Juhataja: dr Urmas Sutrop, tel 6177 500, Urmas.Sutrop@eeki.ee
1. Tartu Ülikooli juures kaitsti kaks doktorikraadi – Meelis Mihkla „Kõne ajalise struktuuri modelleerimine eestikeelsele tekst-kõne sünteesile“ ning Mari Uusküla „Basic colour terms in Finno-Ugric and Slavonic languages: myths and facts“.
2. Arendati leksikograafi töökeskkonda ning sõnastike haldussüsteemi EELex, sh reeglipõhise morfoloogia rakendamine, uute funktsioonide ja tööriistade kavandamine, tarkvara testimine (Ü. Viks, A. Loopmann).
3. Valmis eestikeelsete elektrooniliste teabetekstide ettelugemise süsteem ja täiustatud tekst-kõne süntesaator nägemispuudega inimeste kasutuses (M. Mihkla, I. Hein).
4. Tööd eesti keele emotsioonisõnavara vallast, mille käigus selgitati ise-organiseeruva mudeli abil välja eesti emotsioonide (leksikaalne) struktuur (E. Vainik ja T. Kirt).
5. Selgitati välja sõnavara loomulik rikkus erinevates žanrites, haritud keeles ning sõltuvalt L1 ja L2 keelest. Tulemused on ülimalt olulised eesti keele põhisõnavara sisaldava baassõnastiku koostamiseks (H. Pajupuu).
SF0050042s08 „Eesti keel kui modelleeriv kommunikatiivne süsteem: kood, tõlge ja ajalugu“
Teema täitmisel keskenduti kahele uurimisprobleemile „Sõnavara modelleerimine ja Juri Lotmani keelekäsitlus“ ning „Eestikeelse diskursuse ja nimesüsteemide kujunemine”. Esimese probleemi raames on välja selgitatud Lotmani keelekäsitluse peamised parameetrid. Keel kui primaarne kommunikatsioonisüsteem on aluseks sekundaarsetele kultuurikeeltele. Meie vaatluse all oli ainult keel kui lingvistika uurimisobjekt. Lotmani keelemudel on dünaamiline, st et vastav mudel hõlmab vähemalt kahte sõltumatut parameetrit. Peamised dihhotoomiad, mis kirjeldavad keelt, on selle süntagmaatiline ja paradigmaatiline telg, sünkrooniline ja diakrooniline telg, loogilise ja müütilise mõtlemise telg jt. Peale nende parameetrite on oluline käsitleda kommunikatsiooni protsessina, mis sisaldab kultuurimälu. Teise probleemi raames on uuritud nii eesti keele kui ka nimesüsteemide ajalugu ja kujunemist. K. Ross on uurinud kahe anonüümse 17. sajandi keskelt pärit tõlketeksti keelelist sturktuuri ja sõnavara hindamaks, kui tõenäone on oletus, et mõlema tõlkijaks on Urvaste pastor Johannes Gutslaff. Jätkunud on töö eesti piiblitõlke elektroonilise konkordantsi koostamisel. Eesti (koha)nime süsteemide alal (M. Kallasmaa ja P. Päll) on jätkatud nimede mitmekeelsuse uurimist (eestirootsi kohanimed, Eesti tänavanimede ajalooline mitmekeelsus, eesti-läti nimesuhted Lutsi keelesaarel). On alustatud paikkondlike nimesüsteemide arengu jälgimist (Hageri, Juuru, Rapla ja Türi khk nimistu XVIII sajandist alates, Rapla khk puhul al XV sajandist), töö on seostatav Eesti kohanimede etümoloogilise ülevaate (sõnaraamatu) kavaga. Koostatud on sõnavara levikukaarte.