve ja ETF-i uurimistoetuse segafinantseerimisel, 4 teemat said lisaks eelarvelisele finantseerimisele toetust mujalt Eestist (Kultuurkapital, AEF, TA), 2 teemat said lisaks eelarvelisele finantseerimisele toetust välisprojektidest ja 1 teema oli tervikuna välisfinantseerimisel.

1.2. Struktuur

EKI-s on kümme struktuuriüksust, millest kuus tegelevad keelega ja neli omaette osakonnaks koondunud töörühma rahvaluulega.
  1. Leksikoloogiasektor - juhataja Margit Langemets (kraadita);
  2. Murdesektor - Jüri Viikberg (kandidaat);
  3. Soome-ugri keelte sektor - Kristiina Ross (kandidaat);
  4. Grammatikasektor - Peeter Päll (magister);
  5. Arvutuskeskus - Maidu Piirmets (kraadita);
  6. Eesti-vene töörühm - Anne Romet (kandidaat);
  7. Rahvamuusika töörühm - Ingrid Rüütel (habiliteeritud doktor);
  8. Rahvausundi ja -juttude töörühm - Mare Kõiva (kandidaat);
  9. Parömioloogia töörühm - Arvo Krikmann (kandidaat);
  10. Rahvalaulude töörühm - Janika Oras Eesti Kirjandusmuuseumist (kraadita).

1.3. Saadud konkursipreemiad ja muud autasud

1996. a. sai eelnenud aasta teadustulemuste eest Eesti Vabariigi teaduspreemia humanitaarteaduste vallas EKI-s pikema aja jooksul valminud kaheköiteline eesti keele teaduslik grammatika (Erelt M., Kasik R., Metslang H., Rajandi H., Ross K., Saari H., Tael K., Vare S. Eesti keele grammatika. Tallinn: EKI. - I. 1995. 660 lk. ; II. 1993. 464 lk.).

Rahvausundi ja -juttude töörühm sai preemia AEF-i WWW-lehekülgede konkursil ARS-i lehekülgede süsteemi Eesti rahvaluule eest.

1.4. Kaitstud väitekirjad

1996. a. kaitsti üks doktoriväitekiri ja kaks magistriväitekirja.

Ingrid Rüütel - "Eesti rahvalaulu ajaloolised kihistused etniliste suhete kontekstis" (folkloor); kraad: habiliteeritud doktor; (kaitstud Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudis 07.03.1996).

Anna Verschik - "Juutide kolmkeelsus Eestis" (keeleteadus); kraad: magister; (kaitstud Tartu Ülikoolis 21.11.1996).

Evelin Kuusik - "Eesti tüvemuutuste süsteemi modelleerimine" (tehnikateadused); kraad: magister; (kaitstud TTÜ automaatika ja süsteemitehnika instituudis).

1.5. Kirjastatud monograafiad ja kogumikud

1996. a. andsid EKI töötajad välja 23 eraldi kaante vahel ilmunud raamatut (kokku 4530 lk; vt lähemalt Publikatsioonid, punkt 15). Neist 12 on EKI keeleteadlaste monograafiad, tekstipublikatsioonid ja sõnaraamatud (üksikvihik pikemast väljaandest või terviksõnaraamat); 7 on rahvaluuleteadlaste koostatud kogumikud; 4 on EKI rahvaluuleteadlaste poolt välja antavate ajakirjade üksiknumbrid.

1.6. Eesti ja välispatendid - puuduvad.

1.7. Arvutivõrgu ja internetiühenduse olemasolu ja seisund

EKI-l on olemas internetiühendus. Majasisene arvutivõrk on Tartu folkloristikaosakonnal korralikult välja ehitatud, Tallinnas on majasisese võrgu ehitamine pooleli (vt Teadusaparatuuri uuendamine, punkt 12).

Lingvistikapoole koduleheküljel (http://www.eki.ee) on kättesaadavad "Väike murdesõnastik", A. Õimu "Sünonüümisõnastik", M. Loogi "Slängisõnaraamat", P. Pälli "Tallinna tänavate nimed". Lisaks on internetis info EKI kohta (töötajate nimekiri koos andmetega) ja EKI-s loodud keeletarkvara.

EKI folkloristikaosakonna koduleheküljel (http://haldjas.folklore.ee) on lisaks andmebaasidele saadaval kaks elektroonilist ajakirja: ingliskeelne "Folklore" ja eestikeelne "Mäetagused" (vt lähemalt järgmise punkti alt).


2. Alusuuringute tähtsamad tulemused 1996. aastal

1996. aastal erinevas faasis lõpule viidud uurimustest ning saavutustest võib esile tõsta järgmisi.

Soome-ugri keelte sektoris valmis filoloogiakandidaat Lembit Vaba monograafia "Uurimusi eesti-läti keelekontaktidest" (küljendamata käsikiri 600 lk). Teos on oluline täiendus eesti keele etümoloogia-alassesse, seni piinlikult kasinasse kirjandusse ning kirjutatud metoodiliselt uudse lähenemisnurga alt. Etümoloogilise analüüsi käigus on kombineeritult rakendatud erinevaid meetodeid: traditsioonilise lähenemise kõrval on tulemuslikult kasutatud ka kontekstuaalset analüüsi. Eriti hinnatav on etümoloogilise mitmelähtesuse idee silmaspidamine, mis loob uusi perspektiive eesti murdesõnavara päritolu valgustamisel.

Murdesektoris ilmus filoloogiakandidaat Marja Kallasmaa ulatusliku uurimuse "Saaremaa kohanimed" I osa (528 lk, vt punkt 15, Publikatsioonid). Kaheosalisena kavandatud monograafia esitab tühjendava ülevaate Saaremaa kohanimedest ja analüüsib nende levikut ning etümoloogiaid (informantide, EKI kohanimekogude ja arhiiviandmete põhjal). Esimene osa sisaldab kohanimede sõnastikku; materjali analüüs ning järeldused ilmuvad 1997.a. monograafia teises osas. M. Kallasmaa teos on esimene akadeemiline kohanimeuurimus Lääne-Eesti kohta.

Eesti-vene sõnaraamatu töörühmas valmis suure eesti-vene sõnaraamatu I osa (a-j). Töörühma kuuluvad filoloogiakandidaat Anne Romet ning teadurid Tiiu Lagle ja Maimu Liiv. Kolmeköitelisena kavandatud sõnaraamat erineb seniilmunud sama tüüpi sõnastikest nii oma ulatusliku mahu kui ka keelendite esituslaadi poolest. Eesti märksõnale on lisatud põhjalik grammatiline info, mis hõlbustab keelendite aktiivset kasutamist; sõnaartiklis on toodud hulgaliselt näitelauseid, liitsõnu ja väljendeid. Esimeses köites on 13 580 märksõna ja eesti morfoloogia ülevaade (autor Ü. Viks).

Rahvausundi ja -juttude töörühm on väga tulemusrikkalt võtnud kasutusele Interneti võimalused. WWW-lehekülgede süsteemist valmis eestikeelne ja ingliskeelne põhivariant (vt ka Saadud konkursipreemiad ja muud autasud, 1.3). 1996. a. käivitus kaks elektroonilist teadusajakirja, mida toimetavad filoloogiakandidaat M. Kõiva ja A. Kuperjanov. Ingliskeelne Folklore (http://haldjas.folklore.ee/folklore) vahendab akadeemilisi uurimusi. Eestikeelne Mäetagused http://haldjas.folklore.ee/tagused sisaldab populaarsemat laadi kirjutisi ning on suunatud eeskätt üliõpilastele, kultuuritöötajatele, õpetajatele jne. Internetis on kättesaadaval mitu andmebaasi jm. Folkloristide serveri tõhusust võib illustreerida sellega, et näiteks ühe kuu jooksul hangiti sealt teateid 10 000 korral (neist 4000 olid kaugpäringud USA-st, Austriast, Austraaliast, Inglismaalt, Itaaliast jm).


3. Koostöö ülikoolide ja teiste teadusasutustega Eestis

3.1. Loengutegevus

Kõrgkoolidest on EKI-l tihedad sidemed Tartu Ülikooli, Tallinna Pedagoogikaülikooli ja Muusikaakadeemiaga.

Tartu Ülikoolis töötavad põhikohaga kaks EKI uurijat: Mati Erelt (professor, osakonnajuhataja) ja Ülo Valk (professori kt). Lisaks nimetatutele on 1996. a. TÜ-s pikemaid loengukursusi pidanud viis EKI töötajat: Arvo Krikmann (5 õppenädala ulatuses erikursusi folkloori alalt), Tiiu Erelt (46 tundi oskuskeele- ja üldkeelekorraldusest), Tiina Leemets ja Maire Raadik (kahe peale 24 tundi käsikirja toimetamisest ja korrektuurist), Peeter Päll (24 tundi nimekorraldusest), Asta Õim (20 tundi fraseoloogia erikursust). Lühemaid loengukursusi on pidanud Aado Lintrop (8 loengut soome-ugri rahvaste usundist), Margit Langemets (3 loengut arvutuslingvistika erikursuse raames) ja Evelin Kuusik (2 loengut arvutuslingvistikast).

Tallinna Pedagoogikaülikoolis töötas 1996. a. põhikohaga Valdek Pall (professor). Lisaks V. Pallile lugesid pikemaid loengutsükleid Helle Metslang (20 tundi eesti keele süntaksist) ja Peeter Päll (10 tundi nimekorraldusest). Lühema loengusarja pidas Marja Kallasmaa (3 loengut kohanimedest) ja Karin Ribenis (2 loengut rahvamängude liigitamispõhimõtetest ja tänapäeva folkloorist).

Muusikaakadeemias töötas põhikohaga Urve Lippus (professor, osakonnajuhataja). Pikema loengusarja luges Vaike Sarv (30 tundi rahvamuusikast ja etnomusikoloogiast).

Lisaks loetletud loengukursustele on EKI töötajad pidanud nimetatud kõrgkoolides üksikloenguid ning seminariettekandeid.

3.2. Ühisprojektid ülikoolidega

Arvutuslingvistika, grammatika ja murdeuurimise alal teevad EKI uurijad koostööd Tartu Ülikooli teadlastega.

A. Õim osaleb H. Õimu juhitavas projektis "Eesti keele semantilise andmebaasi (tesauruse) koostamine" (1996-1999).

Ü. Viks teeb juba aastaid koostööd keele automaatse töötluse alal H. Õimu ja H.-J. Kaalepiga.

Grammatikarühma teadlastel (H. Metslang, H. Saari, S. Vare, E. Vainik) on (ETFi grantitoetusel) käsil projekt "Eesti kirjakeele grammatiline ehitus" koos TÜ eesti keele õppetooliga.

1996. a. toimetas TÜ dotsent E. Niit kaks vihikut EKI murdesõnaraamatust.

3.3. Oponeerimine, juhendamine

EKI töötajad on oponeerinud viit TÜ magistritööd ja üht Viljandi Kultuurikolledþi diplomitööd.

Juhendatud on kuut TÜ ja üht TPÜ magistritööd; üht TPÜ diplomitööd; TÜ, TPÜ ja Muusikaakadeemia üliõpilaste seminari- ja proseminaritöid ning välipraktikaid.

3.4. Muu koostöö

EKI töötajad kuulusid nimetatud kolme kõrgkooli ja Humanitaarinstituudi eksami- ja habilitatsioonikomisjonidesse ning toimetuskolleegiumidesse.

Peale kõrgkoolide on EKI-l tööalased sidemed Underi-Tuglase Kirjanduskeskusega (osavõtt ettekannetega UTKK seminaridest); Õigustõlkekeskusega (regulaarsete seminaride korraldamine); Kirjandusmuuseumiga (regivärsilise rahvalaulu uurimise ühisprojekt).

Mitmed EKI teadlased kuuluvad filoloogia-alaste ajakirjade ning väljaannete toimetuskolleegiumidesse.


4. Teaduskoostöö välisriikidega

4.1. Koostöölepingud

EKI-l on pikemaajalised koostöölepingud kolme Soome teadusasutusega: Oulu Ülikooli soome ja saami keele ja logopeedia kateedriga, Joensuu Ülikooli soome keele, kirjanduse ja kultuuri uurimise kateedriga ja Helsingis asuva Kodumaiste Keelte Uurimiskeskusega.

Teiste välismaa teadusasutustega on koostöö juhuslikumat laadi ning seetõttu eraldi lepinguna fikseerimata. Tihedad kontaktid on näiteks Rootsi ülikoolidega. 1996. a. pidas Ü. Viks 3 loengut Uppsala ülikoolis, L. Vaba ühe loengu Stokholmi ülikoolis. J. Viikberg oponeeris Uppsala ülikoolis T. Södermanni väitekirja. A. Turkinil olid tihedad sidemed Sõktõvkari ülikooliga, ent kuna A. Turkin suri ootamatult 1996. a. juunis, puuduvad möödunud aasta kohta täpsemad andmed.

4.2. Rahvusvahelised programmid / projektid

GLOSSER - Euroopa Liidu Komisjoni poolt finantseeritavasse projektisarja "Copernicus" kuuluv projekt; vastutav täitja John Nerbonne Groningenist (Holland); Eesti-poolne vastutav täitja Tiit Roosmaa TÜ-st; EKI-poolne vastutav täitja Ülle Viks; projekti kestus 1995-1997; 1996. a. sai EKI projekti raames 100 000 krooni.

"Ida-Euroopa maade nimede mitmekeelne hääldussõnastik" - ELi projekti "Copernicus" allprojekti ONOMASTICA osa; koordineerimiskeskus Edinburgh' ülikool (Ðotimaa); Eesti-poolne vastutav täitja Peeter Päll; projekti kestus 1995-1996; 1996. a. sai EKI projekti raames 54 830 krooni.

PRACTEAST - ELi projekti "Copernicus" osa; koordineerimiskeskus Madriidis (peakorraldaja CL SERVICIOS LINGÜISTICOS Norbert Kalfoni isikus); Eesti-poolne vastutav täitja Sirje Mäearu; projekt pidi algselt kestma 1995-96, kuid pole senini korralikult käivitunud; 1996. a. saadi projekti raames 42 000 krooni (arvuti ostuks).

"Koola saamide muusikaline traditsioon" - Tromso Ülikooli (Norra) ja Helsingi Maailmamuusika Keskuse ühisprojekt; Eesti-poolselt tegutseb projektis Marju Sarv; 1996. a. tasuti välispartnerite poolt M. Sarve sõidukulud välitöödele Koola poolsaarele.

Ilma välispartneri otsese rahalise toetuseta EKI-le on jätkunud järgmised ühisprojektid:

"Läänemeresoome keelte atlas" - Eesti, Soome ja Karjala dialektoloogide ühisprojekt; koordineerimiskeskus Kotimaisten kielten tutkimuskeskus (Helsingis); Eesti-poolne vastutav täitja Arvo Laanest; projekti kestus 1989-2001; Eesti-poolne töörühm on Eesti finantseerimisel (1996. a. 35 300 krooni eelarvest + 85 000 krooni ETF-i grantina).

"Euroopa keeleatlas" (Atlas linguarum Europae) - Euroopa dialektoloogide ühisprojekt; vastutav täitja W. Viereck (Bamberg, Saksamaa); Eesti-poolne vastutav täitja Helmi Neetar; projekt algas 1976. a., lõpetamine sõltub toimetamistööde käigust.

"Mythologia Uralica" - Eesti, Soome, Ungari, Venemaa usundiuurijate projekt 15-köitelise entsüklopeedilise väljaande koostamisel; Eesti-poolne juht Mare Kõiva.

Balti Folkloori Instituut - kolme Balti riigi akadeemiliste folkloristide ühendus, mis annab välja infobülletääni ja ajakirja; Eesti-poolne juht Mare Kõiva.

"Eesti muusikaajaloo andmebaas" - välispartneriks Repertoire international des Sources Musicales; keskus Saksamaal (Stadt- und Universitätsbibliothek, Frankfurt am Main).

"Proverbia septentrionalia" - ühisprojekt Soomega läänemeresoome vanasõnade väljaandmiseks; Eesti-poolne juht Arvo Krikmann.

Jüri Viikberg osales Eesti-Soome-Inglismaa projektikavandi "Eestisse naasjate küla" ühisarutlusel.

4.4. Osalus rahvusvahelistes organisatsioonides

1996. a. selles osas muutusi ei toimunud; jätkuvalt osalesid erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides ja institutsioonides I. Rüütel, A. Krikmann, P. Päll, M. Erelt, A. Turkin, H. Metslang. Esile võib tõsta Peeter Pälli, kes ÜRO kohanimeekspertide töörühma liikmena osales aasta jooksul kolmel töökoosolekul (vt 6.1.3).

4.5. Akadeemiliste institutsioonide välisliikmed, audoktorid

Ingrid Rüütel valiti 1996. a. Soome Kansantanssin Ystävien Seura auliikmeks.

4.6. Välisteadlaste vastuvõtt

Interneti ja e-maili võimalusi arvestades muutub väliskülaliste üle arve pidamine järjest küsitavamaks. Instituut pole pidanud tarvilikuks majja sattunud väliskülaliste kohta aruandlust nõuda. EKI rahadega finantseeriti ühe soomlase vastuvõttu (projekti "Läänemeresoome keeleatlas" raames) ja kahe komi vastuvõttu (seoses A. Turkini järelejäänud materjalide Komimaale toimetamisega). AEF-i stipendiumi rahadega korraldati 7 välisteadlase vastuvõtt, kes osalesid rahvusvahelisel eesti keele prosoodia alasel sümpoosionil (vt punkt 5, Asutuse poolt korraldatud konverentsid, seminarid jt. üritused).

4.7. Välislähetused ja staþeerimised

Vaike Sarv - jaanuarist mai lõpuni doktoriõppes Tampere ülikooli etnomusikoloogia kateedri juures Soomes; staþeerimist võib pidada igati tulusaks ning doktoriväitekirja valmimisel vajalikuks.

Anna Verschik - viibis esimese poolaasta stipendiaadina Oxfordi ülikoolis (Oxford Centre for Hebrew and Jewish Studies), täiendades end heebrea keeles, sotsiolingvistikas ja judaica's. Staþeerimine oli oluliselt palju andev, kuid kahjuks puuduvad EKI-l rahalised võimalused A. Verschiku toetamiseks tema teema (Eesti juutide mitmekeelsus) uurimisel, kuna instituut ei suuda normaalselt finantseerida ka Eesti kultuuri seisukohalt palju olulisemaid projekte.

Marju Sarv - viibis 07.-17.07 välitöödel Koola poolsaarel Tromso Ülikooli ja Helsinki Maailmamuusika Keskuse kolmeaastase ühisprojekti "Koola saamide muusikaline traditsioon" raames. Välitööde tulemusena koguti 25 tundi rahvamuusikat ja murdekeelt saami keele kolta ja koola murde aladelt.

Triinu Ojamaa - viibis 10.11.-03.12. täiendõppel Ungari TA Musikoloogiainstituudi rahvatantsusektoris eesmärgiga omandada algteadmised R. Labani tantsunotatsioonis.

Anu Vissel - 11.11.-01.12 staþeerimine Ungari TA Muusikateaduse Instituudis dr. L. Felföldi juures, uurides ungari rahvatantsu ajalugu.

Helle Metslang - töötas terve 1996. a. Helsingi ülikoolis eesti keele lektorina (loengud eesti keele grammatikast (52 tundi), eesti fraseoloogiast (26 t), vanast eesti kirjakeelest (26 t); peale selle määrati Oulu ülikooli dotsendiks alates 01.07.1996 ning Hannu Remese doktoritöö üheks juhendajaks Oulu ülikoolis.

Lisaks neile pikematele staþeerimistele ning töötamistele viibisid EKI töötajad 50 lühemaajalisel välislähetusel (osavõtt konverentsidest jt üritustest, ühisprojektide töökoosolekud, väitekirjade oponeerimised, üksikud loengud välismaa ülikoolides jms) kokku 13 riigis: Soome (11 lähetust), Läti (10), Rootsi (8), Suurbritannia (5), Vene Föderatsioon (4), Leedu (3), Holland (2), Ungari (2), Iirimaa (1), Sloveenia (1), Taani (1), Norra (1), Ðveits (1).


5. Asutuse poolt korraldatud konverentsid, seminarid jt üritused

Rahvusvaheline rahvamuusikakonverents "Rahvalaul ja -muusika kui identiteedi kandja ja kultuurivahetuse objekt" 17.-20.10 Laulasmaal; osavõtjaid umbes 40; kavas olnud 32 ettekandest peeti 26; avaldati laiendatud teeside kogumik. Konverentsiks saadi toetust Kultuurkapitalilt.

Eesti keele prosoodia alane rahvusvaheline sümpoosion, millega tähistati Ilse Lehiste 75. sünnipäeva (korraldatud koos Tartu Ülikooliga) 29.-30.10. Tallinnas EKI majas Roosikrantsi 6; esinejaid 12, kokku osavõtjaid umbes 25. Kavas on ettekanded publitseerida eraldi kogumikuna. Raha saadi AEF-ilt.

Rahvusvaheline seminar "Identity of Periferies: Minorities, Borderlands and Outskirt" 23.-25.03. Osavõtjaid umbes 40. Ettekanded on kavas avaldada eraldi kogumikuna. Rahastas AEF.

Balti Folkloori Instituudi seminar 02.-03.05. Osavõtjad Eestist, Lätist, Leedust. Teabe ja teaduskirjanduse vahetus. Läti ja Leedu esindajad saabusid TA teadlasvahetuse programmi raames.

Eesti Muusikateaduse Seltsi Tartu päev 30.03. Ettekandekoosolek 7 ettekandega, kuulajaid umbes 50. Finantseeris Kultuurkapital.

RISM-i (Repertoire international des Sources Musicales) seminar Tallinnas 08.-15.05. Põhiosavõtjateks projekti liikmed (5 inimest), loengutel kuulajaid paarkümmend. Finantseeritud samateemalise ETF-i granti raames.


6. Osalemine konverentsidel, seminaridel jt üritustel

1996. a. osalesid EKI uurijad 33 rahvusvahelisel teadusüritusel (20 kongressi/konverentsi/sümpoosionit; 9 seminari; 4 töörühma koosolekut) kokku 51 ettekandega. Lisaks pidasid 5 uurijat välismaa ülikoolides lühemaid loengukursusi või üksikloenguid.

6.1. Rahvusvahelised kongressid, konverentsid jt teadusüritused

6.1.1. Kongressid, konverentsid, sümpoosionid

XIX rahvusvaheline onomastikakongress Aberdeeni ülikoolis Ðotimaal 04.-11.08. 3 ettekannet: M. Kallasmaa, On the Role of Folk Etymology in the Development of Place Names; P. Päll, Reflections of Language Contacts in Estonian Place Names; H. Saari, Abteilungsähnliche Strukturen der estnischen Familiennamen.

Sümpoosion "Finnisch-ugrische Sprachen in Kontakt" 21.-23.11. Groningeni ülikoolis Hollandis. 3 ettekannet: H. Neetar, Das Benennungssystem der Himmelsrichtungen in den ostseefinnischen Sprachen; H. Metslang, Unterschiedene Tendenzen in den grammatischen Systemen des Estnischen und des Finnischen; L. Vaba, Ostseefinnische meri - doch ein baltisches Lehnwort.

VII rahvusvaheline leksikograafiakongress Euralex '96 13.-18.08. Rootsis Göteborgis. 2 ettekannet: M. Raadik, The Treatment of Compound Words in a Language Planning Dictionary; V. Oja, Word Combinations in the Estonian Dialect Dictionary.

ICMLi VI konverents 03.-05.07. Gdanski ülikoolis Poolas. 2 ettekannet: A. Verschik, Some Aspects of Multilingualism of the Estonian Jews; J. Viikberg, Dialects and Minorities contra Official Language.

Celtic-Nordic-Baltic Folklore Symposium "Water Dwellers and Islanders" Dublinis Iirimaal 15.-18.06. 2 ettekannet: M. Kõiva, Some Aspects of the Kalbautermann-lore in Estonia; Ü. Valk, Guises of Estonian Water Spirits in Relation to the Plot and Function of the Legend.

Arvutuslingvistika kongress COLING-96 05.09. Kopenhaagenis. E. Kuusik, Learning Morphology: Algorithms for the Identification of Stem Changes (poster-ettekanne).

Konverents "Calendar and Family Celebrations in the North" 20.-23.06. Cesises Lätis. V. Sarv, Ristsed.

Preisi keele kollokvium 01.-07.10 Poolas Krakovis. L. Vaba, Die Rolle des altprussischen Sprachmaterials in etymologischer Untersuchungen ostseefinnischen Baltismen.

EL-i projekti Onomastica Copernicus kollokvium Edinburghis 23.02. P. Päll, Stress Assignment and Transcription of Estonian Names.

Konverents Szegedis 08.08. T. Ojamaa, Nganassaani karutants muusikalisest aspektist.

Ühisprojekti GLOSSER aastakoosolek aprillis 1996 Budapestis. M. Langemets, Glosser Dictionary (Estonian Component of the Project).

Ühisprojekti GLOSSER kriitikute-koosolek septembris 1996 Tartus. M. Langemets, Glosser Dictionaries: Choice, Structuring, Indexing.

Rahvusvaheline konverents "Rahvalaul ja -muusika kui identiteedi kandja ja kultuurivahetuse objekt" 17.-20.10 Tallinn/Laulasmaa. 8 ettekannet: K. Kuutma, The Changing Role of Folk Song and Music at Folklore Festivals; T. Ojamaa, Temperatsiooni normid ja muusikaline reaalsus (vene k.); I. Rüütel, Kultuur ja rahvuslik identiteet (vene k.); V. Sarv, Setu naise identiteedi muutused surnuitkude tekstide põhjal (vene k.); Õ. Sarv, Kas rahvalaul ja -muusika kannavad tänapäeval inimese identiteeti; T. Särg, Milvi Kallaste: Meie perekonnas ei möödu ükski pidulik sündmus ilma muusikata; A. Vissel, Viis aastat hiljem (Mida lauldakse lastele eesti perekonnas tänapäeval II); M. Arukask, Ob epiceskom sloje setuskoj liroepiceskoj runiceskoj pesni.

Rahvusvaheline konverents "Kirik ja kirjasõna Läänemere regioonis 17. sajandil (Church and Written Word in the Baltic Sea Region in the 17th Century)" 03.-04.05. Tallinnas. 2 ettekannet: K. Ross, Translations of Psalms by G. Müller and H. Stahl; U. Lippus, Old Swedish Hymns in the Baltic Sea Region in the 17th Century.

Rahvusvaheline muusikateooria konverents Eesti Muusikaakadeemias 16.-17.05. U. Lippus, Tonal Areas in Veljo Tormis' "Estonian Ballads".

Balti muusikateadlaste 30. konverents Tallinnas 04.-06.10. U. Lippus, Estonian Musicology: Some Outlines and Perspectives.

Balti riikide, Poola ja USA ühiskonverents 1:50000 topokaartide teemal Tallinnas 20.11. P. Päll, Standardization of Geographical Names and Their Use on Maps.

Rahvusvaheline konverents "Läänemeresoome lõunapiir" 28.-30.11. Kütiorus. 3 ettekannet: K. Salve, Muinasjutumaa piiriprobleeme; A. Krikmann, Millised piirid nähtuvad läänemeresoome vanasõnades; L. Vaba, Eesti-läti keelepiiri kujunemisest.

6.1.2. Seminarid

Soome-eesti kontrastiivseminar Soomes Lammil 05.-07.05. 2 ettekannet: M. Erelt (koos Matti Punttilaga), Gradatsioon; H. Metslang, Perfektiivsusadverb ära ja selle vasted soome keeles.

Kognitiivse grammatika seminar Helsingi ülikooli soome keele kateedris 21.-27.03. E. Vainik, The Estonian External Local Cases from the Point of View of the Cognitive Grammar.

Helsingi ülikooli soome keele kateedri seminar 07.03. H. Metslang, Futuurumi grammatikaliseerumisest eesti keeles.

Workshop Szegedi Bartoki nim Kultuurikeskuses 04.08. T. Ojamaa, On Computerized Analysis of Samoyed Dance Music.

NEFA aastakoosoleku teadusseminar Rootsis Uppsalas 06.10. M. Arukask, About Setu Lyric-Epic Runo-Song.

Tampere Ülikooli kultuuriuurimise keskuse seminar Soomes Tamperel 15.11. A. Lintrop, Tubjaku Kosterkini loitsud.

Rahvusvaheline seminar "Identity of Periferies: Minorities, Borderlands and Outskirts" Tartus 24.03. E. Västrik, Neo-Pagan Movement in Baltic Countries.

Rahvusvaheline kirjandusteaduslik seminar "Iseendaks jäämine: tagapõhi, tekst, isikupära" Tallinnas 18.-19.04. 2 ettekannet: H. Pajupuu, Eesti ja tema feminiinsed naabrid: praegushetk ja tulevikumuutused; Ü. Tedre, O. Loorits eestlaste iseloomust.

6.1.3. Töökoosolekud, istungid

ÜRO kohanimeekspertide rühma Ida-Euroopa, Põhja- ja Kesk-Aasia jaotise 2. istung Moskvas 16.-18.07. P. Päll, O standartizacii geograficeskih nazvanij v Estonii (1994-1996 gg.).

ÜRO kohanimeekspertide rühma 18. istung Genfis 12.-23.08. P. Päll, Report of the Baltic Division.

ÜRO kohanimeekspertide rühma toponüümilise andmevahetuse formaatide ja standardite töörühma koosolek 12.-13.12. Londonis. P. Päll, Provisional Recommendations for Coding Roman Letters with Diacritical Marks.

Balti riikide terminoloogide ümarlaud Riias 15.10. 3 ettekannet: T. Erelt, Eesti oskussõnastikud 1990-1996; M. Raadik, Eesti majandusterminoloogia areng 1990. aastatel; T. Leemets, Termininõuanne Eesti Keele Instituudis 1990. aastatel.

6.1.4. Ilma ettekandeta osaleti järgmistel rahvusvahelistel teadusüritustel:

Arvutuslingvistika kongress COLING-96 05.09. Kopenhaagenis (Ü. Viks).

UNESCO kultuuriekspertide seminar "Lähiümbruse kultuur" Strasbourg'is Prantsusmaal (K. Kuutma).

11. maailma rakenduslingvistika kongress (11th World Congress of Applied Linguistics) Jyväskyläs 04.-08. (S. Vare).

Esimene rahvusvaheline paljukultuurilise hariduse kongress (The First International Congress on Multicultural Education) Lahtis 05.-07. (S. Vare).

Seminar "Fennougristiikan tulevaisuus Suomessa" Helsingis 18.10. (H. Metslang)

Läti TA ja selle terminoloogiakomisjoni 50. aastapäevale pühendatud konverents "Rahvusterminoloogia: ajalugu, tänapäev, väljavaated" Riias 14.-15.10. (T. Erelt, T. Leemets, M. Raadik).

6.2. Kohaliku tähtsusega teadusüritused

1996. a. osalesid EKI uurijad 24 Eesti-sisesel teadusüritusel kokku 48 ettekandega:

Eesti teadlaste kongress 11.-15. 08. Tallinnas. 5 ettekannet: I. Rüütel, Eesti rahvalaulud etniliste suhete ja kultuurikontaktide kajastajana (avaplenaarettekanne Estonia kontserdisaalis); K. Kuutma, Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana; Ü. Tedre, Eesti rahvaluule akadeemilisest väljaandest; M. Kõiva, Usundiuurimisest Eestis; T. Erelt (koos Viivi Maanso ja Inge Undiga), Eesti pedagoogikatermineist.

ESTO-96 teaduskonverents "Kuidas säilida eestlasena?" 10.08 Tallinnas. J. Viikberg, Eestlased Venemaal: nende minevik ja tulevik.

40. Kreutzwaldi päevade konverents Tartus Kirjandusmuuseumis 19.-20.12. 4 ettekannet: I. Rüütel, Folkloori ja folkloristika situatsioonist ja funktsioonist tänapäeval; P. Voolaid, Keerdküsimusest nii ja teisiti; M. Arukask, Regilaul mütoloogilist tüüpi tekstina; M. Kõiva, Õnnetoom Internetist.

Noorteadlaste konverents Tartus 23.-24.04. 9 ettekannet: M. Arukask, Müüdikatked regilaulus; R. Hiiemäe, Soome-ugri rahvaste katkukujutelma võrdlus; M. Kalda, Teadaanne härradele Majandusministeeriumi mäeasjandusosakonda: mõnest varanduseotsimise loost; S. Susi, Lendva ja rabanduse haigusseletusest; S. Vesik, Cyber...? Küber! (või oli see kübar?); K. Õim, Eesti võrdluste süntaktilisest struktuurist; A. Baran, T. Konsand, Eesti kõnekäändude leksikaalsest variaablusest; M. Sarv, Kõik regilaulud arvutisse! ehk kolkasse elama; K. Ribenis, Eesti rahvaluule bibliograafia koostamise probleeme.

Konverents "Uurali keeled ja rahvad Euroopa ja Siberi kontekstis" Tartu Ülikoolis 09.03. T. Ojamaa, Bimusikaalsusest kakskeelsuse taustal.

Konverents "Emakeel ja teised keeled" Tartu Ülikoolis 18.-20.10. S. Vare, Eesti keel vene koolis.

Seminar "Uusim uralistika" Tartu Ülikoolis 11.04. T. Ojamaa, Meetrum ja rütm põhjasamojeedi lauludes.

Hõimuliikumise 50. aastapäevale pühendatud konverents Tallinnas EKI-s 30.05. I. Rüütel, Soomeugrilased ja eesti folkloristika.

Ajalooõpetajate konverents Tartus 26.03. I. Rüütel, Kultuur ja rahvuslik identiteet kultuurantropoloogilises kontekstis.

Konverents "Rahvuste integreerumise eeldused eesti ühiskonda Ida-Virumaal" Narva-Jõesuus 27.-29.11. S. Vare, Kakskeelse hariduse põhimõtted.

Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi konverents-seminaridel "Ümin" Tallinnas on aasta jooksul esitatud 4 ettekannet: I. Rüütel, Kultuur ja rahvuslik identiteet soome-ugri perspektiivis; Õ. Sarv, Ei saa me läbi Setota ja Venemaa meelest ei lähe; K. Salve, Ka metsas võib palvetada: vepsa õigeusk; M Kõiva, Varieerumisest eesti loodusloitsudes.

IV interdistsiplinaarne seminar "Teadus, pseudoteadus, ebateadus" Kütiorus 29.02-01.03. 2 ettekannet: J. Viikberg, Anekdootide teaduslikust uurimisest; M. Kõiva, On's mütoloogia müüt?

Regilaulu-uurijate seminar ""Vana Kandle" lauludevaliku ja redigeerimise probleemid" - osales 5 EKI rahvaluuleteadlast: Ü. Tedre, R. Mirov, K. Ribenis, K. Salve, M. Sarv.

Tuglase-Underi Kirjanduskeskuse seminar 20.06 Tallinnas. K. Ross, Kas eesti kirjakeel võiks olla teistsugune?

Tuglase-Underi Kirjanduskeskuse seminar Tallinnas 21.11. R. Mirov, Villem Grünthal-Ridala "Püha Rist" - evangeeliumid ja regilaul.

Õpetatud Eesti Seltsi koosolek Tartus 05.06. A. Krikmann, Eesti kihelkondade vanasõnamaterjali seosetihedusest läänemeresoome ja mitte-läänemeresoome naaberrahvaste omaga.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi avakoosolek Tartus 25.01. I. Rüütel, Rahvaviiside tüpoloogia meetodist ja rakendusest.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek Tartus 31.10. T. Särg, Kadunud aega otsimas.

Akadeemilise Rahvaluule Seltsi koosolek Tartus 29.02. A. Vissel, Eesti rahvatants argielus ja pidurüüs (Anna Raudkats 100).

Eesti Muusikateaduse Seltsi aastakoosolek Tartus 30.03. V. Sarv, Setu mõrsjaitkud.

Eesti Muusikateaduse Seltsi Tartu päev 30.03. U. Lippus, Pillinimede tõlkimisest eestikeelses Vanas Testamendis.

Neljas tekstikorpuse päev 19.11. Tartus. Ü. Viks, Keeleressursid ja nende kasutamine EKI-s.

Emakeele Seltsi koosolek 02.10. Tallinnas. 3 ettekannet: T. Erelt, Keelekorraldaja Ernst Nurm; R. Kull, Ernst Nurm ja terminikorrastus; R. Karelson, Ernst Nurm ja eesti kirjakeele sõnaraamat.

EKI seminar 31.01. T. Särg, 3-silbiliste sõnade meloodia laulus ja kõnes.

Pedagoogikaülikooli magistriõppeseminar 24.10. K. Ribenis, Aineregistri koostamise probleeme rahvaluule näiteil.

6.3. Populariseerivat laadi esinemised ja sõnavõtud

Peale rohkem või vähem teaduslike esinemiste on EKI töötajad 1996. aastal tublisti üle 100 korra erinevail üritustel üles astunud populariseerivate ettekannete ja sõnavõttude, üldharivate loengute või muus laadis esinemistega.

On peetud umbes 70 populariseerivat või üldharivat loengut (koolides keelepäevadel, emakeele õpetajatele täienduskoolituse kursustel, Eesti Soome Instituudis, Pärnu Ingerisoomlaste Majas, valitsuse õigusterminoloogiakomisjoni konverentsil, Läänemaa emakeeleõpetajate ainesektsioonis jne). Eriti suur koormus on selles osas olnud grammatikasektori keelehoolduse töörühma teaduritel, kes on käinud õigekeelsuse alaseid küsimusi selgitamas ETV töötajatele, Eesti Soome Instituudis Soome tõlkijatele, haridustöötajate koolituskeskuses algklassiõpetajatele, Eesti Mobiiltelefoni töötajatele, sekretäride-asjaajajate kursustel Riigiarhiivis jne.

32 korda on esinetud raadios. Eesti Raadios esineti 1996. a. 27 korda, olulisemana tuleb esile tõsta saadet "Keelekõrv" (esinetud 9 korda) ning Henn Saari esinemisi "Keeleminutites" (11 korda). 2 korda esineti Vikerraadios, 2 korda Viljandi Raadios ja üks kord Helsingi soomerootsi raadios.

Eesti Televisioonis esineti seitsmel korral.

Lisaks kirjeldatud laadi üritustele on EKI töötajaid 1996. a. kutsutud paarikümnel korral sõna võtma ning esinema kultuuriõhtutele, festivalidele, pidudele, presentatsioonidele jne.


7. Konsultatsioonid ja nõustamistegevus

Nagu sissejuhatavalt mainitud (vt punkt 1.1), on keelealased konsultatsioonid ja nõustamistegevus kujunenud EKI tegevuse oluliseks osaks. Grammatikasektori keelenõuande teenuste kasutajate hulk kasvab aasta-aastalt. 1996. a. vastati suuliselt umbes 4250 küsija (sageli mitmele) küsimusele, koostati 27 kirja (sh nimekorralduskirjad ja keeleekspertiisid. Keelenõu küsijateks on olnud riigiasutused (Riigikogu kantselei, Riigikantselei, Riigikontroll, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohtud (nt Tallinna linnakohus), ajalehtede ja kirjastuste toimetajad ja tõlkijad, samuti reklaamibürood jm eraettevõtted ning üksikisikud.

Väljaspool keelenõu on grammatikasektori keelekorraldajad jaganud pikemaid konsultatsioone 8 korral (nt Aiandusliidule aiandusterminite asjus, AS Regiole Eesti ja väliskohanimede õigekirjutuse teemal, Eesti Entsüklopeediakirjastusele väliskohanimede kirjutuse asjus, Eesti Kaardikeskusele Eesti-Vene piirilepingus mainitavate kohanimede asjus, kirjastusele "Olion" O. Lutsu sõnavara kohta jne).

Teistest üksustest on enim pöördumisi olnud eesti-vene sõnaraamatu töötajate poole: on vastatud umbes 1509 telefonipäringule (terminoloogia, sõnaühendite tõlkimise, vene ortograafia, vene sõnade etümoloogia alal); on redigeeritud ja tõlgitud lühemaid reklaamitekste ja kasutusjuhendeid; kohtumääruse alusel koostati 1 keeleekspertiisi akt Eesti Kaitsepolitseile.

Soome-ugri keelte sektorist on Lembit Vaba andnud konsultatsioone Berni ülikooli slavistide projektis "Narmongi" osalejatele (läänemeresoome-balti vanemate kontaktide, eesti ja läti murrete, eesti keelesaarte ja vepsa keele alal); Läti Keele Instituudi uurijale Elga Kagainele (eesti sõnavara üksikküsimustes); uurijaile Illinoisi Ülikoolist ja Krakovi ülikoolist ning erinevatest Eesti teadusasutustest (eesti jt läänemeresoome sõnatüvede etümoloogia alal).

Parömioloogia töörühma juht Arvo Krikmann on konsulteerinud mitmeid välisuurijaid, nagu Gyula Paczolay Ungarist, Claude Duneton Prantsusmaalt ja Ida Steven USA-st, eesti rahvaluule lühivormide alal.

Folklooriosakonna uurija K. Salve jagas konsultatsioone "Vanemuise" lavastajale ning näitlejale Jaan Toomingale süvenemiseks soome-ugri kultuuridesse ning udmurdi näitlejatarile I. Orehhovale eesti rahvausundi tundmaõppimiseks.

Lisaks sellele on jagatud lühemaid teaduslikke selgitusi erinevate Eesti teadusasutuste uurijaile.


8. Ekspeditsioonitegevus

1996. a. käisid EKI uurijad kokku 12 ekspeditsioonil (neist 2 välismaal). Ekspeditsioonide käigus koguti üle 23 tunni helilindistusi eesti murretest, ligi 10 tundi helilindistusi folkloori alalt, 25 tundi helilindistusi saami murdekeelest ja rahvamuusikast. Lisaks laekus uurijate arhiividesse litereeringuid, fotosid, videosalvestusi ja filme.

M. Sarv - 07.-17.07. välitöödel Koola poolsaarel Tromso Ülikooli ja Helsinki Maailmamuusika Keskuse kolmeaastase ühisprojekti "Koola saamide muusikaline traditsioon" raames. Välitööde tulemusena koguti 25 tundi rahvamuusikat ja murdekeelt saami keele kolta ja koola murde alaldelt.

E. Västrik ja M. Arukask - 18.-25.08. Venemaal Pihkva oblastis Petseri rajoonis kogumas setu rahvapärimust (3,5 tundi lindistusi, 50 lk litereeringuid, päevik ja register).

E. Juhkam - 12.-16.12. Märjamaa kihelkonnas; kogutud häälikulist ja morfoloogilist murdematerjali ning helilindistusi 6 t 30 min.

M. Kallasmaa - 02.-05.07. TÜ üliõpilasi juhendades Kanepi kihelkonnas kohanimesid kogumas.

P. Norvik - Kuusalu (28.06.) ja Haljala (03.07.) kihelkonnas, kokku helilindistusi 4 t.

V. Oja - 05.-08.09. Tartumaal värvussõnavara küsitlemas, helilindistusi 3 t.

A. Sepp - 30.11.-04.12. Mihkli ja Pärnu-Jaagupi kihelkonnas; kogus häälikulist ja morfoloogilist murdematerjali ning helilindistusi 10 t.

T. Särg - 13.-15.08., 10.-11.10. ja 08.-09.10. Karksis lindistamas ja filmimas (koos Vallo Kepiga) kohalikku folkloori ja selle konteksti.

V. Sarv - 05.-07.07. Värskas lindistamas leelokoori "Leiko" laule.

I. Rüütel, A. Vissel - 08.-13.10. Kihnus pildistamas ja videosalvestamas lastelaule ja -mänge ning muud folkloori (3,5 t videovõtteid, 3 t helisalvestusi ning 2-3 filmi fotosid).

I. Rüütel, J. Tamm (koos Jüri Tallinna juhitud filmigrupiga) -04.-06.08. Meremäel filmimas ja helilindistamas setu pulma.

A. Vissel - 08.,16. ja 29.08. Nõos ja Tartus pildistamas lastemänge (3 filmi).


9. Rakendusuuringute tähtsamad tulemused

EKI spetsiifikast lähtudes on instituudi alus- ja rakendusuuringud omavahel väga tihedalt seotud. Rakendusliku väljundiga on enamik publitseeritavatest sõnaraamatutest ("Eesti kirjakeele seletussõnaraamat", "Eesti murrete sõnaraamat", vt Publikatsioonid, punkt 15), mille tarbijaks võib pidada kõiki eesti keelest huvitatud inimesi alates üldhariduslike koolide õpilastest kuni toimetajate, tõlkijate ning teadlasteni välja.

Eriti laia kasutajaskonnaga on EKI grammatikasektori keelekorralduse töörühma väljaanded (Erelt T., Leemets T., Mäearu S., Raadik M. Keelenõuanne soovitab) ning keelenõuande konsultatsioonid (vt punkt 7).


10. Koostöö arendusorganisatsioonide ja ettevõtetega - puudub.


11. Leiundusalane tegevus - puudub.


12. Teadusaparatuuri uuendamine

Aasta jooksul on instituuti muretsetud 14 arvutit, 4 arvutivõrguseadet, 3 printerit ja skanner (enamik ETF-i grantirahadest). Tartu folkloristidel on välja ehitatud oma arvutivõrk (vt lähemalt punkt 2.). Tallinna arvutivõrgu ehitus on piirdunud püsiühenduse loomisega Internetti, milleks saadi raha Avatud Eesti Fondist. Haridusministeeriumi ametnike lohakuse tõttu jäi instituudil 1996. a. saamata Eesti Vabariigi informaatikanõukogu poolt eraldatud 100 000 krooni infotehnoloogia eelarvevälist raha EKI arvutivõrgu I järgu väljaehitamiseks.

Instituudi täiesti amortiseerunud Moskvitði asemele soetati väikebuss Volkswagen Transporter (hinnaga 60 000 krooni), mis sobib nii inimeste kui raamatute veoks.


13. Teadustegevuse korraldamine

Mitmed instituudi uurijad (T. Erelt, A. Krikmann, M. Kõiva, M. Langemets, P. Päll, I. Rüütel, H. Saari, Ü. Tedre, S. Vare, J. Viikberg, Ü. Viks, A. Õim) võtsid jätkuvalt osa teadustegevuse koordineerimise ja finantseerimisega seotud komisjonide, nõukogude jne tööst. 1996. a. osas võib eriti esile tõsta Ingrid Rüütli ja Arvo Krikmanni tegevust.

Ingrid Rüütel 1) osales Eesti teadlaste kongressi ettevalmistamisel programminõukogu liikmena; 2) oli 16.-21.08. Budapestis toimunud soome-ugri kongressil kultuurikomisjoni liige ning kultuuri, hariduse ja teaduse sektsiooni juhataja; 3) osales Eesti kultuurifoorumil vastu võetud eesti kultuuri põhialuste projekti rahvakultuuri osa ettevalmistamisel ning valiti foorumi lõppdokumendi redaktsioonitoimkonna liikmeks; 4) koostas Rahvusliku Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Arenduskeskuse poolt korraldatavate rahvalauluseminaride programmi ja osales esimeste õppepäevade läbiviimisel 28.-31.10. Tartus ning 22.-25.11. Ida-Virumaal; 5) juhatas Rahvakultuuri Arenduskeskuses veebruarikuus toimunud seminari "Folkloorifestivalid tänapäeval"; 6) juhtis 06.-08.09. Kihnus toimunud seminari Kihnu kultuurist, millel osalesid Eesti maakondade kultuurijuhid ning neilelisaks Jaapani kultuuritegelaste ja rahvamuusikauurijate delegatsioon.

Arvo Krikmann 1) oli 1996. a. käivitunud Haridusministeeriumi programmi "Eesti keel ja rahvuskultuur" liige; 2) tegutses pingeliselt ETF-i humanitaarteaduste ekspertkomisjoni esimehena.


14. Hinnang teadustegevusele

Olemasolevat finantseerimistaset arvestades võib EKI 1996. a. töötulemusi pidada rahuldavaks.

Teravaimaks probleemiks on EKI töötajaskonna pidev vananemine. Noori uurijaid on viimase kümmekonna aasta jooksul katastrofaalselt vähe juurde tulnud, eriti mis puudutab keeleteaduse valdkonda. Üheks põhjuseks võib siin pidada lingvistika madalat mainet Eesti kiiresti kapitaliseeruvas ühiskonnas, kuid kindlasti ka mõningate erialade madalat taset Tartu Ülikoolis (nt soome-ugri eriharus pole viimastel aastatel suudetud ette valmistada ühtegi arvestatavat spetsialisti).

Teise tööd pärssiva asjaoluna võib nimetada ebastabiilset õhkkonda Eesti teaduspoliitikas. Pikemat aega väldanud kemplemine küsimuse üle, kas säilitada iseseisvad teadusasutused või liita kogu teadus kõrgkoolidega, hakkab avaldama üha rusuvamat mõju. Eriti destruktiivselt mõjuvad Eesti teaduspoliitikas laineti levivad tendentsid alavääristada humanitaarteadusi ning Eesti-keskseid uuringuid. Pikaajalised ning töömahukad projektid, nagu suured mitmeköitelised sõnaraamatud, vajaksid rahumeelsemat töökeskkonda.

Kolmas häiriv tegur on (ositi eelmisest tulenev) finantseerimise ebastabiilsus, selle vähesusest rääkimata. Vaatamata kõigi ekspertkomisjonide ja TAN-i positiivsetele hinnangutele EKI teadustegevuse kohta, on instituudi majanduslik olukord armetu. 1996. a. saadi eelarvest ainult 2,6 miljonit krooni. Sellega võrreldava summa, 1,8 miljonit, saime ETF-i grantidena. Niisugust olukorda ei saa pidada normaalseks, kuivõrd grantifinantseerimisel olid olude sunnil ka mitmed pikaajalised, eesti kultuuri seisukohalt kapitaalsed projektid (nt eesti keele etümoloogiline baassõnaraamat, eesti-vene sõnaraamat, osaliselt ka eesti keele seletussõnaraamat ja eesti murrete sõnaraamat). Hädavajalik oleks niisuguste hiidprojektide stabiilsem finantseerimine riiklike programmide raames.

Normaalse tööõhkkonna tagaks Eesti Valitsuse ning TAN-i selge seisukohavõtt riiklike prioriteetide osas ning konkreetsed tellimused projektidele, mida peetakse Eesti Vabariigi seisukohalt oluliseks ning finantseerimist väärivaks. 1996. a. käivitunud Haridusministeeriumi programm "Eesti keel ja rahvuskultuur" võiks edaspidi niisuguse tagatise anda, eeldusel et selle koostamisel ning koordineerimisel on määrav sõna erialaspetsialistidel.


15. Publikatsioonid


Lisa 1

1996. a. publikatsioonide arv

ArtiklidÜksikväljaandedTeesid
IIIIIIIVIIIIIIIV
38153840*-12212**

* Ajaleheartikleid ning kõiki teadustegevuse organisatoorset külge puudutavaid kirjutisi ei ole esitatud, kuna EKI pole seni pidanud vajalikuks nende kohta aruandlust nõuda.

** Andmed teeside kohta on puudulikud, kuna varasemates aruannetes pole teeside esitamist nõutud.


Lisa 2

Personali koosseis

 Seisuga 31.12.95Seisuga 31.12.96
KOKKU TÖÖTAJAID103105
PÕHIKOHAGA:9398
Põhikohaga töötajatest
 a) teadureid5252
  s.h. struktuuriüksuse juhatajaid65
  vanemteadureid2323
  teadureid2324
 b) doktoreid76
 c) kandidaate1615
 d) magistreid55
KOHAKAASLASI:107
 a) teadureid65
  vanemteadureid44
  teadureid21
 b) doktoreid44