Juhataja: mag Peeter Päll, tel 644 61 53, Peeter.Pall@eki.ee
Sihtfinantseeritav teadusteema 0052488s03 "Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur", teemajuht dr Urmas Sutrop, Urmas.Sutrop@eki.ee
1. Grammatikapoole pealt tuleb esile tõsta kõnesünteesiteemalisi uurimusi (Meelis Mihkla – riiklik teaduspreemia 2003, Hille Pajupuu); valminud on reeglipõhise morfoloogilise ühestaja uus versioon (Tiina Puolakainen), veebisõnastike prooviversioonid: ÕS 1999, vene-eesti sõnaraamat, soome-eesti suursõnaraamat (Indrek Hein, Ülle Viks) ning soome-eesti suursõnaraamatu lisana eesti vastete morfoloogiasõnastik (koostamise tarkvara ja sõnastik ise; Indrek Hein, Ülle Viks). Käsil on üks doktoriväitekiri (Heete Sahkai) ja üks magistriväitekiri (Maria-Maren Sepper).
2. Keelekorraldusrühmas on valminud "Õpilase ÕSi" käsikiri (Tiiu Erelt, Tiina Leemets), trükki antud Henn Saari keeleminutite kogumik "Keelehääling" (koostaja Sirje Mäearu), oskuskeele- ja nimekorralduse ülevaated (Tiiu Erelt, Peeter Päll). Käsil on üks doktoriväitekiri (Peeter Päll) ja üks magistriväitekiri (Argo Mund).
3. Sektori töötajatelt ilmus 5 monograafiat, 17 publikatsiooni indekseeritavates väljaannetes, 12 muud teaduslikku artiklit, 4 rakenduslikku publikatsiooni. Teadusüritustel peeti 17 ettekannet, lisaks oli 22 üksikloengut, 11 kursust.
Teema "Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur" allteemade kaupa.
Keelekorraldus ja terminoloogia
Kokku ilmus 16 publikatsiooni üldise keelekorralduse (7), oskuskeelekorralduse (4) ja nimekorralduse (5) teemal, sh kaks üksikväljaannet. Korraldati rahvusvaheline terminoloogiakonverents (koos Eesti Terminoloogia Ühingu ja Emakeele Seltsiga).
Oskussõnavara ja –keelt arendati järgmistel aladel: keeleteadus, raamatukogundus, keeleeksamite terminid, didaktika, õigus, analüütiline keemia (Tiiu Erelt), laborimeditsiin (Sirje Mäearu), pangandus, soojustusmaterjalid (Maire Raadik). Nimekorralduse osas täiendati kohanimeandmebaasi (juurdekasv 8500 kirjet, 37 400 nime) ning eesti onomastika bibliograafiat.
Eesti Keele Instituudi keelenõuanne (Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Peeter Päll, Maire Raadik, asendajana Argo Mund ja Elli Riikoja) on aasta jooksul telefoni teel vastanud 7082 keelenõu küsijale (küsimusi oli seejuures paljudel mitu; võrdluseks 2003. a – 6952 pöördumist, 2001. a – 7300 pöördumist, 1999. a – 6850 pöördumist), koostanud 37 kirja (sh keeleekspertiisid ja nimekorraldusteemalised kirjad). Vastati ka e-posti teel tulnud küsimustele (instituudi üldaadressil), kokku umbes 130 päringule. Alates novembrist 2003 registreeritakse kõik keelenõuanded jooksvalt arvutiandmebaasis (programmi autor Indrek Kiissel).
Grammatika ja leksikoni seosed
Ilmus 9 artiklit, milles 1) jõuti järeldusele, et eesti keele süntaksile on väga omased erinevad apositiivsed struktuurid, mida on varem väga vähe uuritud (Heete Sahkai); 2) kirjeldati eri liiki sõnade funktsioone lauses ja tekstis ning partikleid ja täistähenduslikke sõnasid (omaduse väljendamine eri liiki sõnade ning nende vormide abil; Helle Metslang). 3) analüüsiti tänapäeva eesti kirjakeele sõnavara leksikaalgrammatilist koostist tähenduslik-vormiliste moodustussuhete alusel, saades tulemusena sõnavara struktuurilise liigenduse paradigmaatiliste üksuste kaupa (Silvi Vare). Töötati välja muuttüübistiku uus versioon ÕS 2005 jaoks (Ülle Viks). Soome-eesti suursõnaraamatu lisana koostati (poolautomaatselt) eesti vastete morfoloogiasõnastik (400 lk; Indrek Hein, Ülle Viks). Eesti-vene sõnaraamatu 3. köitesse lisati eesti grammatika kirjed (Ülle Viks).
Uuritud on vahendatust märkivaid kaassõnu: nende tekkes on oluline roll analoogial teiste samas funktsioonis olevate konstruktsioonidega, nagu samas funktsioonis kaassõnadega (järgi, kohaselt), verbi des-tarindiga (arvates), postpositsioonidega (meelest, arust), nominalisatsioonide fraasistruktuuriga, adverbiga (sõnutsi) (Maria-Maren Sepper, valmimas artikkel).
Keeletehnoloogia ja arvutilingvistika
Ilmus 5 publikatsiooni.
1. Täiendati morfoloogilise ühestamise formaalset grammatikat, arvestades EKI morfoloogilise analüsaatori väljundi iseärasustega. Tulemusena langeb mitme morfoloogilise tõlgendusega sõnade protsent 45-lt 12-le (Tiina Puolakainen).
2. Jätkati kõnesünteesi loomulikustamist. Tajukatsetega uuriti sünteesitud kas-küsimuse vastuvõetavust. Tulemused näitavad, et kas-küsimuse sünteesireeglid tagavad rahuldava intonatsiooni. Jätkub töö eriküsimuse jaoks intonatsioonireeglite modelleerimisega (Meelis Mihkla, Hille Pajupuu).
3. Morfoloogilise analüsaatori tarkvaras on uuendatud väljundi genereerimise moodul vastavalt sõnamoodustuse ja morfoloogilise ühestamise moodulite vajadustele (Indrek Hein).
4. Tehtud ettevalmistusi (struktuurikorrastus, tüüppäringute väljatöötamine) sõnastike veebiversioonide loomiseks: ÕS 1999, VES, SUVI. Valminud on prooviversioonid (Ülle Viks, Indrek Hein).