Eesti keele grammatikasektor 2007

Juhataja: dr Peeter Päll, tel 6177 528, Peeter.Pall@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema 0052488s03 "Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur", teemajuht dr Urmas Sutrop, Urmas.Sutrop@eki.ee

Aasta olulisemad tulemused

1. Keeletehnoloogiatööde raames kaitsti kaks magistritööd (Rene Altrov, Kairi Tamuri) ning kaitsmisele suunati üks doktoritöö (Meelis Mihkla). Emotsionaalse kõne korpuse arendust tutvustati rahvusvahelistel konverentsidel

2. Keelekorraldusrühma töös oli silmapaistev osa terminoloogiaga seotud projektidel, samuti kursustel ja avalikel esinemistel. Käivitus eurokeelehoole, koostöös Soome sõsarasutusega korraldati septembris 2007 eurokeeleteemaline sümpoosion. Ilmus „Eesti keele käsiraamatu“ 3. trükk ning 1918. a õigekirjutussõnaraamatu uustrükk (koos saatesõnaga).

3. Grammatikarühmas jätkus töö sõnaperede leksikaalgrammatilise uurimuse kallal, eesti keele sõnaliikide, tajuverbide, sihitiskäänete jm teemade uurimine.

Sihtfinantseeritava teema täitmine

Keelekorraldus ja terminoloogia. Publikatsioonid käsitlevad nii üldkeelekorraldust (Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Argo Mund, Sirje Mäearu, Maire Raadik, Tuuli Rehemaa), oskuskeelekorraldust (Tiiu Erelt) kui ka nimekorraldust (Peeter Päll). Korraldati sümpoosion teemal „Euroopa Liidu keel kui meie ühine keel“ (esinesid EKI, Soome Kodumaa Keelte Uurimiskeskuse ning Euroopa Liidu tõlketalituste töötajad). Keelekorraldust ja  hoolet rahastatakse ka riiklike programmide kaudu, keelehoolet 2004. aastast riigieelarvelise toetuse abil.

Grammatika ja leksikoni seosed. ÕS 2006 põhjal loodi mitmesuguseid leksikaalgrammatilisi andmebaase (morfoloogiabaas automaatse morfoloogia tüvebaasi uuendamiseks, EKI sõnastike süsteemi stiili- ja erialamärgendite baas) (Ülle Viks, Indrek Hein). Valmis artikkel grammatilise info esituspõhimõtetest ja -võimalustest eesti-X-keele sõnastikus (Ülle Viks).

Jätkus konstruktsioonipõhise keeleteooria rakendamine eesti keele nominalisatsioonide ja infiniitsete verbivormide süntaksile, peamiselt tegeldi varem kirjeldatud nähtustest teoreetiliste ja rakenduslike järelduste tegemisega. Sel teemal on valmimas kaks artiklit, esimene käsitleb adverbiaalsete teonimekonstruktsioonide näitel konstruktsiooni mõiste rakendamisvõimalusi grammatikalisatsiooniteoorias, teine eesti keele teonimede süntaksi näitel konstruktsiooniteooria pakutavat võimalust üldistada üle komplekssete väljendite ja mallide. Lisaks valmis artikkel konstruktsiooni mõiste leksikograafilise rakendamise võimalustest (Heete Sahkai). Tänapäeva eesti kirjakeele sõnavara leksikaalmorfoloogilises analüüsis olid tähelepanu all sõnamoodustusliku konversiooni põhitüübid ning seotud ja vabade tüvede vahekord liitsubstantiivide moodustamisel (Silvi Vare). Valminud on monoseemsete ühendverbide transitiivsust ja sihitisekäänet (või mitut süntaktilist võimalust) kajastav andmebaas. Eesti keele verbiklassifikatsioonis väljenduva struktuuri uurimisel leiti selle kajastusi ka mitmes grammatilise kategooria struktuuris (Anne Tamm). Uuriti samuti eesti keele tajuverbe (Maria-Maren Sepper), suulise ja kirjaliku suhtluse probleeme (Hille Pajupuu) ning nimisõna kollokatsioone (Liisi Piits).

Keeletehnoloogia. Loodi ÕS 2006 uus avalik versioon (komplekspäringuga) ning sõnaperede sõnastiku uus veebiversioon EKI sisevõrgus (Indrek Hein). Koostöös leksikoloogiasektoriga arendati välja eesti-X-keele sõnastikupõhi (EXS), loodi XML-siltide ja keelemärgendite ühtne süsteem, analüüsiti „Õpilase ÕSi“ jt sõnastike elektroonilist versiooni, viimaks neid üle XML-editori (Ülle Viks, Andres Loopmann, Margit Langemets).

Koostamisel on eesti emotsionaalse kõne korpus eesti keele tekst-kõne sünteesi jaoks (Hille Pajupuu, Rene Altrov, Kairi Tamuri), töö raames kaitsti kahte magistritööd. Uuriti kõne ajalise struktuuri modelleerimist kõnesünteesile. Leksikaalse prosoodia alal leiti, et sõnade süntaktilised, morfoloogilised ja sõnaliigi tunnused mõjutavad sõna moodustavate segmentide kestusi, kõige paremini interpreteeritavad tulemused ilmnesid sõnaliigi faktori kohta. Valmis kokkuvõtlik töö optimaalsete tunnuste valikuprintsiipidest kõne ajalise struktuuri modelleerimiseks. Tõdeti, et kõnekorpuse esitamine fonoloogiliste struktuuridena lihtsustab kõneüksuste valikut korpuspõhisel sünteesil. (Meelis Mihkla, Liisi Piits, Tõnis Nurk). Töö raames valmis üks doktoritöö.