Eesti Keele Instituudi (edaspidi – EKI) arengukava on strateegiline alusdokument viieaastaseks perioodiks, mis langeb kokku EKI teadusteemade sihtfinantseerimise perioodiga. EKI arengukava vaadatakse iga aasta alguses EKI teadusnõukogus uuesti läbi ning selle alusel töötatakse välja tegevuskavad konkreetseks aastaks. EKI arengukavale annab oma hinnangu ja soovitused EKI rahvusvaheline nõukogu.
EKI on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus, mis tegutseb teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, teiste õigusaktide ja rahvusvaheliste lepingute alusel. EKI eesmärgiks on teha koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli keeleosakondadega, kuid säilitada oma iseseisvus riigiteadusasutusena. Tihe koostöö (eelkõige keeletehnoloogia vallas) nähakse ette ka Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Keeletehnoloogia valdkonnas sõlmitakse kolmepoolne koostööleping EKI, Tartu Ülikooli ja TTÜ Küberneetika Instituudi vahel.
EKI asutati 1947. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia juures ning tegutses kuni 1993. aastani Keele ja Kirjanduse Instituudi nime all. Siis lahkusid instituudist kirjandusteaduse sektorid, millest moodustati Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus. Aastal 2000 lahkusid ka EKIs töötavad folkloristid Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu. Selliste struktuuriliste ümberkorralduste tulemusena jäid EKIs alles ainult keeleuurimise sektorid. Praegu on EKIs kolm sektorit, mis täidavad kahte sihtfinantseeritavat teadusteemat. Leksikoloogiasektor ja grammatikasektor täidavad sihtfinantseeritavat teemat „Tänapäeva eesti keele leksikaalne ja grammatiline struktuur“ (2003–2007) ning eesti murrete ja lähisugukeelte sektor täidab sihtfinantseeritavat teemat „Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine“ (2003–2007).
EKI on teadus- ja arendusasutus, mille missioon on eesti kirjakeele, eesti murrete ja sugulaskeelte uurimine, eesti kirjakeele hoole, korraldamine ja arendamine.
EKI peamised uurimisvaldkonnad on:
EKI säilitab keskse koha eesti keele akadeemilisel uurimisel ja arendamisel. Lisaks praegustele uurimissuundadele arendatakse välja mitmed uued rakenduslikud suunad, eelkõige eesti-vene kontrastiivne uurimine, millel on otsene väljund integratsiooniprotsessidele. Samuti arendatakse välja kohtulingvistika. Selle tulemusena tõhustub otseselt EKI uurimistöö seos praktikaga.
EKI peab oma eesmärgiks kõrge teadusliku ja rakendusliku väärtusega tööd. Seepärast on EKI eesmärgiks publitseerida teadustulemusi heades rahvusvahelistes väljaannetes.
Et tagada EKI ülesanded rahvuskeele instituudina, publitseerib EKI teadustöö tulemusi ka eesti keeles. Teadus- ja arendustöö tulemusena koostatakse eesti keelele ja kultuurile olulisi alussõnaraamatuid nagu Eesti keele sõnaraamat ÕS, Kirjakeele seletav sõnaraamat, Eesti murrete sõnaraamat ja Eesti-vene sõnaraamat.
EKI peab väga oluliseks koostööd teiste teadusasutustega kodu ja välismaal, samuti osalemist kodumaistes ja rahvusvahelistes uurimisprojektides.
EKI ette seatud ülesannete täitmiseks on äärmiselt oluline luua soodus töökeskkond. Pidevalt tuleb täiendada töötajate kvalifikatsiooni. Lähiajal kaitsevad vähemalt viis EKI töötajat doktorikraadi. Samuti juhendavad EKI töötajad nii magistri- kui ka doktoritöid. EKIs arendatakse välja kraadiõppekeskus.
Lisaks kolmele olemasolevale sektorile moodustatakse vajalike eelduste olemasolul koos Tartu Ülikooliga ühine rakenduslingvistika sektor, mille esmaseid ülesandeid on keeletestide teaduslik ettevalmistamine. Peale selle moodustatakse vajaduse korral mitteformaalseid projektitöörühmi, mis võivad paikneda sektorite sees, olla sektoritevahelised või hõlmata inimesi väljastpoolt instituuti.
Jätkatakse EKI infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamist, luuakse ühtne töökeskkond, mis baseeruks edaspidi sisevõrgul ja võimaldaks kõigil uurijatel ligipääsu EKI elektroonilistele keeleressurssidele. Igale töötajale tagatakse arvutiga varustatud töökoht. Arendatakse nii tööks vajalikke elektroonilisi keeleressursse (sõnastikud ja korpused) kui ka lingvisti töövahendeid (arvutiprogramme). Hädavajalik on digitaliseerida EKI heliarhiivid.
Oma eesmärkide saavutamiseks osaleb EKI aktiivselt riiklike programmide täitmises, eelkõige programmides „Eesti keel ja rahvuskultuur“ (1999–2003), „Eesti keel ja rahvuslik mälu“ (2004–2008) ning „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud“ (2004–2008). Samuti osaletakse riiklikus programmis „Lõunaeesti keel ja kultuur“. EKI töötajad taotlevad aktiivselt Eesti Teadusfondi grante.