Iris Audova (2002). Vadja va-/vä- ja ja-/jä-deverbaalist omadussõnalise täiendi funktsioonis. − P. Klesment (toim), Keelevahetusest keelekontaktideni. From language contacts to language shift, Tartu, lk 47−63.
Tiiu Erelt (2002). Keelekorraldus. ─ Eesti üld EE 11. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 595─597.
Jelena Kallas (2002). Sotsiolingvistilise kompetentsuse arendamine võõrkeele/teise keele õpetamisel. – Emakeel ja teised keeled III. Tartu.
Marja Kallasmaa (2002). Estonian verbal names. – Actas do XX congress international de ciencias onomásticas. Santiago de Compostela 20–25 setembro 1999. Editadas por Ana Isabel Boullán Agulo. Fundoción Pedro Baeriá de la Maza. Vol 1, [A Coruña], lk 269–276. Sama CD ROM-il: ed. Biblioteca Filolóxica Galega.
Marja Kallasmaa (2002) Name Studies in Estonia. –Onomastica Uralica 2. History of the Study of Toponyms in the Uralian Languages. Edited by Istvan Nyirkos. Debrecen–Helsinki, lk 47–80. Sama internetis nii inglise kui ka eesti keeles (pealkirjaga "Eesti kohanimeuurimisest) aadressil: http://onomaural.klte.hu/onomural/gb/frame_gb1.html
Marja Kallasmaa (2002) Kohanimed. – Saaremaa. Loodus. Aeg. Inimene. 1. Eesti Entsüklopeediakirjastus [Tallinn], lk 490–497.
Marja Kallasmaa (2002) Toponyms as an Environment for a User and an Objekt for the Researcher of Names/Kohanimed kui keskkond nimekasutajale ja objekt nimeuurijale. – Koht ja paik/Place and Location II. Toimetanud Virve Sarapik, Kadri Tüür, Mari Laanemets. Eesti Kunstiakadeemis Toimetised 10, s. l., lk 478–483, 484–487.
Margit Langemets (2002). Sõnaraamat keeleteaduses: generatiivse leksikoni teooria. – Teoreetiline keeleteadus Eestis. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 4, lk 146–163.
Margit Langemets (2002). Eesti Keele Instituudi elektrooniline keelevara. – A&A, nr 2, lk 39–47.
Tiina Leemets (2001). Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999 (Dictionary of the Estonian Language ÕS 1999). – Vards un ta peti(anas aspekti. Liepaja, lk 307–313.
Сирье Мяэару (2001). Сложные слова и словосочетания с собственными именами. – Vards un ta petišanas aspekti. Rakstu krajums 5. Liepaja, lk 337–343.
Helle Metslang (2002). –ki/-gi, ka ja nende soome kaimud. – Lähivertailuja 12. Soome-eesti kontrastiivseminar 30.5–1.6.2001 Kääriku. Toimetaja Reet Kasik. Tartu ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 19, lk 57–81.
Helle Metslang & Karl Pajusalu (2002). Evidentsiaalsusest eesti keeles ja Tartu murde na-tunnuselisest kõneviisist. – Väikeisi kiili kokkupuutmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Toim. K. Pajusalu ja J. Rahman. (Võro Instituudi toimõndusõq 14.) Võro, lk. 161–178.
Meelis Mihkla (2002). Eestikeelsus infoühiskonnas. – Kogumik „Eesti keel teaduskeelena ja Euroopa Liit“. Tallinna Teadlaste Maja väljaanne, lk 21–26.
Meelis Mihkla (2002). Kas eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku? – Arvutimaailm nr 8, lk 9–11.
Helmi Neetar (2002). Aili Univere kui murdeuurija. – ESA 47 (2001). Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts, Tallinn, lk. 7–22.
Helmi Neetar (2002). tk-ühend eesti murretes (välja arvatud pikk ~ pitk. – Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Tallinn: EKSA, lk. 113–127.
Piret Norvik (2002). Die lexikalischen Einflüsse der Nachbarsprachen in den Mundarten Nordestlands. Sümpoosionikogumikus: Konfrontation und Identifikation. Die finnisch-ugrischen Sprachen und Völker im europäischen Kontext. Herausgegeben von János Gulya. – Veröffentlichungen der Societas Uralo-Altaica. Band 59. Harrassowitz Verlag Wiesbaden in Kommission 2002, lk. 115–126.
Vilja Oja (2002). Pall eestlastel ja hõimurahvail. – Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi Toimetised 11. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk. 160–181.
Vilja Oja (2002). Millistele kontaktidele viitab spetsiaalse kasutusega värvisõnavara. Resümee: Colour terms of special use as cues to linguistic contacts. – Väikeisi kiili kokkoputmisõq. Väikeste keelte kontaktid. Toim. Karl Pajusalu ja Jan Rahman. Konvõrentś Pühäjärvel, 15.–17. märdikuu 2001. Võro Instituudi toimõndusõq. Võro: Võro Instituut, lk. 27–36, 210–211.
Peeter Päll (2002). Franckrike maast Prantsusmaani. Pilk võõrnimede kujunemise vanemale ajaloole. — Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002. Koostanud Marja Kallasmaa. Toimetanud Marja Kallasmaa ja Margit Langemets. Eesti Keele Instituudi toimetised 11. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2002, lk 199–215.
Maire Raadik (2002). Kas liisingleping või liisinguleping? – Õiguskeel nr 3, lk 34–37.
Maria-Maren Sepper (2002). Evidentsiaalsuse väljendamine eesti kirjakeeles ühe sajandi jooksul. – Väikeste keelte kontaktid. Toim K. Pajusalu ja J. Rahman. Võro Instituudi Toimindusõq 14. Võro 2002. Lk 185–206.
Urmas Sutrop (2002).Taarapita – saarlaste suur jumal. Mäetagused 16: 7– 8. http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr16/
Urmas Sutrop (2002). Eesti keel. Ajalooline areng. – Eesti Entsüklopeedia, 11. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 589–591.
Urmas Sutrop & Jüri Viikberg 2002. Eesti keele kogud kui rahvuslik rikkus. – Humanitaarsed teaduskogud. Seminar 10.05.2002, (Eesti Teaduste Akadeemia seminari materjalid.) Tallinn, lk 25–31.
Lembit Vaba (2002). Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. – ESA 47, 2001, Tartu, lk 23–38.
Lembit Vaba (2002). Tähelepanekuid läti nimedest eesti perekonnanimistus. – Nime murre. Pühendusteos Valdek Palli 75. sünnipäevaks 30. juunil 2002, EKI toimetised 11. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 267–291.
Ene Vainik (2002). Kuumaverelised eestlased. Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. Äidinkielen merkitykset. Suomalaisen Kirjallisuden Seuran Toimituksia 869. Helsinki, 228–244.
Ene Vainik (2002). Kas eestlased on "kuumaverelised"? Eestlaste rahvalikust emotsioonikategooriast. Emakeele Seltsi aastaraamat 47. Tallinn, 63–86.
Jüri Viikberg (2002). Language shift among Siberian Estonians: pro et contra. – Opportunities and Challenges of Bilingualism. Li Wei, Jean-Marc Dewaele, Alex Housen (eds.). The Hague: Mouton de Gruyter, pp. 125–144.
Jüri Viikberg (2002). Eestlaste väljarändamine Krimmi. – Krimmi kogumik. Konverentsi "140 aastat eestlust Krimmis" ettekanded (09.‑ 10.09.2001). Koostanud ja toimetanud Jüri Viikberg. Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Eesti keelenõukogu. Tallinn, lk 21–43. – Resümee vene ja inglise keeles, lk 44–48.
Ülle Viks (2002). Mis kasu on keeleteadusel keeletehnoloogiast. – Arvutimaailm nr 8, lk 11–14.
Ülle Viks & Tiina Puolakainen (2002). Eesti keel ja automaatne morfoloogia. – A & A nr 5, lk 53–62.