Juhataja kt: Tuuli Rehemaa, tel 6313731, Tuuli.Rehemaa@eki.ee
Sihtfinantseeritav teadusteema 0052487s03 ”Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine”, teemajuht dr Kristiina Ross.
Aasta olulisemad tulemused
1. Kirjastusele loovutati eesti murrete sõnaraamatu 18. vihik, lõpujärgus on 19. vihiku trükkitoimetamine.
2. Mari-Epp Tirkkonen kaitses magistrikraadi (magistritöö ”Demonstratiiv- ja kolmanda isiku pronoomenid ranniku- ja kirdemurdes”).
3. Ilmus „Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732“.
4. Ilmub läänemeresoome keeleatlas „Atlas Linguarum Fennicarum“.
Sihtfinantseeritava teema täitmine
Sektor osaleb teadusteema „Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine“ (reg-nr 0052487s03) täitmisel. 2006. aastal loovutati kirjastusele murdesõnaraamatu 18. vihik
Sektori töötajatelt ilmus 11 publikatsiooni eelretsenseeritavates rahvusvahelistes väljaannetes ning tunnustatud rahvusvaheliste kirjastuste ja juhtivate teadusorganisatsioonide kogumikes, 3 spetsiifilist teadusväljaannet, 16 muud teaduslikku artiklit. Teadusüritustel peeti 10 ettekannet ja 7 üksikloengut, kolm töötajat luges loengukursusi.
Osaletakse järgmistes välis- või ühisprojektides: „Atlas Linguarum Fennicarum“ (ALFE); „Atlas Linguarum Europae“ (ALE); „Common roots of Latvian and Estonian literary languages“ (partneriteks Läti ülikool ja EKI); „Onomastica uralica“ (partnerid Helsingi Ülikool, Debreceni Ülikool, Eesti Keele Instituut); „Colours around the Baltic Sea” (CABS; Helsingi Ülikool ja Umea Ülikool); EKI murdesektori koostöö TÜ eesti keele ajaloo ja murrete õppetooli ning Võru Instituudiga.
Käsil on neli doktoritööd (Heiki Reila „17. sajandi teise poole ja 18. sajandi alguse eestikeelsete Uue Testamendi tõlkekäsikirjade võrdlev analüüs“; Sven-Erik Soosaar „Agape tõlkevastete kujunemine eesti vaimulikus keeles“; Mari Uusküla „Areaalne ja universaalne. Värvide põhinimed soome-ugri, slaavi ja romaani keeltes“, Meeli Sedrik „Hiiu murrakute sõnavara“) ja kaks magistritööd (Nele Katvel „Lõunaeesti murdetaustaga kõnelejate aktsent ja sõnavara“, Marit Vesiaid „Kohanimede vahetumine, muutumine ja hävi Pöide vallas Saaremaal“).
Allteemade kaupa olid tulemused järgmised.
Eesti keele sõnavaraliste suhete alalt sugulas- ja kontaktkeeltega avaldati eelretsenseeritavates teadusajakirjades ning tunnustatud rahvusvaheliste kirjastuste ja juhtivate teadusorganisatsioonide kogumikes 7 artiklit (Lembit Vaba, Helmi Neetar, Vilja Oja, Iris Metsmägi, Mari Uusküla) ning lisaks mitu ülevaadet ja analüüsi (Lembit Vaba).
Ilmus „Norstedts baltiska ordbok. Svenska-estniska-lettiska-litauiska“ (Vaba, L., Vaba, A. Norstedts Akademiska Förlag 2006. 512 lk).
Jätkus etümoloogiasõnaraamatu uute sõnaartiklite koostamine (Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar, Iris Metsmägi) ning prooviartiklite toimetamine ja analüüsimine (Lembit Vaba, Helmi Neetar).
Jätkuvalt osaletakse rahvusvahelises atlaseprojektis „Atlas Linguarum Europae“ (partneriteks üle 40 Euroopa riigi; osalejad Vilja Oja, Helmi Neetar).
Ilmub läänemeresoome keeleatlas „Atlas Linguarum Fennicarum“ (partneriteks Kotimaisten Kielten Tutkimuskeskus, Vene Teaduste Akadeemia Karjala teaduskeskus, Eesti Keele Instituut; osalejad Vilja Oja, Helmi Neetar).
Kirjastusele loovutati murdesõnaraamatu 18. vihik (Anu Haak, Mari Kendla, Piret Norvik, Jüri Viikberg, Vilja Oja); lõpujärgus on 19. vihiku trükkitoimetamine.
Mari-Epp Tirkkonen kaitses magistritöö „Demonstratiiv- ja kolmanda isiku pronoomenid ranniku- ja kirdemurdes“.
Jätkus ühisprojekt „Eesti murrete ja soome-ugri keelte heliarhiivi digitaliseerimine ja väljapanek Internetti“ Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetooliga (toimetajana osaleb projektis Mari-Liis Kalvik) ning EKI heliarhiivi korrastamine ja eesti murrete heliarhiivi lintide andmebaasi koostamine.
Eesti keele toponüümika alalt ilmus 2 Marja Kallasmaa artiklit eelretsenseeritavates teadusajakirjades, lisaks samalt autorilt muid teadusartikleid ja ülevaateid.
Jätkus osalus välisprojektides:
„Onomastica Uralica“ (partneriteks Helsingi Ülikool, Debreceni Ülikool, EKI);
„Common roots of Latvian and Estonian literary languages“ (partneriteks Läti ülikool ja EKI). 2006. aastal sõlmiti Peter Langi kirjastusega leping projekti tulemusi kajastava kogumiku avaldamiseks 2007. aastal.
Eesti piiblitõlke ja kirjakeele kujunemise alalt ilmus 1 Kristiina Rossi artikkel eelretsenseeritavas teadusajakirjas, lisaks samalt autorilt 5 muud teadusartiklit.
Ilmus Anton Thor Helle „Lühike sissejuhatus eesti keelde 1732“ , tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Annika Kilgi ja Kristiina Ross.
EKI koduleheküljele pannakse üles Eesti piiblitõlke elektroonilise konkordantsi esimesed osad.