Juhataja: dr Peeter Päll, tel 644 61 53, Peeter.Pall@eki.ee
Sihtfinantseeritav teadusteema 0052488s03 "Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur", teemajuht dr Urmas Sutrop, Urmas.Sutrop@eki.ee
Aasta olulisemad tulemused
1. Keelekorraldusrühma töö tulemusena ilmus “Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006” ning korraldati koostöös terminoloogiakeskuse ja teiste asutustega rahvusvaheline üld- ja oskuskeelekorralduse konverents. Laienes koolitustegevus ja peeti varasemast rohkem mitmesuguseid ettekandeid.
2. Grammatikarühma uurimused käsitlesid tegevusnimisõnade süntaksit, grammatikalisatsiooniprotsesse ja adjektiivide substantivisatsiooni; äramärkimist väärib rahvusvaheliste kontaktide edendamine.
3. Keeletehnoloogiatööde raames loodi ÕS 2006 veebiversioon ja jätkati kõneprosoodia uurimist. Uute töötajate juurdetulekuga kujunes aasta lõpuks sektoris välja sisuliselt keeletehnoloogiarühm.
Sihtfinantseeritava teema täitmine
Keelekorraldus ja terminoloogia. Publikatsioonid käsitlevad nii üldkeelekorraldust (T. Leemets, A. Mund, S. Mäearu, M. Raadik, T. Rehemaa), oskuskeelekorraldust (T. Erelt) kui ka nimekorraldust (P. Päll). Novembris ilmus “Eesti õigekeelsussõnaraamat 2006” (1999. a sõnaraamatu täiendatud väljaanne). Korraldati rahvusvaheline üld- ja oskuskeelekorralduse konverents. Keelekorraldust ja hoolet rahastatakse ka riiklike programmide kaudu, keelehoolet 2004. aastast riigieelarvelise toetuse abil.
Grammatika ja leksikoni seosed. Töötati välja välte- ja rõhutuvastuse formaalne grammatika, loodi tarkvara ja rakendati eesti-vene sõnaraamatu morfoloogiakirjetes (Ü. Viks, I. Hein).
Jätkati eesti keele nimisõnade, eriti tegevusnimisõnade süntaksi uurimist konstruktsioonipõhises teoreetilises raamistikus, keskendudes sarnasustele tegevusnimisõnade ja infiniitsete verbivormide süntaksis (H. Sahkai, mh ettekanne konverentsil Tokyos). Uuriti grammatikalisatsiooniprotsesse, predikaatverbide ja abiverbide piiritlemist, predikaatverbide grammatilisi omadusi (nihkeid, nende võimalikke võõrmõjureid; H. Metslang, ettekanne konverentsil Amsterdamis). Käsitleti adjektiivide substantivatsiooni konversiooni teel, sellega seonduvaid sõnaliigisuhteid ning leksikaalse ja süntaktilise sõnaliigimuutuse vahekorda; uuriti võõrliidete ja liitsõna järelosana esinevate seotud võõrtüvede kodunemist ja esinemust tänapäeva eesti kirjakeeles (S. Vare). Tegeldud on nii suulise kui ka kirjaliku teksti kontekstuaaluse uurimisega sõnaliikide põhjal (H. Pajupuu).
Keeletehnoloogia. Loodi ÕS 2006 veebiversioon (Ü. Viks, I. Hein, A. Loopmann, K. Sein). XML-editori viidi üle ÕS 2006 kohanimelisa (P. Päll) ja sõnaperede sõnastik (S. Vare); XML-editori tööpõhimõtteid tutvustati EURALEXi kongressil (Ü. Viks, M. Langemets, A. Loopmann). Kõneprosoodia kirjeldamisel eestikeelse tekst-kõne sünteesi jaoks on põhiliselt keskendutud statistiliste meetoditega kõne ajalise struktuuri modelleerimisele sidusas kõnes. Koostatud on loomulikku kõnerütmi tagavate pauside prognoosimudelid kõnevoos, samuti on tehtud hulk eksperimente raadiodiktorite hääliku kestuste modelleerimiseks uudiste lugemisel närvivõrkude abil (M. Mihkla). Uuritud on hingamist ja kõnepause loetud tekstides, alustatud ettevalmistusi eesti emotsionaalse kõne korpuse koostamiseks (H. Pajupuu).