Eesti murrete ja lähisugukeelte sektor 2007

Juhataja kt: Tuuli Rehemaa, tel 6313731, Tuuli.Rehemaa@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema 0052487s03 ”Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine”, teemajuht dr Kristiina Ross.

Aasta olulisemad tulemused

1. Eesti murrete sõnaraamat. IV köide, 19. vihik

2. Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705: Luuka evangeelium, Apostlite teod.

3. Atlas Linguarum Fennicarum 2.

Sihtfinantseeritava teema täitmine

Sektori töötajatelt ilmus 9 publikatsiooni eelretsenseeritavates rahvusvahelistes väljaannetes ning tunnustatud rahvusvaheliste kirjastuste ja juhtivate teadusorganisatsioonide kogumikes, 3 spetsiifilist teadusväljaannet, 13 muud teaduslikku artiklit. Teadusüritustel peeti 6 ettekannet, toimus 7 üksikloengut. Neli töötajat luges loengukursusi.

Sektor osaleb mitmes välis- või ühisprojektis: „Atlas Linguarum Fennicarum“ (ALFE); „Atlas Linguarum Europae“ (ALE); „Common roots of Latvian and Estonian literary languages“ (partneriteks Läti ülikool ja EKI); „Onomastica uralica“ (partnerid Helsingi Ülikool, Debreceni Ülikool, Eesti Keele Instituut); „Colours around the Baltic Sea” (CABS; Helsingi Ülikool ja Umea Ülikool); EKI murdesektori koostöö TÜ eesti keele ajaloo ja murrete õppetooli ning Võru Instituudiga.

Käsil on kaks doktoritööd (Heiki Reila „17. sajandi teise poole ja 18. sajandi alguse eestikeelsete Uue Testamendi tõlkekäsikirjade võrdlev analüüs“; Sven-Erik Soosaar „Agape tõlkevastete kujunemine eesti vaimulikus keeles) ja üks magistritöö (Marit Alas „Kohanimede muutumine Pöide vallas Saaremaal“).

Allteemade kaupa olid tulemused järgmised.

Eesti keele sõnavaraliste suhete alalt sugulas- ja kontaktkeeltega avaldati eelretsenseeritavates teadusajakirjades või tunnustatud rahvusvaheliste kirjastuste ja juhtivate teadusorganisatsioonide kogumikes 3 artiklit (Lembit Vaba, Helmi Neetar, Vilja Oja).

Jätkus etümoloogiasõnaraamatu uute sõnaartiklite koostamine (Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar, Iris Metsmägi) ning prooviartiklite toimetamine ja analüüsimine (Lembit Vaba, Helmi Neetar).

Jätkuvalt osaletakse rahvusvahelises atlaseprojektis „Atlas Linguarum Europae“ (partneriteks üle 40 Euroopa riigi; osalejad Vilja Oja, Helmi Neetar).

Ilmus läänemeresoome keeleatlas „Atlas Linguarum Fennicarum 2“ (partneriteks Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus, Vene Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskus, Eesti Keele Instituut; osalejad Vilja Oja, Helmi Neetar).

Ilmus murdesõnaraamatu 19. vihik (toimetanud Mari-Liis Kalvik, Mari Kendla, Jüri Viikberg).

Jätkus ühisprojekt „Eesti murrete ja soome-ugri keelte heliarhiivi digitaliseerimine ja väljapanek Internetti“ Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetooliga (projektis osalevad Mari-Liis Kalvik, Jüri Viikberg) ning EKI heliarhiivi korrastamine ja eesti murrete heliarhiivi lintide andmebaasi koostamine.

Eesti keele toponüümika alalt ilmus üks Marja Kallasmaa artikkel eelretsenseeritavas teadusajakirjas.

Eesti piiblitõlke ja kirjakeele kujunemise alalt ilmus 1 Kristiina Rossi artikkel eelretsenseeritavas teadusajakirjas, lisaks samalt autorilt 2 peatükki rahvusvaheliste kõrgetasemeliste kirjastuste poolt avaldatavates kogumikes.

Ilmus „Põhjaeestikeelsed Uue Testamendi tõlked 1680–1705: Luuka evangeelium, Apostlite teod“. Koostaja Kristiina Ross. Toimetanud Heiki Reila, Kristiina Ross, Kai Tafenau, Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus.

EKI koduleheküljele pandi üles Eesti piiblitõlke elektroonilise konkordantsi esimesed osad.