[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 139 artiklit

aberratsioon <aberratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld aberratio kõrvalekaldumine)
1. kõrvalekalle, hälve, hälbimus
2. astr taevakeha näiva asukoha muutumine taevalaotuses, tekib nt Maa tiirlemise tõttu Päikese ümber
3. füüs optilises v elektronoptilises süsteemis tekkiva kujutise moonutus
4. biol liigi tavalisest kujust tugevasti kõrvalekalduv vorm, kromosoomi struktuuri muutus

afeel <af`eel afeeli af`eeli 22e s> (uusld aphelium < kr apo ära + hēlios Päike) • astr planeedi vm ümber Päikese liikuva keha tee kõige kaugem punkt Päikesest. Vastand periheel

akselbant <akselb|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Achselband) • ümber parema õla kantav põimitud metalsete otstega nöör, staabiohvitseride, adjutantide, sandarmite jt ametimärk mõnes riigis

alidaad <alid|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< ar al-‛idādah abi, toetus) • geod, tehn sekstandi jt astronoomiliste ning geodeetiliste nurgamõõturite osa, millel on viseerimisseadis, lugemisseadised ja vesilood ning mis pöörleb ümber limbi keskpunkti läbiva telje

apatiit <apat|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr apatē pettus, eksitus, nimetus tuleneb sellest, et algul oli apatiiti raske eristada teistest mineraalidest) • miner mineraal, mille rikkalik esinemine on seotud pms leeliskivimitega (nt Koola poolsaarel), väga levinud aktsessoorne mineraal ka Eesti aluskorra kivimeis; koosneb kaltsiumfosfaadist, kloorist, fluorist vm lisandeist; töötatakse ümber superfosfaadiks

arranžeerima <arranž|`eerima -eerib 28 v> (pr arranger < ranger korraldama < rang rida, rivi) • korraldama, toime panema, õiendama; muus heliteost teisele orkestri-, pilli- v hääleliigile ümber seadma

astronoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> • astr astronoomiasse puutuv v kuuluv; piltl tohutu suur
astronoomiline aastaastr ajavahemik, mille kestel Maa sooritab ühe tiiru ümber Päikese
astronoomiline kompassnavigatsiooniriist ilmakaarte määramiseks taevakehade (nt Päikese) asendi ja kellaaja järgi
astronoomiline laiusastr nurk, mille moodustab taevakeha ja vaatleja (v Maa keskpunkti) ühendav sirgjoon ekliptika tasandiga
astronoomiline pikkusastr ekliptika kaar kevadpunktist suurringini, mis on tõmmatud läbi taevakeha ja ekliptika pooluse
astronoomiline ühik astroühik

baipass <b`aip|`ass -assi -`assi 22e s> (ingl by-pass)
1. tehn möödaviik, möödaviigujuhe, möödavool, šunt; möödaviiguseadis
2. kõrvalt möödumine v ümber minemine

biheeliks <+ heeliks -i 2e s> (< bi- + heeliks) • biol DNA ahelas kaks teineteise ümber keerdunud nukleotiidahelat

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

deformeerima <deform|`eerima -eerib 28 v> (ld deformare) • moonutama, esialgset kuju muutma; ümber kujundama

dementeerima <dement|`eerima -eerib 28 v> (pr démentir) • eitama, mingit teadet ümber lükkama, valeks tunnistama

demokratiseerima <demokratis|`eerima -eerib 28 v> • demokraatlikuks muutma, mingit ühingut, liitu jne demokraatlikel alustel ümber kujundama

dislotseerima <dislots|`eerima -eerib 28 v> (sks dislozieren < pr disloquer < dis- + ld locare asetama), relotseerima <relots|`eerima -eerib 28 v> (< re-) • sõj (ümber) paigutama

dislotseeruma <dislots`eeruma 27 v> (< dislotseerima), relotseeruma <relots`eeruma 27 v> (< relotseerima) • ka sõj paiknema; ümber asetuma; med paigalt nihkuma

EC {lüh ingl nimest European Community} • Euroopa Ühendus, endine Euroopa Majandusühendus, mis nimetati Euroopa Liidu lepinguga (alates 1. novembrist 1993) ümber Euroopa Ühenduseks; alates Euroopa Liidu lepingu jõustumisest kuulub Euroopa Ühendus Euroopa Liitu

ellipsoid <ellips|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ellips + -oid) • mat pind, mis moodustub ellipsi pöörlemisel ühe oma telje ümber; üldisemalt pind, mis saadakse pöördellipsoidi ühtlasel kokkusurumisel pöörlemistelge läbiva tasandi poole

emigreeruma <emigr`eeruma 27 v> (ld emigrare) • välja rändama, kodumaalt mujale ümber asuma. Vastand immigreeruma

entsüklopedist <entsükloped|`ist -isti -`isti 22e s> (< entsüklopeedia) • igakülgselt haritud, mitmekülgsete teadmistega isik
entsüklopedistid plaj rühm eesrindlikke Prantsuse filosoofe XVIII s, koondunud Diderot’ ja d’Alembert’i teose „Encyclopédie“ (1751–80) ümber

eppur si muove [epp·ur si mu·ove] (it) • ta liigub siiski (nii olevat Galilei hüüdnud pärast seda, kui ta 1633. a inkvisitsioonikohtu ees oli sunnitud loobuma Koperniku õpetusest Maa liikumise kohta ümber Päikese)

eskulaap <eskul|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< ld pn Aesculapius < kr pn Asklepios, Vana-Kreeka ravijumal) • piltl arst (naljatlevas v pilkavas tähenduses)
eskulaabikeppAsklepiose tunnus, kepp, mille ümber on keerdunud madu; hiljem arstiteaduse sümbol

evorsioon <evorsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld evertere, evortere ümber pöörama, välja ajama) • geol virustus, vertikaalselt langeva (sageli pöörleva ja purdsetteid sisaldava) vee uuristav tegevus

ferda <ferda 16 s> (ar) • Idamaades ja Põhja-Aafrika rahvail suur rätik, mida kantakse rõivana ümber keha

flamboyant [fla(n)buaj·a(n)] (pr leegitsev), flamboyant-stiil <+ st`iil stiili st`iili 22e s> • arhit leekestiil, leegimotiividega ornamendid XV s hilisgooti arhitektuuris (nt akende ümber)

flankeerima <flank|`eerima -eerib 28 v> (pr flanquer küljele paigutama v ehitama) • sõj küljelt, piki rinnet tulistama; tiibama, ümber haarama; arhit külgedel asetsema, külgedelt piirama

fluktueerima <fluktu|`eerima -eerib 28 v> (< ld fluctuare lainetama, kõikuma) • siia-sinna voogama, keskväärtuse ümber kõikuma, vahelduma; med võdisema

geiseriit <geiser|`iit -iidi -`iiti 22e s> • miner räninõrg, pms opaalist koosnev kivim, sadestub geisrite veest nende suudmete ümber

geneetiline <geneetili|ne -se -st 12 adj> (< uusld geneticus sünnisse v tekkesse puutuv < kr genesis päritolu, teke) • geneesi puutuv, tekkeline, tekkimuslik; biol geneetikasse puutuv, pärilikkusega seotud
geneetiline definitsioonmõiste määratlemine vastava objekti tekkeloo kirjeldamise teel (nt silinder on pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber oma ühe külje)
geneetiline informatsioonbiol rakutuumas asuva desoksüribonukleiinhappe (DNA), viirustes ka ribonukleiinhappe (RNA) molekulides salvestunud informatsioon, mis on organismi pärilike tunnuste kujunemise aluseks
geneetiline konsultatsioonmed eriarstiabi, mille ülesanne on prognoosida päriliku haigusega lapse sündi
geneetiline koodbiol seaduspärasuste kogum, mille kohaselt nukleotiidide kindel järjestus desoksüribonukleiinhappe molekulis dešifreeritakse informatsiooni-ribonukleiinhappe ja transpordi-ribonukleiinhappe abil aminohapete kindlaks järjestuseks valgumolekulides
geneetiline programmeerimineinfo programmi optimaalse struktuuri otsing looduslikku valikut jäljendavate meetoditega
geneetiline psühholoogiapsühh psühholoogia haru, käsitleb loomade ja inimeste psüühika tekkimise ja arenemise seaduspärasusi nii bioloogilises evolutsioonis (fülogeneesis) kui ka inimkonna ajaloolises ja inimese individuaalses arengus (ontogeneesis)

geotsentriline <+ ts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< geo- + tsentriline) • astr maakerakeskene, Maa keskpunktist lähtuv
geotsentriline maailmasüsteemaj Ptolemaiose (II s) jt õpetus, pidas Maad universumi liikumatuks keskuseks, mille ümber liiguvad Päike ja kõik teised taevakehad; püsis XVI s-ni, hüljati teaduses pärast M. Koperniku heliotsentrilise maailmasüsteemi rajamist
geotsentrilised koordinaadid plastr taevakoordinaadid, mis määravad taevakehade asukohta Maa keskme suhtes

gloobus <gl`oobus -e 11~9 s> (< ld globus kera) • Maa kerajas, hrl oma telje ümber pöörlev mudel; annab Maa pinna kontuure ja pindalade suhteid täpsemini edasi kui kaardid

güro- (< kr gyros ring) • eesliide, mis märgib seost pöörlemisega ümber liikumatut punkti läbiva liikuva telje

haarem <h`aarem -i 2e s> (trg harem < ar harīm püha v keelatud koht) • naistele määratud, võõrastele meestele suletud ruumid rikaste muslimite majades islamimaades, kus oli või on lubatud mitmenaisepidamine; ka haaremis elavad naised; biol paaritumisajal ühe isaslooma ümber koondunud emasloomad

hadž <h`adž hadži h`adži 22e s> (ar ḥajj) • relig muslimite palverännak Mekasse Kaaba pühamu juurde, üks islami tugisambaid; seitse korda vastupäeva ümber Kaaba pühamu käimine ja selle edelaosas paikneva püha musta kivi suudlemine on hadži üks peamisi rituaale

halo <halo 17 s> (kr halōs) • meteor optiline nähtus, mis tekib Päikese v Kuu ümber valguskiirte peegeldumisel v murdumisel jääkristallides (heledad rõngad, kaared, sambad, ristid)

homo faber (ld „sepp-inimene“) • antr töötav v loov v valmistav inimene; tööriistu valmistav inimene; maailma ümber kujundav inimene (kasut sageli tehnilise progressi väärtustajate kohta)

hularõngas <+ rõngas r`õnga 7 s> (< hula) • rõngas, mida keerutatakse rütmiliselt ümber keha

hüdrotseele <+ tseele 16 s> (< hüdro- + -tseele) • med vesisong, munandikoti v seemneväädi vesitõbi, vedeliku kogunemine munandit ümbritsevasse päristuppe v seemneväädi ümber (trauma vm haiguse tõttu)

hüperboloid <hüperbol|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< hüperbool + -oid) • mat pind, mis moodustub hüperbooli pöörlemisel ühe oma telje ümber (pöördhüperboloid)

inverteerima <invert|`eerima -eerib 28 v> (ld invertere) • ümber pöörama, inversiooni teostama; el vaheldama, alalisvoolu vahelduvvooluks muutma; el faasi 180° pöörama

inverter <inv`erter -i 2e s> (ingl < ld invertere ümber pöörama) el
1. vaheldi, seade alalisvoolu muundamiseks ühe- v mitmefaasiliseks vahelduvvooluks
2. loogikalise eituse tehet sooritav lülitus

ioonjuhtivus <+ j`uhtivus -e 11 s> (< ioon) • füüs elektrijuhtivus, mille puhul laengukandjaiks on vabad ioonid, s.o ioonid, mis võivad välise elektrivälja toimel aines korrapäraselt ümber paigutuda

kakemono <kakemono 17~16 s> (jpn < kake üles riputama + mono asi, ese) • kunst Jaapani ripp-pilt, maalitud pikiformaadis siidile v paberile tuši- v vesivärvitehnikas, hoitakse kokkurullitult kepi ümber. Vt ka makimono

karussell <karuss|`ell -elli -`elli 22e s> (pr carrousel)
1. aj XVII s rüütlite ratsavõistlusmäng odaheitmisega sõõrikujulisel väljakul
2. püsttelje ümber pöörlev kiik lõbustuspaikades, istmeiks puuhobused, paadid vms; jääl pika lati otsas posti ümber tiirutatav kelk
karussellahitehn pöördpõrandaga tööstusahi metallide kuumutamiseks surve- ja termotöötlusel ning keraamika põletamiseks
karussellpinktehn püsttelje ümber pöörleva töölauaga metallilõikepink

katenoid <katen|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< ld catena ahel + -oid) • mat ahelpind, pöördpind, mis tekib aheljoone pöörlemisel oma alussirge ümber

kluaater <klu`aat|er -ri 2e s> (pr cloître < keskld claustrum < ld lukk, riiv, kindlustus) • arhit küljelt lahtine galerii kloostri siseõue ümber

komeet <kom|`eet -eedi -`eeti 22e s> (kr komētēs pikajuukseline) • astr sabatäht, piklikul orbiidil ümber Päikese liikuv taevakeha, milles võib mõnikord eristada tuuma, pead ja pikka, Päikesest eemale pööratud saba

kondensatsioon <kondensatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld condensatio)
1. füüs tihendus, tihenemine, tihendamine, aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse (v tahkesse)
2. keem liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine (nt vee) eraldumine
kondensatsioonituumfüüs gaasis olev tahke v vedela aine osake v laetud gaasiosake (ioon), mis koondab enese ümber gaasi molekule ja soodustab seega kondenseerumist
kondensatsioonivesiveeauru kondenseerumisel tekkinud vesi

konformatsioon <konformatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld conformatio sümmeetriline vormimine v ehitus) • keem orgaanilise ühendi molekuli isomeerne struktuur, molekuli osade asend, mis tekib nende pöörlemisel ümber üksiksidemete

konkretsioon <konkretsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld concretio tihenemine; ollus)
1. geol setendis leiduv ümardunud mineraalne mügar, tekib settimisel mingi kindla keskkoha, tavaliselt liivatera v orgaanilise jäänuse ümber
2. med kokku- v kinnikasvamine, kiviteke

kontsentriline <konts`entrili|ne -se -st 12 adj> (< kon- + tsenter) • ühise keskmega, ühise keskme ümber koondatud
kontsentrilised ringid plmat ühise keskmega, kuid erinevate raadiustega ringid
kontsentriline õpetamine kontsenterõpe

konverteerima <konvert|`eerima -eerib 28 v> (ld convertere)
1. ümber pöörama, muutma, konversiooni teostama
2. info konvertima
3. maj raha vahetuskursi alusel ümber arvestama
4. tehn konverteris töötlema

konverter <konv`erter -i 2e s> (ingl converter < ld convertere ümber pöörama, muutma) • tehn metallurgias kasutatav seade pms terase vm metalli tootmiseks sulamalmist; sagedusmuundi
konverterreaktortehn tuumatehnikaseade ühe lõhustuva aine muundamiseks teiseks

konvertiit <konvert|`iit -iidi -`iiti 22e s> (sks Konvertit < pr converti < ld convertere ümber pöörama) • relig uskkonda v kirikut vahetanud isik

konvertima <konv|`ertima -erdib 28 v> (ingl convert < ld convertere ümber pöörama) • info muundama, teisendama

koonus <koonus -e 9 s; k`oonus -e 11~9 s> (ld conus < kr kōnos männikäbi, koonus) • mat keha, mida piiravad kooniline pind ja seda lõikav tasapind
pöördkoonusmat keha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ühe kaateti ümber

kvadrofoonia <+ f`oonia 1 s> (< ld quattuor neli + kr phōnē hääl, heli) • tehn neljakanaliline heliülekanne, mille eesmärk on luua kuulaja ümber ruumiheli (erinevalt kahekanalilisest stereosüsteemist, mis loob helipanoraami kuulaja ees)

lunaarrütm <+ r`ütm rütmi r`ütmi 22e s> (< lunaarne + rütm) • kuurütm, Kuu liikumisest ümber Maa põhjustatud eluslooduse muutused

magnetnõel <+ n`õel nõela n`õela nõelte 23u~22u? s> • vardakujuline püsimagnet, mis saab pöörduda teraviku otsas v telje ümber

makimono <makimono 17~16 s> (jpn) • kunst Jaapani rullpilt, maalitud siidile v paberile põikformaadis tuši- v vesivärvitehnikas, hoitakse kokkurullitult ümara pulga ümber. Vt ka kakemono

manööverdama <manööverdama 27 v> • manöövreid tegema; tehn sõidukiga mitmesuguses suunas liikuma vajaliku asendi v suuna saavutamiseks, eriti vedureid ning vaguneid pea- ja kõrvalteedel ümber paigutama; piltl osavalt toimima, kavalaid käike tegema

menaaž <men|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr ménage majapidamine)
1. mitu ülestikku asetsevat ühise sangaga nõu toitude kandmiseks
2. kõrge jala ümber ülestikku paiknevatest alustest koosnev serveerimisnõu
3. ühel alusel olev lauavürtsinõude komplekt

meta- (< kr meta vahel, järel, koos, ümber) • kaas-, järel-, taga-, vahel-, ümber-

nimbus <n`imbus -e 11~9 s> (keskld < ld torm, äiksepilv) • kunst, relig oreool, sõõrjas aupaiste pühaku pea ümber (kristlikus ja budistlikus kunstis)

orbiit <orb|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld orbita rattajälg, tee < orbis ring) • astr loodusliku v tehisliku taevakeha liikumistee maailmaruumis mingi teise taevakeha suhtes; piltl mõjupiirkond, tegevusväli
geostatsionaarne orbiitastr orbiit, mille puhul 35 784 km kõrgusel itta liikuv Maa tehiskaaslane jääb ekvaatoril ühe ja sama punkti kohale, st liigub Maa pöörlemise kiirusega; füüs elektroni liikumistee aatomituuma ümber

orbitaaljaam <+ j`aam jaama j`aama 22u s> (< orbitaalne) • astr ettenähtud orbiidil ümber Maa tiirlev ja pikka aega töötav tehiskaaslane, milles on piisavalt ruumi ning varustust kompleksseteks teaduslik-tehnilisteks uuringuteks

palla <palla 16 s> (ld) • aj Vana-Rooma naise ülerõivas, nelinurkne pikergune riidetükk, mis mässiti vabalt ümber keha

paraboloid <parabol|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< parabool + -oid) • mat kõverpind, mis tekib parabooli liikumisel ümber oma telje

parafraasima <+ fr`aasima fraasib 28 v> , parafraseerima <+ fras|`eerima -eerib 28 v> • parafraasina esitama, ümber sõnastama

peri- (< kr peri ümber, lähedal, juures) • ümber-, lähi-

periartikulaarne <+ artikul`aar|ne -se 2 adj> (< peri- + ld articulus liiges) • anat liigese ümber asetsev

perifraseerima <+ fras|`eerima -eerib 28 v> (< perifraas) • ümber ütlema, teiste sõnadega väljendama

perikoroniit <perikoron|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< peri- + ld corona kroon) • med igemepõletik osaliselt lõikunud hambakrooni peal ja ümber

peritoneum <periton|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< kr peritonaion < peritonaios ümber venitatud) • anat kõhukelme

pessaar <pess|`aar -aari -`aari 22e s> (keskld pessarium < kr pessarion) • med emakarõngas, tuppe emakakaela ümber asetatav vahend emaka toestamiseks v spermatosoidide läbipääsu tõkestamiseks

piiteng <+ t`eng tengi t`engi 22e s> (vn битенг < holl beting, ingl bitt) • mer ristpollar, laevatekil v sadamakail olev madal rõhtsidemega postipaar, mille ümber pannakse puksiirtross v laeva kinnitusotsad

pikkima1 <p`ikkima pikib 28 v> , pikeerima <pik|`eerima -eerib 28 v> (pr piquer) • aiand noori taimi idulehestaadiumis ümber istutama

planeedisüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> • astr päikesesüsteem, tähtede ümber tiirlev planeedikogum

planeet <plan|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld planeta < kr pl (asteres) planētes „hulkuvad (tähed)") • astr Päikesesüsteemi keskse tähe ümber tiirlev taevakeha

polaarala <+ ala 17u s> (< polaar-) • geogr polaarjoonega piiratud ala maailma mõlema pooluse ümber

pollar <p`ollar -i 2e s> (ingl bollard) • mer lühike post (v postipaar) laeva tekil (tekipollar) v kail (kaipollar), mille ümber pannakse laeva kinnitusotsad (trossid)

pretsessioon <pretsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld praecessio eelkäimine, eelnevus < ld praecedere eel käima) • astr võrdpäevsuspunktide nihkumine piki ekliptikat vastassuunas Päikese näivale liikumisele; füüs keha (nt vurri) pöörlemine ümber mingi teise, ruumis paigal oleva telje

pulsatsioon <pulsatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld pulsatio löömine, tagumine)
1. füüs mingit nähtust iseloomustava suuruse pidev tuiklev muutumine selle suuruse keskväärtuse ümber
2. füsiol vere tukslemine veresoontes

radiaalsümmeetria <+ sümm`eetria 1 s> (< radiaalne) • sümmeetria rohkem kui kahe sümmeetriatasandiga (vt ka bilateraalne sümmeetria); biol kehaosade kiirjas paiknemine ümber keskse telje (nt meritähel)

reel <r`eel reeli r`eeli 22e s> (holl reel)
1. mer ajutiselt piki laeva kinnitatud ja pingutatud trossid tormise ilmaga tekil liikumise hõlbustamiseks
2. kraeta luukide vm ohtlike kohtade ümber 1 m kõrguselt tõmmatud tross

reform <ref|`orm -ormi -`ormi 22e s> (pr réforme < ld reformare ümber kujundama) • ümberkorraldus, uuendus; pol poliitiline muudatus, nt maareform, rahareform

reformima <ref|`ormima -ormib 28 v> , reformeerima <reform|`eerima -eerib 28 v> (< ld reformare ümber kujundama) • reformi teel muutma, ümber korraldama; relig usku puhastama

rekonstrueerima <rekonstru|`eerima -eerib 28 v> (< re- + konstrueerima) • millegi algupärast kuju v olukorda taaslooma; täiesti uuesti organiseerima, uutel alustel ümber korraldama

reorganiseerima <+ organis|`eerima -eerib 28 v> (pr réorganiser) • ümber korraldama, ümber kujundama, uuel kujul seadma

reorganiseeruma <+ organis`eeruma 27 v> (< reorganiseerima) • ümber korralduma, uut kuju saama

restruktureerima <+ struktur|`eerima -eerib 28 v> (ingl restructure) • ümber struktureerima, nt ettevõtet

revers <revers -i 2e s> (pr < ld revertere, perf partits reversus ümber pöörama)
1. mündi vapikülg, medali tagakülg, vastand avers
2. jur vastutõend, millega tühistatakse teatav kohustus
3. tehn tagurpidikäik, vastasuunaline liikumine või selle liikumissuuna ümberlülitusseadis

reverseerima <revers|`eerima -eerib 28 v> (ld reversare) • ümber pöörama, liikumissuunda vastupidiseks muutma

reversiivne <revers`iiv|ne -se 2 adj> (< ld revertere ümber pöörama) • ümberpöörduv v -pööratav; vastupidises suunas toimuv v teostatav (nt keemiline reaktsioon)

reversioon <reversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld reversio tagasipöördumine, ümberpööre)
1. biol suuremal v vähemal määral ürgsete vormide ilmumine, vt ka atavism
2. jur valduse tagastamine selle esialgsele omanikule
3. tehn liikumis- v pöörlemissuuna muutmine
reversioonpendelfüüs pöördpendel, pendel, mille kahe võnketelje vaheline kaugus võrdub pendli taandatud pikkusega ja mis seetõttu võngub mõlema telje ümber ühesuguse perioodiga
reversioonprismafüüs pöördprisma

reversor <rev`ersor -i 2e s> (< ld revertere ümber pöörama) • tehn seadis masina pöörlemissuuna muutmiseks; el seadis elektrimasina käivitamiseks, pöörlemissuuna ja -kiiruse muutmiseks

revideerima <revid|`eerima -eerib 28 v> (< ld revidere uuesti nägema v külastama)
1. kontrollima, revisjoni tegema, ettevõtte, organisatsiooni tegevuse õigsust ja seaduslikkust selgitama
2. seisukohti, teooriaid jms läbi kaaluma ja ümber hindama

revolutsioneerima <revolutsion|`eerima -eerib 28 v> (pr révolutionner < revolutsioon)
1. revolutsioonile õhutama, revolutsioonilist meelsust tekitama v levitama
2. põhjalikult ümber kujundama, pööret esile kutsuma

rigoolima <rig|`oolima -oolib 28 v> (holl riolen sügavalt kündma < pr rigoler kraavitama) • põll sügavalt ümber kaevama v läbi kündma

rotaator <rot`aator -i 2e s> (< ld rotator keerutaja)
1. anat tiirutajalihas
2. aj sõeltrükil põhinenud paljundusseade, oli kasut pms kirjutusmasinal kirjutatu paljundamiseks
3. füüs kindla punkti ümber pöörlev jäik keha

roteerima <rot|`eerima -eerib 28 v> (ld rotare pöörama, keerutama)
1. oma telje v kindla punkti ümber pöörlema
2. ametkonna sees töötajaid pidevalt ühelt töökohalt teisele üle viima

russifitseerima <russifits|`eerima -eerib 28 v> (pr russifier) • venestama, venepärastama, venelaseks ümber rahvastama

sanitaartsoon <+ ts`oon tsooni ts`ooni 22e s> (< sanitaarne + tsoon) • sanitaarne kaitsevöönd nt veekogude ümber

sari <sari 17~16 s> (hindi sāṛhī) • tekst India naise ümber keha mähitav ühest kangatükist rõivas

sarkofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (kr sarkophagos lihasööja)
1. kunstipärane, pms kivist, aga ka terrakotast, puidust v metallist monumentaalne surnukirst, tuntud juba Vana-Egiptuses
2. betoonist kaitserajatis tuumareaktori ümber

sarong <sar|`ong -ongi -`ongi 22e s> (malai) • tekst ümber puusade seotav riidetükk, malaide ja indoneeslaste riietusese

satelliit <satell|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr, ingl satellite < ld satelles kaaslane, teener)
1. aj relvastatud palgasõdur, ihukaitsja, kes saatis oma isandat
2. astr planeedi kaaslane (nt Kuu on Maa satelliit)
3. tehn tehiskaaslane, Maa vm taevakeha ümber tiirlev kosmoseaparaat
4. tehn hammasratas, mis tiirleb ümber teise hammasratta
5. info sideliini vahesõlmena kasutatav tehiskaaslane

satelliitnavigatsioon <+ navigatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< satelliit) • tehn raadionavigatsioon, mille korral navigatsioonisignaali ja -sõnumit kiirgavad raadiomajakad paiknevad ümber Maa tiirlevatel tehiskaaslastel

sefardid pl <sefardi 1e s> (< hbr pn Sefarad) • Hispaaniast ja Portugalist aastail 1492–97 välja aetud juudid, kes keeldusid ristimisest ja asusid ümber Põhja-Aafrikasse, Itaaliasse ning Osmanite riigi aladele, ja nende järeltulijad; traditsiooniline keel oli espanjool (1). Vt ka aškenazid

sferoid <sfer|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr sphairoeidēs kerajas < sfero- + -oid) • mat pöördellipsoid, pind, mis tekib väikese ekstsentrilisusega ellipsi pöörlemisel ümber oma suur- v väiketelje; üldisemalt iga pind, mis vaid vähe erineb sfäärist

sideeriline <sideerili|ne -se -st 12 adj> , sideraalne <sider`aal|ne -se 2 adj> (< ld sidus, gen sideris tähtkuju) • astr tähtedesse, eriti kinnistähtedesse puutuv, tähe-
sideeriline perioodastr ajavahemik, mille vältel taevakeha (nt Maa) kaaslane (nt Kuu) sooritab taevakeha ümber täistiiru tähistaeva kui taustsüsteemi suhtes (sideeriline kuu)

signarant <signar|`ant -andi -`anti 22e s> (vn сигнарант < ld signum märk) • aj apteegiteenistuja, kes pudelite rohusedeleile retsepte ümber kirjutab

silinder <sil`ind|er -ri 2e s> (< kr kylindros rull, silinder)
1. mat silindriline pind, keha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber telje; keha, mida piiravad silindriline pind ja kaks seda lõikavat paralleelset tasandit
2. tehn sisepõlemismootori, kompressori, pumba vm silindrilise sisepinnaga masinaosa, milles liigub kolb
3. torukübar; sirge v veidi ülespoole kaarduva servaga silindrikujuline kõvakübar; oli meestemoes tavaline XIX s 1. poolel, hiljem on kuulunud pidulikku rõivastusse

skriptoorium <skript`oorium -i 19~2e s> (keskld scriptorium < ld scribere, perf partits scriptus kirjutama) • aj katoliku kloostris v katedraalis ruum, kus kirjutati ümber käsikirju

sovetiseerima <sovetis|`eerima -eerib 28 v> (ingl sovietize < vn совет nõukogu) • pol nõukogustama; riiki, ühiskonda, majandust, kultuuri ja igapäevaelu nõukogude mudeli järgi ümber korraldama

spiraal <spir|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld spiralis < ld spira käänd, looge)
1. ühe punkti ümber järk-järgult suurenevaid keerde moodustav tasandiline joon
2. kruvijoon, telgjoont keerdudena ümbritsev ruumiline joon; sellise kujuga juhe v vedru
3. kunst keermekujuline ornament
4. med rasestumise vältimiseks kasutatav mehaaniline vahend

sumo <sumo 17~16 s> (jpn) • sport Jaapani rahvuslik spordiala, põhineb võistleja suurel kehamassil, kiirusel, osavusel; võistlusrõivastus on jalgade vahelt kulgev ja ümber puusade seotud tugivöö; võiduks piisab, kui vastane puudutab ükskõik millise kehaosaga väljaspool ringi olevat maad

särp <s`ärp särbi s`ärpi 22e s> (sks Schärpe) • tekst ehisvöö, ümber keha v üle õla ja rinna puusale seotav lai (siid)lint; esialgu kuulus bütsantsi sõdalase varustusse, alates XVII s-st kantakse sellel tähtsate sündmuste puhul ordeneid

sümmeetria <sümm`eetria 1 s> (kr symmetria)
1. terviku selline asetus, kus selle mingist teljest v keskpunktist võrdsel kaugusel olevad osad on ühetaolised
2. mat geomeetriliste kujundite omadus kattuda iseendaga pärast pööret teatava punkti (tsentraalsümmeetria) v joone (telgsümmeetria) ümber
3. biol elundite v kehaosade korrapärane asetus kehatelgede ja neid läbivate tasandite suhtes

tainia <t`ainia 1 s> (kr pael, lint) • aj aumärgina, ehtena v autasuna pms ümber pea kantav side, oli jumalaile pühendatuse ja spordivõistlustel saavutatud võidu tähis eriti Kreekas

toroid <tor|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< toor + -oid) • füüs pöördpind, mis tekib, kui tasandiline kinnine joon pöörleb ümber sirge, mis on selle joonega samal tasandil, kuid millel ei ole sellega ühispunkti. Vt ka toor

transformism <transform|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld transformare ümber kujundama) • biol orgaaniliste vormide muutlikkuse teooria, õpetus liikide muutumisest

transiit <trans|`iit -iidi -`iiti 22e s> (it transito < ld transitus üle-, läbikäik) • maj läbivedu, kaupade v reisijate läbivedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi; kaubalaadungi vedu lähtepunktist sihtpunkti ilma vahepeal ümber laadimata

transkribeerima <transkrib|`eerima -eerib 28 v> (< ld transcribere ümber kirjutama < trans- + scribere kirjutama)
1. hääldust kirjas täpselt üles märkima
2. lgv oma kirjasüsteemi tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama; muus heliteost teisele muusikariistale v häälele, koosseisule ümber seadma; ühest noodikirjasüsteemist teise ümber kirjutama

transkript <transkr|`ipt -ipti -`ipti 22e s> (< ld transcribere, perf partits transcriptus ümber kirjutama) • lgv transkribeeritud tekst; muus ümberseatud heliteos

translitereerima <transliter|`eerima -eerib 28 v> (ingl transliterate, pr translittérer < trans- + ld littera täht) • lgv ümber tähtima, sõnu täht-tähelt ühest kirjasüsteemist teise üle kandma; info teise märgistikku viima

transplantaat <transplant|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld perf partits transplantatus ümber istutatud < trans- + plantare istutama) • med siirik, siiratud kehakude v elund

transponeerima <transpon|`eerima -eerib 28 v> (< ld transponere ümber paigutama)
1. muus heliteost ühest helistikust teise üle kandma
2. mat antud elemente ümber paigutama, kusjuures koha vahetavad ainult kaks elementi

transpositsioon <+ positsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld transpositio < ld transponere ümber paigutama)
1. ümberasetus; kohavahetus
2. muus transponeerimine (1)
3. mat inversioon (6), kahe elemendi vahetamine järjestatud hulgas

transposoon <transpos|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr, ingl transposon < transpose ümber paigutama < ld transponere) • biol genoomi lõik, mille otstes on vastupidise järjestusega nukleotiidiplokid ja mis võivad kas iseennast v oma koopiaid genoomi teistesse osadesse ümber paigutada

travesteerima <travest|`eerima -eerib 28 v> (< it travestire ümber riietama) • end moondama, maskipeoks ümber rõivastuma

travestia <trav`estia 1 s> (pr travesti < travestir ümber riietuma)
1. teater näitlejanna esinemine poisi v mehe osas, ka neid osi mängiv näitlejanna
2. kirj tõsise teose süžee töötlus koomilisel v pilaval eesmärgil

trikoo <trik`oo 26i s> (pr tricot < tricoter kuduma) tekst
1. trikooriie, silmkoelise struktuuriga pehme elastne riie, vt ka trikotaaž
2. keha ümber liibuv trikooriidest rõivaese (supel- v spordikostüüm)

tsirkumfiks <tsirkumf|`iks -iksi -`iksi 22e s> (< ld circum ümber, ümberringi) • lgv prefiksi ja sufiksi kohustuslik koosesinemine, nt ge+komm+en saksa keeles 'tulnud'

tsirkumpolaarne <+ pol`aar|ne -se 2 adj> (< ld circum ümber, ümberringi) • pooluse lähedal asetsev, pooluselähedane, poolust ümbritsev

tsirkus <ts`irkus -e 11~9 s> (ld circus ring)
1. aj Vana-Roomas piklik võistlusväljak, mille ümber paiknesid istmeread, tribüün ja loož
2. lõbustusasutus (sageli suures sõõrtelgis), kus etendatakse jõudu, julgust ja osavust nõudvaid ning koomilisi vaatemänge ja trikke; tsirkusekunst, tsirkuseetendus
3. piltl jant, tembutamine, veiderdamine

turban <t`urban -i 2e s> (pr < prs dulband, dōlband) • tekst tavapärane meeste peakate islamimaades ja Indias, väikese mütsi ümber v vahetult ümber pea mähitav pikk riideriba; tänapäeval ka naiste peakate

universaalinstrument <+ instrum|`ent -endi -`enti 22e s> (< universaalne + instrument) • astr, geod teisaldatav nurgamõõtur, mille koostisse kuuluvat pikksilma saab pöörata rõht- ja püsttelje ümber. Vt ka teodoliit

utiliseerima <utilis|`eerima -eerib 28 v> (< utiil) • pms tootmisjäätmeid ümber töötades ära kasutama

önotsüüt <+ ts`üüt tsüüdi ts`üüti 22e s> (< kr oinos vein + -tsüüt) • zool (putukate) kobarrakk; suured, sageli veinkollased epidermises v kobarjalt trahheede ümber paiknevad rakud


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur