Eelretsenseeritavad artiklid teistes rahvusvahelistes teadusajakirjades või muudes perioodilistes väljaannetes (1.2)

Asu, Eva Liina (2005). Intonational contour alignment in Saaremaa and Standard Estonian. Linguistica Uralica XLI 2005, 2, 107-112.

Asu, Eva Liina, & Nolan, F. (2005). Estonian rhythm and the Pairwise Variability Index. In A. Eriksson & J. Lindh (Ed.), Proceedings, FONETIK 2005, Department of Linguistics, Göteborg University, 29-32.

Bogatkin-Uusküla, Mari ja Sutrop, Urmas (2005). Kas ungari keeles on kaks punase värvi põhinime piros ja vörös? – Emakeele Seltsi aastaraamat, 50, 93–110.

Bogatkin-Uusküla, Mari ja Sutrop, Urmas (2005). Tänapäeva ungari keele põhivärvinimed. – Keel ja Kirjandus, 7, 558–570.

Kallasmaa, Marja (2005). Eesti kohanimede liigitamisest. Keel ja Kirjandus, 2, 136–140.

Kallasmaa, Marja (2005). Estonian Settlement Names. Onomastica Uralica. Vol. 3. Debrecen–Helsinki, 17-33.

Kalvik, Mari-Liis (2005). Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Keel ja Kirjandus, 3, 209-222.

Karelson, Rudolf (2005). Taas probleemidest sõnaliigi määramisel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1 (2004). Estonian Papers in Applied Linguistics 1 (2004). Koostanud Margit Langemets, toimetanud Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 53–70.

Kendla, Mari (2005). Liitsõnalised kalanimetused eesti murretes. Keel ja Kirjandus, 12, 978–

Kuusk, Külli (2005). Õnnistuse märkimisest eestikeelsetes piiblitõlgetes. – Emakeele Seltsi aastaraamat 50 (2004). Tallinn, Emakeele Selts, 159–172.

Langemets, Margit; Mägedi, Merike; Viks, Ülle (2005). Süntaktiline info sõnastikus: probleeme ja väljavaateid. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1 (2004). Estonian Papers in Applied Linguistics 1 (2004). Koostanud Margit Langemets, toimetanud Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 71–98.

Mihkla, Meeklis ja Kuusik, Jüri (2005). Analysis and modelling of temporal characteristics of speech for Estonian text-to-speech synthesis. Linguistica Uralica, 2, 91–97.

Mihkla, Meelis; Kerge, Krista & Pajupuu, Hille (2005). Statistical modelling of intonation and breaks for Estonian text-to-speech synthesizer. In: Robert Vich (ed.)Electronic Speech Signal Processing. Proceedings of the 16th Conference Joined with the 15th Czech-German Workshop „Speech Processing”. Prague, September 26–28. 2005. Studientexte zur Sprachkommunication. Band 36. Dresden: TUDpress, 91–98.

Oja, Vilja (2005). Sõna põll taustast. Keel ja Kirjandus, 6, 475-480.

Oja, Vilja  (2005), Wie  der  Wegerich  in den  ostseefinnischen  Sprachen zu  seinem  Namen  kam. Linguistica Uralica XLI, 4, 248–263.

Pajupuu, Hille (2005). Estonian national stereotypes in transition. In D. Petkova & J. Lehtonen (Eds). Cultural Identity in an intercultural context. Publications of the Department of Communication, No 27. University of Jyväskylä. 124–142.

Raadik, Maire (2004). Research of the Situation in the Spheres of Estonian Language Usage as a Means for Mapping the LSP Landscape. Terminologijos istorijos ir dabarties problemos. (Problems of the past and the present of terminology.) Kazimierui Gaiveniui atminti. Lietuvių kalbos institutas. Vilnius: Lietuvių kalbos instituto leidykla, 284–293.

Ross, Kristiina (2005) Algkmesest lõpmatusse kulgevad keeleuuenduste kurvid. – Keel ja Kirjandus, 7, 521–525.

Sahkai, Heete (2005). Teonimi perifrastilises verbivormis. Keel ja Kirjandus, 10, 790-807.

Sutrop, Urmas (2005) Temperatuurisõnad ja skaalad. – Emakeele Seltsi aastaraamat, 50, 111–128.

Vaba, Lembit (2005). Rohkem usutavaid etümoloogiaid ehk ühest läänemeresoome tüvemodifikatsiooni tüübist. Lihkkun lehkos! Beiträge zur Finnougristik aus Anlaß des sechzigsten Geburtstages von Hans-Hermann Bartens, Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica. Band 65, Wiesbaden, 453–458.

Vaba, Lembit (2005). Läänemeresoome leksika baltoloogi vaateväljas. Elga Kagaine. Lokālie somugrismi latviešu valodas Ziemeļrietumvidzemes izloksnēs. Rīga: LU Latviešu valodas institūts, 2004, 280 lpp. Keel ja Kirjandus, 8, 668–673.

Vainik, Ene ja Kirt, Toomas (2005). Iseorganiseeruvad keeleelemendid eesti keele emotsioonisõnavara näitel. – Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 1 (2004). Estonian Papers in Applied Linguistics 1 (2004). Koostanud Margit Langemets, toimetanud Maria-Maren Sepper. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 171–186.

Vainik, Ene ja Orav, Heili (2005). Tee tööd ja näe vaeva, …aga ikka oled vihane. – Keel ja Kirjandus, 4, 257–277.

Vare, Silvi 2005. Zur deverbalen substantivischen Konversion im Estnischen. – Linguistica Uralica, XLI, 1, 30–42.

Vare, Silvi 2005. Eesti keele verbimoodustus: desubstantiivne konversioon. – Emakeele Seltsi aastaraamat 50 (2004). Tallinn, 39–67.