viimati täiendatud 12.7.2005
iga sõnaartikli (eestikeelne) algusots kuni tähendusnumbri ja/või saksa keeleni: märksõna, grammatika, märksõna variant (variandid), märksõna päritolu- või stiilimärgend ja märksõna sünonüüm(id)
iga üksuse ette laduda vastav märgend, iga üksus algab omaette realt (uuele reale minna lõiguvahemärgiga (Enter)):
m+ märksõna (raamatus poolpaksus kirjas)
kui on mitu märksõna, siis laduda igaüks omaette realt koos oma m+-ga, nt
m+ubin,
m+upin
m+ahvatelema
m+[od.]
ahvatlema
vähendussõna ehk deminutiiv, frekventatiiv jms (raamatus
saksakeelsed lühendid
dimin., diminut., freq.),
saksa lühendid laduda nurksulgudes: [dimin.], [diminut.],
[freq.]
vms, nt
m+hämblane
..
m+hämblik
g+G. hämbliku 5N
v+hämlik,
m+[dimin.]
hämblikukene
m+as'atama,
m+[freq.]
as'atelema
m+häl'jotama
m+[und
freq.]
häl'jotelema
märksõna järel harilikus kirjas esitatud muud eesti sõnad
laduda
looksulgudes (see näitab, et märksõna üksi ei esine,
vaid esineb üksnes sellises
fraasis), nt
m+kazari
{tantsuma}
m+keewa&koowa {peale jooksma}
m+küdi
{külm}
g+ grammatika (raamatus lõpud või täisvormid ja tüübinumber)
tegusõnal lisada tüübinumbri järele V ('verb'), käänduval sõnal
(nimisõna,
omadussõna, asesõna) lisada N ('noomen'), lühendid
G. ja pl. laduda nii nagu
on, nt
g+G. absati
5N
g+-gan, -gada 1V
m+*paken-par'r'
g+G.
par'r'i 1N, pl. paken-par'r'id
muutevormide variandid jätta sulgudesse, nt
m+udar
g+G. udara
(o+ara) 5N
m+uhkama
g+uhkan,
uhata 2V (uhkada 1V)
harva on lisatud sõnaliik (raamatus saksakeelne lühend: Adj.,
Adv., Sbst., Vb.),
saksa lühendid laduda
nurksulgudes: [Adj.] [Adv.] [Sbst.] [Vb.], nt
m+aegamine
g+G.
aegamize 6N [Adj. und Adv.]
(grammatika:) tuletusinfo vähendussõna ehk deminutiivi,
frekventatiivi vms kohta
(raamatus saksakeelne lühend dimin.
von, diminut. von, freq. von, freq. zu vms,
millele
järgneb eesti sõna (tuletusalus)), saksa lühendid laduda
nurksulgudes:
[dimin.], [dimin. von], [freq. von], [freq. zu] vms,
nt
m+havikene
g+G.
havikese 6N
g+[dimin. von] haug.%
m+kaeb
g+G. kaevu
1V
p+pt
g+[freq. von] kaebama.%
p+ päritolu või stiil (raamatus saksakeelne lühend sulgudes, vt loend eessõnas):
murdealad: A, d, D, F, Fell., H., I, J, M, N, Neuh., NO, NW, O, Ob.,
P, PF, PP, S,
SO, St., SW, W, WL
keeled: ehstn., finn., franz.,
griech., kchsl., lett., russ.
allikad: G, Gtsl., Gutsl., Hup.,
Stahl, o.k., Fischer
stiil: alt, bl., euphem., fig., kd., prägn.,
pt., scherzw., schimpfw., spätt., sprchw.,
verächtl., verbl.
jne, nt
m+ubakale
p+Hup.
m+udutaja
g+G.
udutaja 5N
p+M
=+hutt%
v+ variandid (raamatus eesti sõna(d) sulgudes) – laduda järjest, ilma sulgudeta
m+kõwadus
g+G.
kõwaduze 6N
v+kõwa+us, kõwus, kõwwus
viide teisele märksõnale (raamatus =, ka saksa lühendid: st., s., s.d., s.u)
mõnikord võidakse viidata teisele märksõnale ilma mingi tähiseta (vt kaader-wär'k), saksa lühendid laduda nurksulgudes: [st.] [s.] [s.d.] või [s.u], nt
m+uheti
=+[st.]
õhweti%
m+kaader-wär'k
g+G.
wärgi 1N
p+P
=+kater-wär'k
t+ tähendus (raamatus saksa keel)
soovitatav ära laduda lühikestes ühe tähendusega artiklites, s.t (omal valikul) nendes, millest jõud üle käib (lühikesi artikleid on päris palju, eriti uute laensõnade omad);
eriti soovitatav on tähendus sisestada juhul, kui nii saab sisestada kogu artikli (lõppu lisada %)
mõned saksakeelsed seletused sisaldavad eesti sõnu – need tuleb saksa tekstist eristada looksulgudega!
m+Eers ..
t+männl.
Name%
m+kääklema
t+Parallelwort
zu {nääklema}%
n+ näide (raamatus eesti keel harilikus kirjas) – fraas või pikem lause (näitab märksõna kasutamist kontekstis)
raamatus kasutatud lühendipunkt kirjutada lahti (soovitatav on see kopeerida märksõnast, siis on märgid täpselt samad) – lühendatud osa laduda tagurpidi kriipsude ehk längkriipsude vahele (NB! alati ei ole kerge otsustada, mis vormi on lühendatud, kahtluse korral lisada ???), nt
m+kõllakene
g+G.
kõllakeze 6N
g+[dimin. von] kõld
n+k\õllakene\ nahk
t+dass.%
m+kõtt
g+G. kõtu
N
p+d
m+[dimin.] kõtukene
g+G. kõtukeze N
p+d
=+kõht,
kõhukene
n+kuu k\õtt\ kazwas
t+der Mond nimmt zu%
l+ liitsõna (raamatus eestikeelsed sidekriipsuga sõnad harilikus kirjas) – liitsõnu võib olla üks või mitu, kui liitsõnade juurde on lisatud saksakeelset teksti, siis eristada too nurksulgudega
raamatus kasutatud lühendipunkt kirjutada lahti (soovitatav on see kopeerida märksõnast, siis on märgid täpselt samad) – lühendatud osa laduda tagurpidi kriipsude ehk längkriipsude vahele (NB! alati ei ole kerge otsustada, mis vormi on lühendatud, kahtluse korral lisada ???), nt
m+koot’s
g+G.
koot’si N
p+d
=+koonal
l+koot’si-puu, k\oot’si\-käsi
m+klipp
g+G.
klipa 1N
l+[in] paa+e-k\lipp\
t+Steinsplitter%
k+ (autori) kommentaar – raamatus saksa keeles (kui siin peaks esinema ka eestikeelset teksti, siis eristada looksulgudega), nt <!-- see puudub algjuhendist -->
m+#kuumiste-luu
?+
k+in
„Lühikene õpetus Eesti-maarahwa ämmadele“, Rewal 1812%
% terve artikkel (lisada lõppu, kui sisestatud on kogu artikkel), nt
(vt näiteid eespool)
sõnad laduda märgendi järel ilma tühikuta (=+rabadik)
iga uue artikli ette laduda kaks lõiguvahemärki (2 Enterit – vahele jääb tühi rida)
saksakeelset lõpuosa (alates tähendusnumbrist või saksa keelest) ja/või eesti näiteid mitte laduda (s.t artikkel jääb pooleli, hiljem lisatakse lõppu tähistus --)
täpitähed ning suur- ja väiketähed – laduda nii, nagu raamatus on
z ja w (eestikeelses sõnas) – laduda z ja w (rawa)
punktid n peal: NN, Ng – laduda ilma
punktita ng; Nk – laduda ilma punktita nk
(haNNeline >>
hangeline,
haNguma >> hanguma;
aNkur >> ankur)
pikk vokaal (kriips peal) – laduda kaks tähte (ābits >> aabits)
diftong (kaks kaarega
ühendatud vokaali, s.t hääldatakse ühes silbis) – laduda, nagu
on, ilma kaareta
(radeli-hAIn >> radeli-hain)
vokaalühend (kaks kõrvuti, kuid ilma
kaareta vokaali, s.t hääldatakse eri
silpides) – laduda vahele pluss (+)
(avaus >> ava+us;
rāe-jalg >> raa+e-jalg;
krāe-j. >>
kraa+e-jalg)
peenendus ehk palatalisatsioon (ülakoma l, m, n, s, t peal) – laduda ülakoma (') tähe järele (rad'sima)
õkatus (ülakoma vokaali järel) – laduda jutumärk (") tähe järele (rabas-pakla")
tärn (*) sõna ees (uudissõna) – laduda
tärn (*)
rist sõna ees (vananenud sõna) – laduda trell (#)
kui märksõna on mitmesõnaline väljend – laduda sõnade vahele & (ai&jeh)
nool (Hurda arvates viga) – laduda ?+
|| (kaks püstkriipsu, s.t veeruvahe vanemas trükis) – pole vaja laduda
kahtluste korral laduda kolm küsimärki (???)
NB! saksa ja eesti keel ei tohi ühes ja samas üksuses segiläbi olla (raamatus eristavad neid eri kirjad!) – siin on pigem soovitatav jätta sõnaartikkel pooleli (kui teadaolevate tähistega ei ole võimalik sõnaartiklit lõpuni laduda)
NB! juhuslikku laadi teiskeelsed osad tuleb tekstis kindlasti eristada – saksa sõnad eesti tekstis kandilistes sulgudes, eesti sõnad saksa tekstis looksulgudes, nt
t+aus {et sa, ets
kae!} sieh da! sieh einmal an!
=+[st.] Jeezukene
NB! raamatus kasutatud lühendipunkt kirjutada lahti (soovitatav on see kopeerida märksõnast, siis on märgid täpselt samad) – lühendatud osa laduda tagurpidi kriipsude ehk längkriipsude vahele (NB! alati ei ole kerge otsustada, mis vormi on lühendatud, kahtluse korral lisada ???), nt
m+ezimas&päew
p+alt
=+[st.]
esmas p\äew\%
m+kõu+ekene
g+G.
kõu+ekeze 6N
m+kõu+uke
m+kõu+ukene
=+kõu
n+wana
k\õu+ekene\ hüüab