Juhataja: dr Kristiina Ross, tel 6442406, Kristiina.Ross@eki.ee
Sihtfinantseeritav teadusteema 0052487s03 ”Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine”, teemajuht dr Kristiina Ross.
Aasta olulisemad tulemused
1. Kirjastusele loovutati vadja keele sõnaraamatu köide: Vadja keele sõnaraamat. 5. r–s, 376 lk.
2. Kirjastusele loovutati murdesõnaraamatu 17. vihik.
Eesti murrete sõnaraamat. IV köide, 17. vihik. (Evi Juhkam, Mari Kendla, Piret Norvik, Jüri Viikberg);. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005.
3. Etümoloogiasõnaraamatu koostamisel jõuti esimeste prooviartiklite toimetamiseni.
4. Mari Bogatkin-Uusküla kaitses magistrikraadi
Sihtfinantseeritava teema täitmine
Sektor osaleb teadusteema „Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine“ (reg-nr 0052487s03) täitmisel. 2005. aastal loovutati kirjastusele kahe sõnaraamatu järjekordne köide või vihik ning avaldati 12 artiklit eelretsenseeritavates teadusajakirjades ja 5 muud teadusartiklit, toimetati üks eelretsenseeritav kogumik ning publitseeriti 21 ülevaatlikku või populariseerivat kirjutist. Osaleti 5 välis- või ühisprojektis. Kaitsti üks magistritöö ja alustati kahe doktoritöö kirjutamist. Allteemade kaupa olid tulemused järgmised.
Eesti keele sõnavaraliste suhete alalt sugulas- ja kontaktkeeltega avaldati eelretsenseeritavates teadusajakirjades 7 artiklit (V. Oja, L. Vaba, M. Bogatkin-Uusküla) ning lisaks mitmeid ülevaateid ja analüüse (L. Vaba). Jätkus etümoloogiasõnaraamatu uute sõnaartiklite koostamine (M. Sedrik, S.-E. Soosaar) ning algas prooviartiklite toimetamine ja analüüsimine (L. Vaba, H. Neetar). Jätkuvalt osaleti kahes rahvusvahelises atlaseprojektis: Euroopa keelte atlas (partneriteks üle 40 Euroopa riigi; teema alt osalejateks V. Oja, H. Neetar) ja Läänemeresoome keeleatlas (partneriteks Kotimaisten kielten tutkimuskeskus, Vene Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskus, EKI; instituudi poolt osalejateks V. Oja, H. Neetar). M. Uusküla kaitses magistritöö värvinimedest.
Eesti keele murrete uurimise alalt avaldati eelretsenseeritavates teadusajakirjades 1 artikkel murdefoneetika alalt (M.-L. Kalvik) ja 1 artikkel liitsõnaliste kalanimetuste kohta (M. Kendla), muudes teadusajakirjades avaldati üks artikkel (M.-E. Tirkkonen); publitseeriti populariseerivaid käsitlusi (J. Viikberg). Kirjastusele loovutati murdesõnaraamatu 17. vihik (E. Juhkam, M. Kendla, P. Norvik, J. Viikberg); alustati järgmiste vihikute trükkitoimetamist. Jätkus ühisprojekt Tartu ülikooli eesti keele ajaloo ja murrete õppetooliga „Eesti murrete elektrooniline korpus“ (instituudi poolt osaleb projektis M.L. Kalvik)
Eesti keele toponüümika alalt ilmus 2 artiklit eelretsenseeritavates teadusajakirjades (M. Kallasmaa), lisaks samalt autorilt muid teadusartikleid ja ülevaateid. Jätkus osalus välisprojektis „Onomastica Uralica“ (partneriteks Helsingi Ülikool, Debreceni Ülikool, EKI). M. Kallasmaa osales ettekandega XXI Rahvusvahelisel Onomastikakongressil Pisas.
Eesti piiblitõlke ja kirjakeele kujunemise alalt ilmus 1 artikkel eelretsenseeritavas teadusajakirjas (K. Ross), lisaks samalt autorilt 3 muud teadusartiklit. Alustati 2 doktoritöö kirjutamist (H. Reila: 17. sajandi teise poole ja 18. sajandi alugse eestikeelsete Uue Testamendi tõlkekäsikirjade võrdlevast analüüsist, S.-E. Soosaar: kristiliku kultuuri mõjust eesti sõnavara arengule). Jätkus välisprojekt „Common roots of Latvian and Estonian literary languages“ (partneriteks Läti ülikool ja EKI).