Eesti kirjakeele sõnavara sektor (LKS)

Juhataja: mag Margit Langemets, tel 644 26 69, Margit.Langemets@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema 0052488s03 "Eesti kirjakeele sõnavara päritolu ja struktuur", teemajuht dr Urmas Sutrop, Urmas.Sutrop@eki.ee

2003. a töötas leksikoloogiasektoris 18 inimest: Rudolf Karelson, Tiia Valdre, Mai Tiits, Leidi Veskis, Merike Mägedi (0,5), Piret Voll, Katrin Kuusik, Külli Kuusk, Jane Lepasaar, Tiiu Lagle, Maimu Liiv, Jelena Kallas, Nelli Melts, Margit Langemets, Urmas Sutrop, Ene Vainik, Sirje Ratso (0,5), Indrek Kiissel. Töölt lahkus Indrek Peterson (mais 2003).

Aasta jooksul ilmus 6 monograafiat, 7 teadusartiklit indekseeritavates väljaannetes, 3 muud teadusartiklit.

Aasta olulisemad tulemused

1. Ilmus 3 akadeemilist alussõnaraamatut (või selle osa):

Eesti-soome suursõnaraamat / Suomi–viro suursanakirja I-II. Toimetanud Valdek Pall. Eesti Keele Instituut, Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus; Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus. 1290 lk + 1300 lk.

Eesti-vene sõnaraamat III (M–P). Vastutavad toimetajad: Anne Romet ja Nelli Melts. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. 1290 lk.

Eesti kirjakeele seletussõnaraamat VI köide 3. vihik (tundmaunelus). Toimetanud Mai Tiits, Tiia Valdre ja Leidi Veskis. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003. 191 lk.

2. Kaitsti 2 magistritööd:

Merike Mägedi, „Sõnavara võõrus. Võõrsõnad eesti tekstis“, Tallinna Pedagoogikaülikool, 15.05.2003. Juhendaja dr Krista Kerge.

Piret Voll, “Tähenduse konnotatiivne aspekt ja selle kajastamine ükskeelses sõnaraamatus”, Tartu Ülikool, 11.03.2003. Juhendajad dr Enn Veldi ja mag Margit Langemets.

3. Tegemisel on 2 doktoritööd ja 2 magistritööd:

Ene Vainik (doktoriprojekt EKIs), "Eesti keele emotsioonisõnavara semantika", juhendaja dr Urmas Sutrop.

Margit Langemets (TPÜ doktorant 2001–), “Leksikaalsemantilised suhted hierarhilises leksikonis: polüseemia probleeme”, juhendaja dr Helle Metslang.

Jane Lepasaar (TPÜ magistrant 2002–), "Homonüümid eesti keeles", juhendaja dr Silvi Vare.

Külli Kuusk (TÜ magistrant 2001–), "Õnnis-tüvelised sõnad heebrea barak ja kreeka eulogeia tüvede vastetena", juhendajad dr Siret Rutiku, dr Kristiina Ross.

4. Juhendatud on 6 doktoriuurimust ja 1 magistriuurimust:

Urmas Sutrop on juhendanud 5 doktoranti (Liisi Piits, Sven-Erik Soosaar, Ene Vainik, Neeme Kahusk, Heili Orav), üks juhendatav (Indrek Peterson) lahkus töölt mais 2003. Margit Langemets juhendas Piret Volli magistritööd.

5. Esimest korda Eesti keeleteaduse ajaloos tegeldi kohtulingvistikaga:

Koostati leksikograafiaalane ekspertiisiakt kriminaalasjas nr 00231000138 "FESTART DICTIONARY ENGLISH-ESTONIAN. 70000 ENTRIES. CD-ROM Version 3.10" (mai 2003). Peaekspert ja ekspertide rühma juht oli Piret Voll.

Sihtfinantseeritava teema täitmine

Allteema "Kirjakeele sõnavara semantiline analüüs, sõnavarakihid ja leksikoniteooria" raames 2003. a tehtud tööd:

1) Uuriti kirjakeele sõnavara semantikat ja sõnavarakihte: emotsioonisõnavara (E. Vainik), võõrsõnu (M. Mägedi), konnotatsioone (P. Voll), nimisõnade semantilisi suhteid (M. Langemets), sõnatähenduse ja polüseemia kajastamist sõnaraamatutes (M. Langemets), homonüüme (J. Lepasaar), põhisõnavara omadusi (U. Sutrop), heebrea ja kreeka terminite tõlkimist eestikeelses Piiblis (K. Kuusk). Ilmus 4 teadusartiklit indekseeritavates väljaannetes ja 3 muud teadusartiklit. Avaldamiseks indekseeritavates väljaannetes on esitatud 3 artiklit.

2) Koostati ja toimetati järgmisi akadeemilisi alussõnaraamatuid (osaliselt rahastas neid töid riiklik sihtprogramm "Eesti keel ja rahvuskultuur"):

3) Lõpetati "Soome-eesti suursõnaraamatu" koostamine ja toimetamine (töid rahastas Soome Vabariigi Haridusministeerium).

4) Korraldati II rakenduslingvistika konverents (koos Tallinna Pedagoogikaülikooliga).

Allteema "Keeletehnoloogia" raames töötati välja eesti-X-keele sõnastiku XML-põhine struktuuristandard (Ü. Viks, M. Langemets), hangiti XML Editor (XMLMind).