Eesti kirjakeele grammatika sektor

(lühemalt: grammatikasektor, GRM)

Juhataja: mag. Peeter Päll, tel 644 61 53, Peeter.Pall@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema ”Eesti kirjakeele grammatiline struktuur ja tüpoloogia”, teemajuht dr Ülle Viks, tel 644 28 92, Ylle.Viks@eki.ee

Aasta olulisemad tulemused

1. Kaitsti kolm magistriväitekirja (Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik), lisaks tuli tööle üks 2002. a magistrikraadi kaitsnu (Heete Sahkai, asus TPÜ doktoriõppesse). Edenes kahe doktoritöö koostamine, ilmus teemakohaseid publikatsioone (Peeter Päll, Ene Vainik), tegemisel on üks magistritöö (Maria-Maren Sepper, TPÜ magistriõppes).

2. Kuigi uurimisteemad on uurijati killustunud, tuleks eraldi esile tõsta evidentsiaalsusuuringuid (Helle Metslang, Maria-Maren Sepper), emotsioonisõnavara uurimist (Ene Vainik) ja sõnamoodustusteemat (Silvi Vare). Keeletehnoloogia osas on jätkatud eesti keele grammatilise andmebaasi väljaarendamist ning ettevalmistusi mitmete sõnastike Internetti panemiseks (Ülle Viks, Indrek Hein jt). Julgustav on uute grammatikauurijate tulek sektorisse.

3. Ilmus üks monograafia (Tiiu Erelt), 10 publikatsiooni indekseeritavates väljaannetes, 16 muud teaduslikku artiklit, 14 rakenduslikku publikatsiooni (õppematerjalid, ülevaated, keelehoole jne). Teadusüritustel peeti 32 ettekannet, lisaks oli 34 üksikloengut, 6 kursust (viimases on arvestatud üksnes neid, kes on põhikohaga EKIs).

Sihtfinantseeritava teema täitmine allteemade kaupa

1. Eesti keele süntaktiline struktuur rõhuasetusega tüpoloogiliselt ja kontrastiivselt eripärastele joontele – täitjad Helle Metslang ja Heete Sahkai, uuriti diskursusepartikleid, ilmus üks publikatsioon, peeti üks ettekanne.

2. Eesti keele morfoloogia kirjeldus ning muutevormide kasutusvõimalused, morfoloogiakäsiraamat – allteema jäi täitmata, uurija oli Henn Saari.

3. Eesti keele sõnamoodustus: tüpoloogiline iseloomustus, moodustuspesade struktuur, ülevaade eesti keele sõnavarast tüvekoormatuse, moodustusstruktuuri ja ‑potentsiaali põhjal – Silvi Vare uuris eesti verbide moodustusmalle (nn tagasituletamist) jm seonduvalt koostatava sõnaperede sõnastikuga; ilmus 2 publikatsiooni, peeti 2 ettekannet.

4. Eri tasandite keelekirjelduste formaliseerimine ja vastavate reeglite interpretaatorite loomine, lingvistilise info esitusmeetodid arvutis – Ülle Viks ja Tiina Puolakainen; peamised arendused hõlmasid reeglipõhist morfoloogiat (eriti liitsõnade andmebaasi esikomponentide osa) ja morfoloogilist ühestamist; ilmus 2 publikatsiooni, peeti 7 ettekannet.

5. Eesti kirjakeele üldised tüpoloogilised tunnusjooned, võrreldes ühelt poolt teiste läänemeresoome keeltega (eriti soome keelega) ja teiselt poolt indoeuroopa keeltega – täitjad Helle Metslang ja Maria-Maren Sepper, ilmunud on 3 publikatsiooni evidentsiaalsusest, peetud 2 ettekannet.

6. (algsele lisandunud) Keelekorraldus – täitjad Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Peeter Päll, Maire Raadik; ilmus monograafia eesti keelekorralduse teemal, kaitsti kolm magistriväitekirja (neist kaks sõnavarast, üks oskuskeelest), koostati "Õpilase ÕS-i" ja tehti ettevalmistusi ÕS 2005 koostamiseks, pandi kokku Henn Saari keeleminutite kogumik. Nimekorralduse raames arendati edasi normitud kohanimede andmebaasi, aktiivselt osaleti rahvusvahelises koostöös. Ilmus 18 publikatsiooni (neist 3 indekseeritavates väljaannetes, 6 muud teadusartiklit), peeti 12 ettekannet.

7. (algsele lisandunud) Keeletehnoloogia allteema – teksti-kõne sünteesi osa täitja Meelis Mihkla, uurimistulemuste põhjal taotletakse tehtud tööle (koos Küberneetika Instituudi ja Tartu Ülikooliga) riiklikku teaduspreemiat. Ilmus 3 publikatsiooni, peeti 4 ettekannet. 2002. aasta algusest EKI grant “Lause süntaktiliste ja prosoodiliste tunnuste ühildatavus kõnesünteesis”, täitjad Hille Pajupuu, Meelis Mihkla, Krista Kerge. 2002. aastal tegeldi kas-küsimuse intonatsiooni modelleerimisega. Peeti 1 ettekanne ja ilmus üks publikatsioon indekseeritavas väljaandes.

8. (algsele lisandunud) Semantika allteema – täitja Ene Vainik, edeneb doktoritöö koostamine, ilmus 2 teaduspublikatsiooni indekseeritavates ja 2 muudes väljaannetes.

Eesti Keele Instituudi keelenõuanne (Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Peeter Päll, Maire Raadik, asendajana Elli Riikoja) on aasta jooksul telefoni teel vastanud 6952 keelenõu küsijale (küsimusi oli seejuures paljudel mitu, võrdluseks 2001. a – 7300 pöördumist, 2000. a – 7350 pöördumist, 1999. a – 6850 pöördumist,), koostanud 35 kirja (sh keeleekspertiisid ja nimekorraldusteemalised kirjad). Vastati ka e-posti teel tulnud küsimustele, kuigi seda ei ole välja kuulutatud: nii antud vastuste umbkaudne suurusjärk on 150 kirja.