[YSL] Ülemsaksa laensõnad eesti keeles

akord, akordi 'kooskõla; kokkulepe' < sks Akkord

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: (Erlemann 1864: 87) löppetus /--/ peab sellepärrast sündsa akkordidest kokkopantud ollema
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 *akord, akordi 'Accord'; Wiedemann 1893: 20 *akkord (akord) 'Accord'; EÕS 1925: 8 kooskõla; ÕS 1980: 32 akord 'muus. kooskõla; maj. ühekordne võla korraldamise kokkulepe'; VL 2012 akord '(‹ it accordo 'kooskõla; kokkulepe, leping)'; Tuksam 1939 Akkord 'muus. akord, koosheli, kooskõla; kaub. akord, konkursi ärahoiu kokkulepe'
• Käsitlused: < sks Akkord 'akord' (EKS 2019)
• Läti keel: lt akuots Akkordarbeit (Sehwers 1953: 1); lt akords (in der Musik; Vertingung) Akkord (VLV 1944: 28); lt akords akord (ELS 2015: 32);
• Sugulaskeeled: sm akordi [1656 akordi 'sopimus'] < rts ackord 'sopimus; sointu' (Häkkinen 2004: 39)

hord, hordi 'suur korratu hulk inimesi' < sks Horde

• Eesti leksikonid: ERL 1937: 459 hord 'salk, rändrahva väike ühiskondlik üksus, näit. tatarite Kuldhord'; ÕS 1980: 166 hord 'aj. suur jõuk'; VL 2012 hord '(‹ trg)'; Tuksam 1939: 509 Horde 'hord, orda; parv, salk, jõuk'
• Käsitlused: < sks Horde 'hord' (EEW 1982: 386; EKS 2019)
• Läti keel: lt orda hord (ELS 2015: 167)

kork, korgi 'sulgemisvahend' < sks Kork

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: (Lithander 1781: 675) wotta igga Puddeli peäle ühhe surema korgi, kui tarwis näitab ollewad; (Hupel 1818: 453) Kork 'kork, pun r. d.'
• Murded: kork , korgi (-r´-) 'sulgemisvahend; püünise ujuk' Sa Muh Emm L sporK I M sporT sporV; kork, `korgi R (EMS III: 697)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 382 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; Wiedemann 1893: 347 kor´k, kor´gi 'Kork, Propfen'; ÕS 1980: 303 kork; Tuksam 1939: 585 Kork 'kork; punn, prunt'
• Käsitlused: < sks Kork 'kork' (EEW 1982: 957; Raun 1982: 49; EES 2012: 179); < sks Korken 'kork (sulgur)' (EKS 2019)
• Läti keel: lt karkis Kork, Propfen (Sehwers 1953: 47); lt korķis Kork (VLV 1944: 310); lt korķis kork (ELS 2015: 336);
• Sugulaskeeled: sm korkki [1637] < rts kork (Häkkinen 2004: 478)

kurk, kurgi 'köögivili (Cucumis sativus)' < sks Gurke

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 283) gurckit 'Augurcken'
• Murded: kurk (-r´-) 'aedvili' R S L sporKPõ I Plt KJn eL (EMS IV: 88)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 457 kur´k, kur´gi 'Gurke'; Wiedemann 1893: 416 kur´k, kur´gi 'Gurke'; ÕS 1980: 321 kurk, kurgi; Tuksam 1939: 436 Gurke 'kurk'
• Käsitlused: < sks Gurke 'kurk' (EEW 1982: 1058; Raun 1982: 57; EES 2012: 194); < asks gurken 'kurk' (EKS 2019)
• Läti keel: lt gurķis Gurke (Sehwers 1953: 38); lt gurķis Gurke (VLV 1944: 253); lt gurķis kurk (ELS 2015: 363);
• Sugulaskeeled: sm kurkku [1768] < rts gurka (Häkkinen 2004: 518)

kurt, kurdi 'vöö' < sks Gurt

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: (Hupel 1818: 417) Gurt 'wö r., d.'
• Murded: kurt (-r´-) 'vöö' Kuu VNg Jõh S Mar Kse Pä Ris Hag Kos Koe Kad VJg Lai Vil Hls sporV; kurte Trm KJn Ote San Se(-õ); kurde Mih Vil Nõo Plv(-õ) (EMS IV: 98)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 746 vöö-pael (D) 'Gurt aus Zeug'; ÕS 1980: 322 kurt 'van. vöö'; Tuksam 1939: 436 Gurt 'vöö, vöörihm';
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 84 Gurt 'Gürtel'; Gurt wird oft statt Gürtel gebraucht
• Käsitlused: < sks Gurt 'vöö, rihm' (EEW 1982: 1060; EES 2012: 195)
• Läti keel: lt gurte Gürtel < Bsks Gurt (Sehwers 1953: 38)

kurv, kurvi 'käänak; kõverjoon' < sks Kurve

• Murded: kurve 'käänak, käänukoht' Pha Kul Han Ris Jür HJn Ksi; kur´v Han Jür (EMS IV: 104)
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 298 kurv '(kõver, kõverjoon)'; ÕS 1980: 322 kurv 'käänukoht, käänak; kõverjoon'; VL 2012 kurv '(ld curvus 'kõver')'; Tuksam 1939: 606 Kurve 'kurv, kõverjoon; käänd, käänukoht'
• Käsitlused: < sks Kurve 'kõverjoon; kurv' (EEW 1982: 1062; EES 2012: 195); < sks Kurve 'kurv, käänak, kõverjoon' (EKS 2019)
• Läti keel: lt kurve Kurve (VLV 1944: 320); lt līkums kurv (ELS 2015: 364)

kärn1, kärni 'valuvormi siseosa' < sks Kern

• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. valuvormi siseosa'; Tuksam 1939: 556 Kern 'fig. tuum, üdi; sisu'
• Käsitlused: < sks Kern 'valuvormi siseosa' (EES 2012: 208; EKS 2019)

kärn2, kärni 'kõva metallotsaga tööriist, märkel' < sks Körner

• Murded: kärn (-r´-) 'metalli märkel' IisR Khk Var Rap Jür Kad VJg I Krk Pst Puh Võn Plv (EMS IV: 501)
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 336 kärn 'tehn. märkimisriist, märkel'; Tuksam 1939: 586 Körner 'tehn. kärn'
• Käsitlused: < sks Körner 'kärn, märkel' (EES 2012: 208; EKS 2019)