Erelt, Tiiu. 2000. Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999. Raamatus: "Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2000", 60–61. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna tegevus aastail 1993–2000. Raamatus: Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud T. Erelt ja M. Raadik. Emakeele Selts, 2000, lk 5–13.
Erelt, Tiiu. 2000. Eesti oskuskeel 2000. – Õiguskeel 2000, nr 4, lk 3 jj.
Erelt, Tiiu.(Ilmumas.). Uus normatiivne eesti keele sõnaraamat. – Keelekorralduse konverents 18.–19. november 1999. Ettekannete kogumik.
Erelt, Tiiu. 2000. Test ja testima. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 32–35. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Ombudsman on õigusvahemees. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 36–38. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Kolm raadiokuulajate küsimust. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 42–45. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Kumb sõna valida? Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 46–48. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Mis on eestlasele eesti morfoloogias raske? Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 49–86. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Nimetäiendiga piltlikud väljendid (Damoklese mõõk ja Rootsi kardinad). Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 147–149. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Vahetame aastakümne, aastasaja, aastatuhande. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 157–158. Tallinn.
Erelt, Tiiu & Kull, Rein. 2000. Euroopasse integreerumine ja keeleminetusündroom. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 159–162. Tallinn.
Erelt, Tiiu. 2000. Eesti oskussõnastikud 1991–1999. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 163–180. Tallinn.
Juhkam, Evi. 2000. Eestirootsi tõlkelaenud eesti murretes. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. nov. 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 53–72. Tallinn.
Henno, Kairit. 2000. Julius Mägiste nimeraamatud omas ajas. Akadeemia, 12, 2529–2536.
Henno, Kairit. (Ilmumas). Poeglaste eesnimed Pöide eesti koguduse 1801.–1840. a sünnimeetrikas. Emakeele Seltsi aastaraamat.
Kallasmaa, Marja. 2000. Koht, nimi ja kohanimi / Places, names and place-names. – Koht ja paik I / Place and location. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised 8. Eesti Kunstiakadeemia, 112–128. Tallinn.
Kallasmaa, Marja. 2000. Saaremaa kui piiririik. – Õdagumeresoomõ piirisüameq / Keskused läänemeresoome piiridel. Võro Instituudi toimõndusõq 10.147–156. Võro.
Kallasmaa, Marja. 2000. Põhja-Eesti kohanimed talupojaidentiteedi peegeldajana. – Eestlane ja tema maa. Konverentsi Kodumaa ja kodupaik: eestlaste territoriaalne identiteet (16.–17. november 1999) materjale. Koostanud ja toimetanud A. Jürgenson. Ajaloo Instituut, Scripta ethnologica 4, 197–206. Tallinn.
Kallasmaa, Marja. 2000. Kimbuke terminnimesid Saaremaalt ja Lääne-Eestist. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale. 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 73–86. Tallinn.
Kerge, Krista & Raadik, Maire. 2000. Tekstilõigu eristatavusest. – Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud T. Erelt ja M. Raadik, 39–40. Tallinn: Emakeele Selts.
Kull, Rein & Raadik, Maire. 2000. Õigusaktid ja kuupäevafraas. – Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud T. Erelt ja M. Raadik, 47–50. Tallinn: Emakeele Selts.
Käsi, Inge. 2000. Levinumad adjektiivisufiksid Võru murdes. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. nov. 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 173–178. Tallinn.
Laanest, Arvo. 2000. Käsitteet 'sairastaa' ja 'rukoilla'. – Studia ad geographiam linguarum pertinentia. Toimetanud V. Oja ja S. Suhonen. Eesti Keele Instituudi Toimetised 6, 38–49. Tallinn.
Langemets, Margit. 2000. Leksikaalse info kodeerimine. – Arvutuslingvistikalt inimesele. Toimetanud T. Hennoste. Tartu Ülikooli üldkeele õppetooli toimetised 1, 101–126. Tartu.
Langemets, Margit. 2000. Slovari èstonskogo jazyka v internete. – Linguistica uralica, XXXVI, nr 2.
Leemets, Tiina. 2000. Inglise-eesti pisisõnastik. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 39—41. Tallinn.
Leemets, Tiina. 2000. Mitmeplaaniline minevik. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”. Eesti Keele Sihtasutus, 87—90. Tallinn.
Leemets, Tiina. 2000. Võõrmõjuline keelekasutus: inglise ja soome mõjud. Kogumik “Õigus ja keel”. Õigusteabe AS Juura, 131—135. Tallinn.
Liivak, Sander. 2000. Eesti arvutikeel kui oskuskeel ja släng. — Õiguskeel, 2, 32–37.
Mihkla, Meelis. 2000. Eesti keele tekst-kõne süntesaator. – Teadus Ühiskonnale: Ideoloogia ja tehnoloogia. Eesti Teaduste Akadeemia seminari materjalid: 31–36, Tallinn.
Mihkla, Meelis, Meister, Einar, Eek, Arvo, Hein, Indrek & Tatter, P. 2000. Non-Words Interpreter, Prosody Generator and Screen Reader for the Estonian Text-to-Speech Synthesizer. – Proceedings of the International Workshop Dialogue’2000. Computational Linguistics and Its Applications (ed. A.S.Narin’yani), vol.2 (Applications), 399–407. Protvino.
Mihkla, Meelis, Meister, Einar & Eek, Arvo. 2000. Eesti keele tekst-kõne süntees: grafeem-foneem teisendus ja prosoodia modelleerimine. – Arvutuslingvistikalt inimesele (TÜ üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1), 309–320. Tartu.
Mäearu, Sirje. 2000. Kaasa arvatud ja välja arvatud. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”, 111–116. Tallinn.
Mäearu, Sirje. 2000. lt-liitelised määrsõnad. Kogumik “Keelenõuanne soovitab 2”, 117–139. Tallinn.
Mäearu, Sirje. 2000. “Ametniku keelekäsiraamatu” osade 5.4 (lk 71–78, sõltumus) ja 7.2 (lk 114–121, nominaalstiil) alustekstid. Tallinn.
Mäearu, Sirje. 2000. Alaleütleva liig- ja vaegtarvitus. Kogumik “Õigus ja keel”. Tallinn.
Neetar, Helmi. 2000. Ilmakaared keeleatlases: Atlas Linguarum Fennicarum (ALFE). –Studia ad geographiam linguarum pertinentia. Toimetanud V. Oja ja S. Suhonen. Eesti Keele Instituudi Toimetised 6, 87–101. Tallinn.
Neetar, Helmi. 2000. Kihnu murraku kahest erijoonest. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. nov. 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 179–183. Tallinn.
Norvik, Piret. 2000. Kirderannikumurde sõnavaralisi suhteid. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. nov. 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 184–201. Tallinn.
Norvik, Piret. 2000. Kuusalu rannikumurraku sõnavara ja selle suhted naaberkeeltega. Kogumikus Rahvast, luulest ja meretuulest. Harjumaa folkloorikogumik. Harjumaa uurimusi 5. Harjumaa Muuseum, 10–22. Keila. (selle sees lk 20–21 E. Lilheini tekst Kuusalu rannikumurrakus). Lisaks 1 fototahvel, lk 146.
Oja, Vilja. 2000. Concept word and place. – Koht ja paik. Place and Location I. Edited by K. Lehari and V. Sarapik. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised 8. Proceedings of the Estonian Academmy of Arts 8, 138–147. Tallinn.
Oja, Vilja. 2000. Mõiste, sõna ja koht. – Koht ja paik. Place and Location I. Toimetanud K. Lehari ja V. Sarapik. Eesti Kunstiakadeemia Toimetised 8. Proceedings of the Estonian Academmy of Arts 8, 129–137. Tallinn.
Oja, Vilja. 2000. Murdekaardid mõistetest 'hele' ja 'tume'. – Studia ad geographiam linguarum pertinentia. Toimetanud V. Oja ja S. Suhonen. Eesti Keele Instituudi Toimetised 6, 102–114. Tallinn.
Oja, Vilja. 2000. Tumemust ja helevalge. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 251–256. Tallinn.
Pihelgas, Kaire. 2000. nud-partitsiibi liitumine vokaaltüvele Võru murrakuis. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. nov. 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 257–267. Tallinn.
Päll, Peeter. 2000. Võõrnimede hääldus. – Keel ja Kirjandus, 10, 737–738.
Raadik, Maire. 2000. Riik ja rahvus. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets & Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2, 15–18. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire. 2000. Toode. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets & Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2, 19–21. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire. 2000. Suunas – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2, 22 – 24. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire. 2000. Eksklusiivne. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets & Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2, 28–31. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire. 2000. Kaupade nimetamine. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets & Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2, 140–146. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire. 2000. Kas suurtähel on tähtsust? – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets & Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2, 150–152. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire. 2000. Tsitaatsõnad. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets & Sirje Mäearu. Keelenõuanne soovitab 2, 153–156. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Raadik, Maire. 2000. Mis on toode? – Õiguskeel, 2, 24–27.
Raadik, Maire. 2000. Kõrge ja suur, kõrgenema ja suurenema – Õigus ja keel. Temaatiline valik Õiguskeeles aastatel 1995–1999 ilmunud kirjutistest, 136–138. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS.
Raadik, Maire. 2000. Kaupade nimetamine. – Kirjakeele teataja II 1993–2000. Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitused. Koostanud ja toimetanud T. Erelt ja M. Raadik, 115–121. Tallinn: Emakeele Selts.
Rosenberg, Taimi. 2000. Hargla murraku genitiiv. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale. 11. novembril 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eesti Keele Instituudi Toimetised 7, 320–339. Tallinn.
Sutrop, Urmas. 2000. Bertrand Rusell Tallinnas. – Ajalooline Ajakiri, 1, 89–96.
Vaba, Lembit. 2000. Sabalugu. Märkmeid ühe sõnapere etümoloogiast ja tuletusseoseist. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. nov. 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eeesti Keele Instituudi Toimetised 7, 390–410. Tallinn.
Vaba, Lembit. 2000. Kahest sõnasisese Cm-järjendiga lõunaeesti baltismist. – Õdagumeresoomõ piirisüämeq. Keskused läänemeresoome piiridel. Toimetanud K. Pajusalu ja J. Sullõv. Konverents' Verskan, rehekuu 28.–30.1999. Võro Instituudi Toimõndusõq 10, 118– 26. Võro.
Vaba, Lembit. 2000. Läti laensõnu eesti murdekeeles V. – Emakeele Seltsi aastaraamat 44.
Vaba, Lembit. 1999. Läti murdeatlas ilmunud. – Keel ja Kirjandus, 8, 586–587.
Viikberg, Jüri. 2000. Kodanik ootab rahvaloendust. – Keel ja Kirjandus, 1, 41–51.
Viikberg, Jüri. 2000. Omad ja võõrad murdearhiivi vaatevinklist. – Eestlane ja tema maa. Konverentsi "Kodumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet" (16.-17. november 1999) materjale. Koostanud ja toimetanud A. Jürgenson. Scripta ethnologica 4. Tallinn: Ajaloo Instituut, 186–195. – Resümee inglise keeles 195–196.
Viikberg, Jüri. 2000. Estonian National Minorities: Past and Present. – Integrācija un etnopolitika.Red. E. Vēbers. Rīga: Jumava, 470–481. – Resümee läti keeles, 481–482.
Viks, Ülle. 2000. Eesti keele avatud morfoloogiamudel. – Arvutuslingvistikalt inimesele. Toimetanud T. Hennoste. Tartu Ülikooli üldkeeleteaduse õppetooli toimetised 1, 9–36 (ETF 3862). http://www.eki.ee/teemad/avatud_mrf.html
Õim, Asta. 2000. Sünonüümide vormilisest küljest. Raamatus Inter dialectos nominaque. Pühendusteos Mari Mustale 11. nov. 2000. Koostanud ja toimetanud J. Viikberg. Eeesti Keele Instituudi Toimetised 7, 462–472. Tallinn.