7.1.2. Euroopa Liidu Copernicus ONOMASTICA granti toel on alustatud osalust
kaheaastases projektis "Ida-Euroopa maade nimede mitmekeelne hääldussõnastik": koostatud
vajalikud programmid, lisatud nimeartiklite hääldus, uuritud suuremate nimemassiivide saamise võimalusi.
Granti täitmist korraldav Peeter Päll võttis osa projekti käivitavast nõupidamisest Edinburghis
(17.-24.04) ja töönõupidamisest Prahas (30.08-02.09).
7.1.3. Euroopa Liidu terminoloogiateemalise granti Copernicus PRACTEAST täitmist on korraldanud Sirje Mäearu, kes võttis ühtlasi osa 24.-30.06 Madridis toimunud nõupidamisest. Projekti tegelik käivitumine on takerdunud koordineerija poolsest usaldamatusest tingitud bürokraatlikesse raskustesse.
7.1.4. Rootsis asuv Treu fond on toetanud eesti keele morfogeneraatori projekti (PhD Ülle Viks).
7.1.5. Soome CIMO Keskus (The Centre for International Mobility) on andnud toetust Sünonüümisõnastiku klasteranalüüsi katse teostamiseks (PhD Ülle Viks, Evelin Kuusik). Partneriks Helsingi Ülikooli arvutiteaduste osakond.
7.1.6. PhD Helle Metslang on saanud G. Sorosi fondilt Kesk-Euroopa Ülikooli kaheaastase individuaalse uurimisgranti teemale "Eesti aja- ja aspektisüsteem erinevais sotsiolingvistilistes tingimustes".
7.2.2. Joensuu Ülikooli soome keele, kirjanduse ja kultuuriuurimise kateedriga kirjutati alla leping 12.06.95. Sama kateedriga oli Keele ja Kirjanduse Instituudil sõlmitud varasem leping 13.11.92.
7.2.3. Kodumaiste Keelte Uurimiskeskusega (Soome) sõlmiti 20.12.95 uus koostööleping, mis vahetas välja 26.10.89 Keele ja Kirjanduse Instituudi poolt allakirjutatud lepingu.
7.2.4. Jätkus kolmepoolne koostöö läänemeresoome keeleatlase koostamisel. Selles osalevad
Soome teadusasutused (Kodumaiste Keelte Uurimiskeskus, Helsingi ja Jyväskylä ülikool),
Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskus (Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituut) ning
eesti teadlased Eesti Keele Instituudist (PhD Arvo Laanest, PhD Helmi Neetar, Vilja Oja) ja
Tartu Ülikoolist (PhD Tiit-Rein Viitso).
1995. aastal peeti kaks läänemeresoome keeleatlase töökoosolekut: 16.-18.08 Jyväskyläs ning
18.-20.12 Tallinnas, kus lepiti ühtlasi kokku koostöö jätkumises aastail 1996-2001.
7.2.5. Tromsø Ülikooli (Norra) ja Maailmamuusika Keskusega (Helsingi) on jätkunud Marju Sarve koostöö projekti "Koola saamide muusikaline traditsioon" raames.
7.2.6. PhD Adolf Turkin on tegutsenud Komi Vabariigi Sõktõvkari Ülikooli soome-ugri teaduskonna riikliku atesteerimiskomisjoni esimehena ning juhendanud sealseid aspirante.
7.2.7. Projekti "Eesti muusikaajaloo andmebaaside loomine" (juht PhD Urve Lippus) teostamisel on välispartneriks RISM-i (Répertoire International des Sources Musicales) kesktoimetus Saksamaal (Stadt- und Universitätsbibliothek, Frankfurt am Main).
7.2.8. Tartus asutati 1995. aasta jaanuaris Balti Folkloori Instituut (BIF) - kolme Balti Vabariigi akadeemiliste folkloristide ühendus, mis hakkab avaldama korrapäraselt oma infobülletääni ja ajakirja. Trükist on ilmunud "BIF Newsletter" nr. 1.
7.2.9. Jätkusid Eesti, Soome, Ungari ja Venemaa usundiuurijate ühisprojekti "Mythologia
Uralica" ettevalmistused 15-köitelise entsüklopeedilise väljaande koostamisel.
"Mythologia Uralica" toimetuskolleegiumi nõupidamised toimusid 12.-17.05 Tartus,
01.06 Petroskois ja 13.-14.08 Jyväskyläs.
7.2.10. Riias kirjutati 02.03 alla kolme Balti vabariigi kaasajapärimuse uurijate koostöölepingule.
7.2.11. On jätkatud tööd läänemeresoome ühisvanasõnade väljaande "Proverbia septentrionalia" (PS) koostamisel (Anne Hussar, Ingrid Sarv, Arvo Krikmann; Rein Saukas - TÜ). Mais 1995 toimus Tartus kahepäevane nõupidamine PS-projekti Soome poolte esindajate (Pentti Leino, Pekka Hakamies) osavõtul.
7.2.12. Karin Ribenis on teinud kaastööd Janet M. Cliffi (USA) koostatavale kataloogile "Folk Toys and Games".
7.2.13 Karin Ribenis on koostanud eesti etnoloogia bibliograafia 1993/94 (140 kirjet) väljaandele "Internationale Volkskundliche Bibliographie für die Jahre 1993 und 1994".
Jrk. nr. | Riik | Sõite |
---|---|---|
1. | Soome | 56 |
2. | Ts^ehhi | 3 |
3. | Saksamaa | 2 |
4. | Taani | 2 |
5. | Inglismaa | 2 |
6. | USA | 2 |
7. | Rootsi | 1 |
8. | Norra | 1 |
9. | Holland | 1 |
10. | S^veits | 1 |
11. | Itaalia | 1 |
12. | Hispaania | 1 |
13. | Ungari | 1 |
14. | Poola | 1 |
Kokku | 75 | |
15. | Läti | 10 |
16. | Leedu | 5 |
17. | SRÜ | 7 |
sh Karjala | 3 | |
Komi | 2 | |
Venemaa | 2 | |
Kokku | 22 |
Ühtekokku tegid EKI töötajad 1995. a. 17 riiki 97 sõitu.
7.3.2.Nii külastatavate riikide kui ka välissõitude üldarv on jäänud enam-vähem eelmiste aastate tasemele. See on tingitud asjaolust, et instituudi eelarvest ei ole võimalik kõiki töötajate sõidukulusid välja maksta, välja arvatud koostöölepingute alusel toimunud sõidud. Muudel juhtudel on sõitasoovijal tulnud leida endale sponsor.
7.3.3. Ka välissõitude eesmärgid olid tavapärased: teaduslik uurimistöö, erialaste loengute pidamine, osavõtt kongressidest, konverentsidest, sümpoosionidest jm. teadusüritustest ning nõupidamistest.
7.3.4. Augustis 1995 Jyväskyläs toimunud 8. rahvusvahelisest fennougristide kongressist
võttis osa 24 EKI töötajat, kusjuures üheks plenaarettekandega esinejaks oli folkloristika osakonna
juhataja Ingrid Rüütel ("Estonian folk music layers in the context of ethnic relations").
Siinkohal on põhjust ära märkida, et 10 instituudi lingvisti said toetust Alfred Kordelini Fondilt
à 500 SMk majutuskulude katteks.
7.3.5. EKI ja Kodumaiste Keelte Uurimiskeskuse vahelise koostöölepingu alusel töötasid vahetuse korras Soomes järgmised instituudi töötajad: Marja Kallasmaa, Marju Sarv, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Henn Saari, Mai Tiits, Leidi Veskis ja Vilma Metstak - ühtekokku 31 tööpäeva.
7.3.6. Eesti Akadeemilise Välisvahetuse Fondi Nõukogu vahetuskvoodi alusel töötasid Soomes PhD Helmi Neetar, PhD Tiit-Rein Viitso ja Vilja Oja à 5 päeva, PhD Ülo Valk - 25 päeva; Rootsis PhD Helle Metslang - 7 päeva.
Aktsepteeritud vahetussõitudest jäi ära PhD Arvo Laanesti komandeering Soome (5 päevaks) tervislikel põhjustel ning Piret Norviku komandeering Ungarisse (14 päevaks) sõiduraha puudusel.
7.4.2. Norras staz^eeris Põhjamaade Nõukogu stipendiumi toetusel Kristin Kuutma rahvalaulude ja identiteedi alal.
7.4.3. Evelin Kuusik sai viiekuulise CIMO stipendiumi staz^eerimiseks Helsingi Ülikooli arvutiteaduste osakonnas (teemal "Semantiliste seoste tuvastamine sõnastikes").
7.5.2. PhD Jaan Ross (sünd. 1957) töötas 23.10 kuni 24.12 USA-s Ohio Ülikoolis (teema "Raskuskeskme efekt vokaalilaadsete helide taju puhul").
7.5.3. PhD Mati Erelt (sünd. 1941) töötas 1995. a. kevadsemestril Helsingi Ülikoolis läänemeresoome keelte abiprofessorina.
7.5.4. Alates 1995. a. sügissemestrist töötab PhD Helle Metslang (sünd. 1956) Helsingi Ülikoolis eesti keele lektorina.
7.6.2. Läänemeresoome keeleatlase koostamise küsimustes toimus töökoosolek instituudis 18.-20.12. Sellest võtsid osa EKI töötajate kõrval Soome töörühma kuuluvad S. Suhonen, R. Jussila ja A. Hänninen ning Kodumaiste Keelte Uurimiskeskuse direktor P. Saukkonen ja arendusjuht R. Paananen. Karjalast olid kohal V. Rjagojev, N. Zaitseva ja T. Boiko. (Vt. ka p. 7.2.4.) Üritust finantseeris Eesti Teaduse Sihtasutus.
7.6.3. Muusikaajaloo projekti (vt. ka p. 7.2.7.) raames toimus Tallinnas 1.-3.12 rahvusvaheline seminar "Music History Writing and National Culture". Külalisi Soomest 6, Inglismaalt 2, Iirimaalt 1, Saksamaalt 1, Lätist 2 ja Leedust 1.
7.6.4. Balti Folkloori Instituudi asutamisega seoses korraldati (Ingrid Rüütel, Kristin Kuutma) nõupidamised Tallinnas ja Tartus. (Vt. ka p. 7.2.8.)
7.6.5. Ühenduses soome-ugri noorteadlaste teadusvahetuse ja koolituse programmiga korraldasid EKI ja ERA folkloristid 17.-26.04 Tartus arhiivindus-, erialakirjanduse ja arvutikursused 4 udmurdi teadlasele (T. Vladõkina, I. Pletnjova, G. Gluhhova, S. Starodubtseva).
7.6.6. "Mythologia Uralica" toimetuskolleegiumi koosolekust Tartus (23.-24.05) võtsid eesti folkloristide kõrval osa A.-L. Siikala ja V. Anttonen Soomest. (Vt. ka p. 7.2.9.)
7.6.7. Tartu Ülikooli, Eesti Kirjandusmuuseumi ja EKI organiseerimisel toimus 07.-08.10 Tartus rahvusvaheline konverents "Walter Anderson and Folklore Studies Today", mille peakorraldajaks oli PhD Ülo Valk.
7.6.8. EKI folkloristide eestvedamisel toimus 02.-04.11 Tartus 4. rahvusvaheline kaasaja pärimuse konverents "Contemporary Folklore: Changing of the World View and Tradition of the South", kus peeti 28 ettekannet.
7.7.2. Artikli "Eesti ja soome - futuurumita keeled?" eest anti PhD Helle Metslangile ajakirja "Keel ja Kirjandus" aastapreemia.
7.7.3. The Folklore Fellows, an International Network of Folklorists liikmeteks on valitud folkloristid Ülo Tedre, Mare Kõiva ja Ülo Valk.
7.8.2. Riikidest on suveräänselt esikohal Soome. Näiteks üksnes murdesektorit külastas aasta jooksul 36 soome teadlast. Tunduvalt vähemal määral on olnud külalisi sellistest riikidest, nagu Rootsi, USA, Saksamaa, Inglismaa, Iiri, Ungari, Läti, Leedu SRÜ (Karjala, Udmurdi). (Vt. ka punkte 7.2.11, 7.6.2., 7.6.3., 7.6.5. ja 7.6.6.)
7.8.3. Eesti Akadeemilise välisvahetuse liinis võttis instituut 31.10-07.11, vastu ungari etnograafi Ilona Nagy'i, kelle põhieesmärgiks oli osa võtta Tartus toimunud rahvusvahelisest konverentsist "Contemporary Folklore".