Eesti kirjakeele grammatika sektor (GRM)

Juhataja: dr Peeter Päll, tel 644 61 53, Peeter.Pall@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema 0052488s03 "Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur", teemajuht dr Urmas Sutrop, Urmas.Sutrop@eki.ee

Aasta olulisemad tulemused

1. Keelekorraldusrühma töö tulemusena ilmus raamat “Panganduskeel” (M. Raadik), valmis ÕS 2006 käsikiri, arendati keelehooldeprojekti (lisandus uudiste ja valikkeelenõuannete rubriik, keelenõuandmebaasi avalik osa Keelenõuvakk) ning kaitsti nimekorraldusteemalist doktoriväitekirja (P. Päll). Käsil on magistritöö (A. Mund).

2. Grammatikarühma töö tulemusena ilmus eelretsenseeritavates väljaannetes artikleid grammatikaliseerumise ja konversiooni kohta ning süntaksiuuringuid konstruktiivgrammatika teooria raames. ÕS 2006 viidi üle XML-vormingusse ja loodi XMLi editor, ÕS 2006st tehti veebiversioon. Valmis magistriväitekiri (M.-M. Sepper), käsil on doktoritöö (H. Sahkai).

3. Sektori töötajatelt ilmus 10 publikatsiooni eelretsenseeritavates rahvusvahelistes väljaannetes, 7 spetsiifilist teadusväljaannet, 2 artiklit muudes rahvusvahelistes kogumikes, 6 muud teaduslikku artiklit. Teadusüritustel peeti 33 ettekannet, lisaks oli 37 üksikloengut ja 7 loengukursust (kokku 176 tunni ulatuses).

Sihtfinantseeritava teema täitmine

Keelekorraldus ja terminoloogia. Publikatsioonid käsitlevad nii üldkeelekorraldust (T. Erelt, T. Leemets, M. Raadik), oskuskeelekorraldust (T. Erelt, M. Raadik) kui ka nimekorraldust (P. Päll). Ilmunud on panganduskeele uurimus (M. Raadik). 2005. a kaitsti nimekorraldusteemalist doktoriväitekirja (P. Päll). Arendatud on keelenõuandmebaasi (2003. aastast asendab senist päevikut) ning kohanimeandmebaasi (kättesaadav Interneti kaudu). Valmimas on "Eesti keele sõnaraamatu ÕS" täiendatud ja parandatud trükk (ilmub 2006). Keelekorraldust ja -hoolet rahastatakse ka riiklike programmide kaudu, keelehoolet 2004. aastast riigieelarvelise toetuse abil.

Grammatika ja leksikoni seosed. Analüüsiti sõnastikus ja grammatikas esitatava grammatilise info vahekorda ning süntaktilise info formaliseerimise probleeme (Ü. Viks). Jätkus reeglipõhise morfoloogiasüsteemi arendamine: töötati välja välte ja rõhu automaatse tuvastamise reeglistik (Ü. Viks). Analüüsiti ja ühtlustati sõnaperede sõnastiku (S. Vare) materjali. Analüüsiti erinevaid sõnastikutüüpe ja loodi kirjestandardid sõnastike põhitüüpide jaoks (Ü. Viks).

Grammatikateemalistes publikatsioonides 1) jõuti järeldusele, et eesti keele süntaksile on väga omased erinevad apositiivsed struktuurid, mida on varem vähe uuritud; uuriti nimisõnade semantiliste käändevormide süntaktilist käitumist konstruktsioonigrammatika teooria raames, teonimesid perifrastilises verbivormis (H. Sahkai); 2) käsitleti konversiooni erinevaid ilminguid eesti keeles ja sellega seonduvaid sõnaliigisuhteid, konversiooni mõiste tõlgitsusproblemaatikat eesti keele grammatilise eripära ja ajalooliste keelemuutuste taustal (S. Vare); 3) analüüsiti tänapäeva eesti kirjakeele sõnavara leksikaalgrammatilist koostist tähenduslik-vormiliste moodustussuhete alusel (S. Vare); 4) uuriti grammatikaliseerumist ja süntaktilise konstruktsiooni mõju sõna kategoriaalsete ja leksikaalsete omaduste avaldumisele süntaksis (H. Metslang, H. Sahkai, M.-M. Sepper).

Keeletehnoloogia: