[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstraktsionism <abstraktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< abstraktne) • kunst esemetu kunst, XX s tekkinud modernistlik kujutava kunsti suund, mis ei kujuta reaalsust, vaid püüab väljendusrikkust ja mõju saavutada värvikombinatsioonide ning joonte ja vormide rütmi abil

absurdism <absurd|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< absurd) • kirj modernistlik suund, mis peab maailma korraldamatuks ja mida kirjeldatakse paradokside ja meeletuste kaudu

absurditeater <+ t`eat|er -ri 2e s> (< absurd) • teater antiteater, pärast II maailmasõda tekkinud avangardistlik suund, mis eitab kogu varasemat teatrit, lähtub eksistentsiaalsest veendumusest, et olemine on absurdne, mõttetu, ning kujutab maailma aloogilisena

aerobuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< aero- + buss) • lenn ülisuur reisilennuk

agrarism <agrar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld agrarius maasse puutuv < ager põld, põllumaa) • pol maaelanike huve kaitsev ja linnade ülemvõimu vastane poliitiline suund

alternatiiv <alternat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr alternative < ld alternare vaheldama) • kumbki v üks kahest teineteist välistavast võimalusest
alternatiivmeditsiin • med tavameditsiinile vastanduv v sellest erinev ravisuundumus
alternatiivpedagoogika • ped reformpedagoogika suund, mis hõlmab pms R. Steineri ja M. Montessori algatatud uuenduslikke kasvatusõpetusi

analogism <analog|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv antiikaja suund, mille järgi analoogia on tähtsaim keelemoodustuse põhimõte

analüütiline <analüütili|ne -se -st 12 adj> (kr analytikos) • analüüsisse puutuv, sellele omane v seda rakendav, eritlev
analüütiline filosoofia • fil neopositivismilähedane filosoofia suund, mille järgi filosoofia ainus ülesanne on mõtlemistüüpide kindlakstegemine
analüütiline funktsioon • mat funktsioon, mida on võimalik esitada koonduva astmereana
analüütiline geomeetria • mat matemaatika osa, mis uurib geomeetriliste kujundite (punktide, joonte, pindade ja kehade) omadusi koordinaatide vahendusel algebra meetoditega
analüütiline keemia • keem keemia haru, mis tegeleb ainete koostise määramisega
analüütiline otsustus • fil otsustus, mille saab kindlaks teha mõistete analüüsi teel
analüütiline psühholoogia • psühh psühhoanalüüsi erikuju, milles individuaalsest alateadvusest eristatakse kollektiivne alateadvus – ajus säiliv eelmiste põlvkondade kogemuse peegeldus
analüütilised kaalud plt • tehn tundlikud ning täpsed võrdõlgsed kangkaalud hrl teaduslikuks otstarbeks
analüütiline keel • lgv keel, kus sõnadevahelisi suhteid lauses väljendavad pms abisõnad ja sõnajärg (nt inglise keel, romaani keeled jt), vt ka sünteetiline keel

anglikanism <anglikan|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig anglokatoliiklus; rituaalsust pooldav suund anglikaani kiriku nn kõrgkiriklikus voolus

avangardism <avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr avant-gardisme < avangard) • kunst, kirj, muus mitme XX s kunstisuuna üldnimetus, modernismi äärmuslik väljendusvorm, ka kirjanduses ja muusikas eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund

averroism <averro|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pn Averroes, Ibn Rushd, Araabia filosoof, 1126–98) • aj, fil keskaja filosoofia suund, Aristotelese filosoofia töötlus; rajajaks araabia teadlane Ibn Rushd, kelle teosed olid kirjutatud pms kommentaaridena Aristotelese teostele

babuvism <babuv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr babouvisme < pn F. N. Babeuf, Prantsuse revolutsionäär, 1760–97) • fil sotsiaalse võrdsuse ideed kandev suund, mis taotles selle teostamist revolutsioonilise pöörde kaudu ainuüksi vandeseltslaste organisatsiooni jõududega

barotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< baro- + kr tropos pööre, suund) • füüs gaasi v vedeliku tiheduse sõltuvus ühest muutujast

biblism <bibl|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr biblia piibel) • relig piibli uurimise suund usuteaduses

biheiviorism <biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl behaviourism < behaviour käitumine)
1. psühh käitumispsühholoogia, XX s 1. poole (eelkõige Ameerika) psühholoogia positivistlik suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega
2. fil loogiline v analüütiline biheiviorism lähtub veendumusest, et kõik väited, milles sisalduvad viited inimese v looma psüühikale, saab ilma mõtet muutmata ümber sõnastada väideteks, mis kirjeldavad tema käitumist v organismi seisundit

biidermeier <biidermeier -i 2e s> (< pn Gottlieb Biedermeier, 1855–57 ilmunud paroodialuuletuste autorite pseudonüüm) • algselt irooniline nimetus väikekodanluse elustiili ja -hoiaku kohta XIX s 1. poolel eeskätt Saksamaal, emantsipeerunud kodanluse eluhoiak
biidermeierstiil • mugavpraktiline stiil sise-, mööbli- ja rõivakujunduses; kunst, kirj kirjanduse ja maalikunsti suund eeskätt Saksamaal XIX s 1. poolel

bilanss <bil|`anss -ansi -`anssi 22e s> (it bilancio < bilancia kaal) • maj raamatupidamises aktiva ja passiva poolega tabelisse koondatud näitajad, mis rahalises väljenduses annavad ülevaate ettevõtte (iseseisva majandusüksuse) varanduslikust seisust teatud hetkel; aktiva ja passiva üldsummad on alati võrdsed; koostatakse arveldus-, majandus-, väliskaubandus- jt bilansse; piltl asjade seis, kokkuvõte, tulemus

biokosmism <+ kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bio- + kosmism) • fil Vene filosoofias ja kirjanduses viljeldud suund 1920ndatel, taotles isiksuse ja loominguvabaduse piiramatut avardamist

biopsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< bio- + psühholoogia) • psühh suund psühholoogias, mille järgi on hingelised nähtused eeskätt üldiste elujuhtumite ilmingud

blankism <blank|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. A. Blanqui, Prantsuse ühiskonnategelane, 1805–81) • aj, pol vasakpoolne suund sotsialistlikus liikumises, pooldas vandenõutaktikat ühiskonna muutmisel

bolševism <bolšev|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn большевизм < большинство enamus) • aj, pol suund Venemaa kommunistlikus liikumises, 1952. a asendati nimetus kommunismiga

dadaism <dada|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr dadaïsme < dada lastekeeles: (mängu)hobu, juhuslikult valitud termin) • kunst, kirj, teater avangardistlik suund kirjanduses, kujutavas ja teatrikunstis, tekkis a-tel 1915–16 Lääne-Euroopas; dadaismi taotluseks oli kunstniku täielik vabadus ja publiku šokeerimine; sulandus 1920ndate alguses sürrealismi ning avaldas hiljem mõju happening’i, bodyart’i, popkunsti ja kontseptuaalse kunsti kujunemisele

darmstadtium <darmst`adtium -i 19~2e s> (< pn Darmstadt, linn Saksamaal), tähis Ds • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element; järjenr 110, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall

difusionism <difusion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< difusioon) • etn etnoloogias suund, mis põhjendab sarnasusi eri rahvaste kultuuris pms migratsiooni ja kultuurilaenudega

dünaamiline <dünaamili|ne -se -st 12 adj>
1. füüs dünaamikasse puutuv, liikumisest tingitud
2. tulvil sisemist jõudu, jõuline, hoogne; liikumis- v arenemisvõimeline. Vastand staatiline
dünaamiline geoloogia • geol geoloogia haru, mis käsitleb Maa pinnal ja sisemuses toimivaid geoloogilisi jõude
dünaamiline meteoroloogia • meteor meteoroloogia haru, mis uurib atmosfääri liikumist, lähtudes hüdro- ja termodünaamika võrrandeist; laiemas tähenduses: teoreetiline meteoroloogia, uurib atmosfääris toimuvaid protsesse teoreetilise füüsika meetodeid rakendades
dünaamiline planeerimine • mat matemaatilise planeerimise haru, mis uurib ajas kulgevate v üldse mitmeetapiliste protsesside optimeerimise meetodeid
dünaamiline programm • info programm, mille paiknemine arvuti mälus pole ette määratud
dünaamiline psühholoogia • psühh suund psühholoogias, mis rõhutab vajadust uurida psüühiliste nähtuste ja käitumise motiive, eriti instinkte ja tunge
dünaamiline rõhk
1. lgv hääliku v häälikute rühma esiletõstmine silbis, sõnas v lauses hinguse rõhujõuga (omane ka eesti keelele)
2. füüs löökrõhk
dünaamiline stereotüüp • psühh, füsiol ajutiste seoste süsteem, mis kujuneb kindlate välisärritite mõjul, kui need pidevalt samas järjekorras korduvad

egalitarism <egalitar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr égalitarisme) • pol ühiskonnaõpetuse suund, mille esindajad on privileegide jm ebavõrdsuse vastu ühiskonnas; hrl nõutakse võimaluste võrdsust (nt hariduse ühtlast kättesaadavust, eraomanduse võrdsustamist), et selle kaudu kaotada ühiskondlikke vastuolusid. Vastand elitarism

egofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ego + futurism) • kirj suund Vene luules 1910ndatel; viljeles individualistlikku salongiluulet (nt I. Severjanin)

eksistentsialism <eksistentsial|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil olemise filosoofia, suund filosoofias ja kirjanduses, lähtub indiviidi sisemisest minaeksistentsist ja tegelikkuse lõhestumisest teadvuse ja asjade sfääris; eeldab, et eksistents eelneb olemusele, st inimene on see, kelleks ta end ise teeb

eksotroopia <+ tr`oopia 1 s> (< ekso- + kr tropos pööre, suund) • med väljakujunenud kõõritus väljapoole. Vt ka eksofooria

empiriokrititsism <+ kritits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< empiiria + krititsism), mahhism <mahh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn E. Mach, Austria füüsik ja filosoof, 1838–1916) • fil maailma objektiivset olekut sekundaarseks ning inimese vahetuid aistinguid ja kogemusi primaarseks pidav suund filosoofias, mille rajasid XIX s 2. poolel R. Avenarius ja E. Mach; tegeleb pms tunnetusteooria probleemidega, eelkõige kogemuse kriitilise analüüsiga

epikuurlus <epik`uurlus -e 11~9 s> (< pn Epikuros, Vana-Kreeka filosoof, 341–270 eKr) • fil Epikurose õpetuse kohane ellusuhtumine, filosoofia suund, mis väidab, et elu eesmärgiks on naudingu saavutamine ning piina minimeerimine enesekontrolli abil ning liialduste vältimise teel, vt ka hedonism; piltl elunautimine

etnolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< etno- + lingvistika) • lgv lingvistika suund, mis uurib keele seost rahva kultuuriga, lähtudes hüpoteesist, et keel mõjustab inimese mõttemaailma

eudaimonism <eudaimon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr eudaimonia õnn, heaolu) • fil antiikajal tekkinud suund eetikas, tunnistab inimeste loomupärast püüdlust heaolu (õnne) poole; kõlblus näitab selle võimalikkust ühiskonnas

eurasianism <eurasian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euraasia) • fil, pol fil Vene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, mis käsitleb Vene tsivilisatsiooni ainulaadsust ja paratamatust Euraasias kui geopoliitilises ruumis; seisneb imperiaalses hegemoonias, õigeusklikus messianismis ja läänemaailmale vastandumises; 1920–30ndatel välisvene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, Nõukogude Liidus propageeris eurasianismi L. Gumiljov

eutroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< eu- + kr tropos suund; viis) • zool hästi tolmendama kohastunud (putukas)

fiksism <fiks|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fixisme < ld fixus kindel) • geol tektoonika (2) suund, mis lähtub hüpoteesist, et mandrid on liikumatud (fikseerunud)

finitism <finit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl < ld perf partits finitus lõpetatud) • mat suund matemaatikas, mis eitab lõpmatuse mõistet ning usub, et iga tõestuseni viib piiratud arv samme; fil uskumus mingi valdkonna (maailma, Jumala vms) piiritletusest

formalism <formal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr formalisme)
1. formaalsuse taotlemine
2. fil vormieelistus, arusaam esteetikas, mis näeb kunstiteose väärtust selle vormis, mitte sisus, esteetiline väärtus kuulutatakse sõltumatuks teistest (nt ideoloogilistest ja kõlbelistest) väärtustest
3. mat suund matemaatikas: uuritava teooria esitamine formaliseeritud süsteemina

freudism <freud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn S. Freud, Austria psühhiaater, 1856–1939) • suund psühholoogias ja psühhoteraapias, psühhoanalüüsi algvariant; freudismi järgi allub inimkäitumine lõbu- ja reaalsuspõhimõtteile, nende kokkupõrkel varjuvad tõrjutud ihad alateadvusse, kus ühinevad kompleksideks; püüab komplekside uurimise kaudu vabastada inimest sisekonfliktidest

friitreiderlus <fr`iitr`eiderlus -e 11 s> (< ingl free trade vabakaubandus) • maj vabakaubandust nõudev ning riigi vahelesegamist eitav suund majanduspoliitikas, tekkis XVIII s lõpus Inglismaal

furoor <fur|`oor -oori -`oori 22e s> (it furore < ld furor meeletus, hullus) • ülisuur tähelepanu, meeletu vaimustus, tohutu menu

föderalism <föderal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fédéralisme < föderaalne) • pol riikide ühinemise v ühendamise põhimõte, mille kohaselt mitu riiki moodustavad liitriigi (föderatsiooni); föderatiivse riigikorra kehtestamist taotlev poliitiline suund

geopoliitika <+ poliitika 1 s> (< geo- + poliitika) • pol poliitika suund, mis uurib geograafilise keskkonna mõju ühiskonna arenemisele

glasnost <glasnost -i 2e s> (vn гласность < гласный avalik, üldiselt teadaolev) • pol avalikustamine, ideoloogiline suund Nõukogude Liidus 1980ndate keskpaiku

glossemaatika <glossemaatika 1 s> (< glosseem) • lgv 1930ndatel Kopenhaagenis rajatud strukturaallingvistika suund, käsitab keelt semiootilise süsteemi erijuhuna; glossemaatikale on iseloomulik sisu lahushoidmine väljendusest

gnoomon <gn`oomon -i 2e s> (kr gnōmōn) • astr päikesevarras v -kell, vanim astronoomiariist, püstvarras, mille varju suund ja pikkus rõhttasandil võimaldavad määrata Päikese asimuuti ja kõrgust

gollism <goll|`ism -ismi -`ismi 22e s> , goolism <gool|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Charles de Gaulle, Prantsusmaa president, 1890–1970) • pol Euroopa-keskse välispoliitika põhimõtted, Prantsuse V vabariigi poliitiline suund ja toetus sellele

gonadotroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< kr gonē sünd, seeme, suguelund + tropos pööre, suund) • füsiol sugunäärmetesse toimiv

grandissimo [grand·issimo] (it ülisuur) • trumbita mäng preferansis vm kaardimängus

hermetism <hermet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< uusld hermeticus < pn Hermes, Vana-Kreeka jumal) • kirj 1920ndatel tekkinud suund Itaalia luules; seda iseloomustab eraldumine subjektiivsete elamuste maailma ja tahtlikult hämarate elamuspiltide viljelemine

high tech [hai tek] {lüh ingl sõnadest high technology kõrgtehnoloogia}
1. valdkonnad, kus rakendatakse kõrgtehnoloogiat – uusimaid uurimustulemusi, menetlusi ja materjale; ka vastavad tehnikaharud
2. arhit nii vormis kui ka materjalis hoone konstruktsiooni ja tehnoloogilisi komponente rõhutav suund alates 1970ndatest. Vt ka low tech

humbug [hambag] (ingl) • pettus, bluff, üldsuse petmine, tüssamine

hüperfertiilsus <+ fert`iilsus -e 11~9 s> (< hüper- + fertiilsus) • med üliviljakus, ülisuur sigimisvõime

hüpotroopia <+ tr`oopia 1 s> (< hüpo- + kr tropos pööre, suund) • med allakõõritus. Vt ka hüpofooria

iatrokeemia <+ k`eemia 1 s> (< iatro- + keemia) • med, aj suund XVI–XVII s arstiteaduses, pidas haiguste põhjuseks keemilisi muutusi organismis, eriti väävli, elavhõbeda v soola liigsust v vaegust; sellest lähtuvalt üritati haigusi ravida keemiliste vahenditega

idealism <ideal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr idéalisme < ideaalne)
1. fil suund filosoofias, mis mõtlemise ja olemise vahekorra lahendamisel peab ideed, teadvust, vaimu kõigest materiaalsest primaarsemaks, vastand materialism
2. ideaalidest juhindumine v tegelikkuse idealiseerimine
objektiivne idealism • fil tegelikkuse olemust ideaalsena käsitlev ja maailma alusena vaimset olemist tunnustav suund
subjektiivne idealism • fil ainsaks reaalsuseks individuaalset teadvust tunnustav suund

imažinism <imažin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn имажинизм < pr image pilt, kujutis < ld imago, gen imaginis) • kirj imažismile vastav suund Vene kirjanduses a-tel 1919–27; tegutses väikesearvulise aktiivse rühmituse näol

impressionism <impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr impressionnisme < impression mulje < ld impressio sissevajutamine, mulje) • kunst, muus, kirj 1870ndatel Prantsusmaal tekkinud suund kujutavas kunstis, muusikas ja kirjanduses, asetas rõhu looja põgusate muljete, hetkemeeleolude, -elamuste ja -tunnete jäädvustamisele

individuaalpedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< individuaalne) • ped isiksusepedagoogika, XX s alguse reformpedagoogika suund, mis peab kasvatuse eesmärgiks lapse individuaalsuse, iseseisvuse ja loovuse arendamist ning eriti oluliseks praktiliste, tugevate ja sõltumatute isiksuste kujundamist

individuaalpsühholoogia <+ l`oogia 1 s> (< individuaalne) • psühh psühhoanalüüsi suund, mis peab inimese keskseks tegutsemismotiiviks võimutahte ja alaväärsustunde konflikti

informaalne <+ form`aal|ne -se 2 adj> (ingl informal < in- + formaalne) • mitteametlik, eraviisiline; sundimatu, tavapäratu
informaalne kasvatus • ped lapsekeskse pedagoogika mõjukas suund Inglismaa algkoolides a-tel 1945–70

institutsionalism <institutsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl institutionalism < institutsioon) • pol riigi- ja ühiskonnaõpetuse ning poliitilise ökonoomia suund XX s algupoolel USA-s

interaktsionism <interaktsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< interaktsioon), sümboliline interaktsionism (< sümbol) • psühh sotsiaalpsühholoogia suund, mis lähtub isiksuse teadvust ja käitumist analüüsides nende vastastikmõju iseärasustest, rõhutades sümbolite, sotsiaalse ja sotsiaalpsühholoogilise rolli osatähtsust suhtlemises

intimism <intim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld intimus sisemine, sisim) • kunst suund Rootsi loodusmaalikunstis XX s alguses

intuitsionism <intuitsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitsioon) • fil, mat intuitsionistlikul e konstruktiivsel loogikal ja mõttekäikude intuitiivse selguse printsiibil põhinev filosoofilis-matemaatiline suund XX s alguses; tänapäeval omab pms matemaatilist sisu

isolatsionism <isolatsion|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< isolatsioon) • pol eraldumist pooldav suund välispoliitikas, eraldumise ja neutraliteedi taotlus diplomaatias ja poliitikas

isotroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< iso- + kr tropos pööre, suund) • füüs, geol suunast sõltumatute omadustega
isotroopne kiirgur • punktkiirgusallikas, mis kiirgab elektromagnetlaineid kõikides suundades ühesuguse intensiivsusega

karelianism <karelian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld pn Carelia Karjala) • kunst, kirj, muus kirjanduse, muusika ja kujutava kunsti alal 1890ndatel kujunenud Karjala-Kalevala suund

klassitsism <klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld classicus esmaklassiline) • kunst, kirj, arhit antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suund kunstis ja kirjanduses Lääne-Euroopas XVII–XVIII s; samal ajal valitsenud arhitektuuristiil, mis jälgis osalt antiikkunsti, osalt renessansi eeskujusid

kognitiivne <kognit`iiv|ne -se 2 adj> (keskld cognitivus < ld cognitio teadmine, tunnetamine) • psühh tunnetuslik, tunnetatav
kognitiivne dissonants • psühh tunnetusebakõla, pingeseisund, mis tekib, kui inimesel on ühe ja sama nähtuse kohta korraga kaks v rohkem kooskõlatut teadmist
kognitiivne lingvistika, kognitiivlingvistika • lgv 1980ndatel aastatel tekkinud keeleteaduse suund, mis keskendub keele ja mõtlemise, keele ja maailma tajumise seostele
kognitiivne psühholoogia • psühh tunnetuspsühholoogia, psühholoogia suund, mis käsitab teadvuses peegelduvat tõeluse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutades tunnetusprotsesside ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises

kombinatoorne <kombinat`oor|ne -se 2 adj> (< ld combinare ühendama) • kombinatsioonidel (1) põhinev
kombinatoorne loogika • matemaatilise loogika suund; analüüsib mõisteid, mis klassikalises matemaatilises loogikas võetakse omaks edasise analüüsita, ja lihtsustab mõtlemise formaliseerimist sellega, et opereerib muutujate asemel konstantidega
kombinatoorne analüüs → kombinatoorika

komparativism <komparativ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< comparare võrdlema) • lgv, kirj võrdlevat meetodit rakendav suund keele- ja kirjandusteaduses

konjunktuur <konjunkt|`uur -uuri -`uuri 22e s> (sks Konjunktur < keskld coniunctura ühendamine < ld coniungere ühendama) • kujunenud olukord, üldseisund (poliitikas jm); maj turu, kaubanduse v muu majandusvaldkonna tegelik olukord, mida iseloomustab vajaduste ja võimaluste (nõudluse ja pakkumise) vahekord mingil hetkel

konstruktivism <konstruktiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. kunst 1920ndatel Venemaal tekkinud suund pms arhitektuuris ja skulptuuris, mis eelistas lihtsaid geomeetrilisi vorme
2. kirj, muus suundumus, mis kajastas tehnikavaimustust ning taotles väljendusvahendite lakoonilisust ja vormide geomeetrilist lihtsust
3. fil seisukoht, mille järgi inimteadmine on inimmõistuse konstruktiivse tegevuse tulemus: inimmõistus ei omanda passiivselt teadmisi, vaid konstrueerib neid
4. mat seisukoht, mille järgi matemaatiline objekt peab olema defineeritav efektiivse meetodi kaudu, kuidas seda objekti mõtteliselt konstrueerida

koperniikium <kopern`iikium -i 19~2e s> (< pn M. Kopernik, Poola teadlane, 1473–1543), tähis Cn • keem ka koperniitsium, tehislikult saadud keemiline element; järjenr 112, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall, füüsikalistelt omadustelt sarnaneb elavhõbedaga

korpuslingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< korpus + lingvistika)
1. lgv korpuspõhine keeleteadus, keeleteaduse suund, milles rõhutatakse korpuste (7) olulisust keeleuurimisel
2. keeleteaduse suund, mis tegeleb korpuste (7) koostamise ja töötlemisega

kostumbrism <kostumbr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (hisp costumbrismo < costumbre komme, tava) • kirj, kunst olustikku ja kohalikke kombeid kujutav suund Hispaania kirjanduses ja kunstis XIX s

krüptokalvinism <+ kalvin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< krüpto- + kalvinism) • relig salakalvinism, XVI s luteri kirikus levinud suund, mis püüdis kalvinismi lähendada luteri usu põhimõtetele

kurss <k`urss kursi k`urssi 22e s> (< ld cursus jooks)
1. koos, vee- v õhusõiduki liikumissuund
2. poliitika, toimimise vm suund
3. maj väärtpaberi v kauba päevahind börsil, vt ka valuutakurss

lakoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kr lakkos veehoidla, mahuti + -liit) • geol settekivimite vahele tunginud sageli seenjas v kuplikujuline tardkivimi lasund

latitudinarism <latitudinar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld latitudo laius, avarus) • relig vabameelne kiriklik suund Inglismaal XVII s

logitsism <logits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr logikē loogika) • mat, loog matemaatika aluste uurimise suund XIX s lõpus ja XX s, taotles matemaatika taandamist loogikale

low tech [lou tek] {lüh ingl sõnadest low technology madaltehnoloogia} • arhit, kunst 1970ndatel tekkinud suund arhitektuuris, tootekujunduses ja tehnoloogias, mis propageeris looduslähedasi ja ökoloogilisi lahendusi ning looduslikke materjale. Vt ka high tech

maagiline <maagili|ne -se -st 12 adj> • maagiaga seonduv, nõidusväeline v -jõuline; piltl nõia-, nõiduslik, seletamatult lummav
maagiline realism • kirj Ladina-Ameerika kirjanduses, pms romaanižanris viljeldud suund; kaasaegse reaalse elu peegeldusse põimitakse indiaani rahvaluulest ja usundist pärinevaid müütilis-fantastilisi kujutelmi; kunst XX s alguse kunstivool, kus kujutatu on ülepingutatult realistlik, samas pakutakse võõraid ebaharilikke ühendusi ja seoseid
maagiline ruut • ruut numbrite v tähtedega, mille kõik read vertikaalselt, horisontaalselt ja diagonaalselt annavad sama summa v sõna

mainstream [meinstriim] (ingl) • põhihoovus, peavool, valitsev suund (nt poliitikas, kunstis)

maoism <mao|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Mao Zedong, Hiina Kommunistliku Partei juht, 1893–1976), ka mauism <mau|`ism -ismi -`ismi 22e s> • aj, pol marksismi-leninismi äärmuslik suund Hiinas, millega kaasnesid repressioonid, sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja täielik allumine partei diktatuurile

marsruut <m`arsr|`uut -uudi -`uuti 22e s> (vn маршрут < sks Marschroute marsi teekond < pr marche käimine, marss + route tee) • kavandatud v tegelik liikumistee v -suund, nt matkamarsruut, bussimarsruut, võrgumarsruut (internetis)

mea culpa [mea kulpa] (ld minu süü) • relig patutunnistus missa (1) alguses. Vt ka Confiteor
mea culpa, mea maxima culpa [mea kulpa mea maksima kulpa] • relig minu süü, minu ülisuur süü (sügava kahetsuse väljendus)

melanotropiin <melanotrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< mela- + kr tropos pööre, suund) • füsiol selgroogsete ajusagarate vahedest valguse mõjul erituv hormoon

merkantilism <merkantil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr mercantilisme < merkantiilne) • maj, pol majanduspoliitiline suund (XVI–XVIII s) ja seda suunda õigustav majandusteaduslik õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. Vt ka füsiokratism

mobilism <mobil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld mobilis liikuv) • geol tektoonika suund, mis lähtub hüpoteesist, et on võimalik maakoore ja litosfääri hiigelplokkide suur rõhtne liikumine

modernism <modern|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< modernne)
1. kirj, kunst, muus uuenduslikkust taotlev suund, mis kujunes välja XX s alguse kirjanduses, kunstis ja muusikas (abstraktsionism, dadaism, ekspressionism, kubism, pop art jt)
2. relig XIX s lõpus katoliiklikes ringkondades tekkinud suund usu lepitamiseks teadusega

molass <mol|`ass -assi -`assi 22e s> (pr mollasse, molasse < ld mollis pehme) • geol kuni mitme tuhande meetri paksune purdsetendite lasund, mis on kujunenud geosünklinaalide äärealadel v äärenõgude voolu- v seisuveekogudes kurrutuse peafaasis

monadoloogia <+ l`oogia 1 s> (< monaad + -loogia) • fil idealistlik metafüüsiline suund, mille järgi monaadid olevat kõige oleva alus

monarhism <monarh|`ism -ismi -`ismi 22e s> • pol monarhiat toetav v taotlev poliitiline suund

monetarism <monetar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< monetaarne) • maj makrotasandi majandusteooria ja -poliitika suund, mis peab majanduse arengut määravaks teguriks ringluses oleva raha hulka

nativism <nativ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nativus kaasasündinud) • psühh õpetus, mille järgi mõned ideed, kujutlused, tajud (eriti ruumitaju) on sünnipärased; lgv keeleteaduse suund, mille järgi keele teatud grammatilised struktuurid on sünnipärased

neobiheiviorism <+ biheivior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl neobehaviorism < neo- + biheiviorism) • psühh uusbiheiviorism, psühholoogia suund, mis klassikalise biheiviorismi taoliselt põhineb välise käitumise uurimisel, kuid tunnustab ka sisemisi ja nähtamatuid protsesse selgitavate teguritena

neofreudism <+ freud|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + freudism) • psühh psühholoogia suund, mis eraldus 1930ndate lõpus S. Freudi psühhoanalüüsi koolkonnast; neofreudismi esindajad peavad inimeste käitumise teguriteks ühiskondlikke ja kultuurilisi mõjusid

neokatastrofism <+ katastrof|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + katastrofism) • biol katastrofismi suund, mis arvestab küll loodusliku valiku osa evolutsioonis, selle põhiajendeiks peab aga geoloogilisi murranguid, atmosfääri koostise muutusi jt tegureid

neoklassitsism <+ klassits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + klassitsism) • kunst uusklassitsism, klassitsismi traditsioone elustav suund mitmel kunstialal XIX s lõpus ja XX s

neokonservatism <+ konservat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + konservatism) • pol uuskonservatism, anglosaksi ja Ladina-Ameerika maades 1970ndatel tekkinud poliitilise mõtlemise suund, mis rõhutab individualistliku alge osatähtsust majanduses ning on sotsialismi nivelleeriva ühistegevuse ja liberalismi vastu; välispoliitikas on diktaatorlike režiimidega kooseksisteerimise vastu, sisepoliitikas taotleb pärimuslike, usuliste ja eetiliste väärtuste tähtsustamist

neolamarkism <+ lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + lamarkism) • biol uuslamarkism, XIX ja XX s vahetusel tekkinud suund evolutsiooniõpetuses, peab peamiseks pärilikkust määravaks teguriks väliskeskkonna otsest mõju, eitamata seejuures looduslikku valikut

neomaltusianism <+ maltusian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + maltusianism) • uusmaltusianism, maltusianismi õigustav ja põhjendav suund ühiskonnateaduses, peab arenenud maade majanduslikuks piduriks mahajäänud maade rahvastiku liiga kiiret kasvu, mis võib põhjustada ka sõdu

neomerkantilism <+ merkantil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + merkantilism) • maj, pol uusmerkantilism, XIX s lõpus tekkinud majanduspoliitiline suund, elustas merkantilismi põhimõtteid

neoplastitsism <+ plastits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + plastika) • kunst maalikunstivool, abstraktsionismi suund, mis tekkis XX s Hollandis; iseloomulikud on põhivärvidega maalitud tasapinnad ning ristuvad rõht- ja püstjooned

neopositivism <+ positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + positivism) • fil uuspositivism, loogiline positivism, loogiline empirism, XX s filosoofia suund, mis koondas peatähelepanu loogika ja teaduse metodoloogia küsimustele ning seadis eesmärgiks teaduse loogilise analüüsi ning vabastamise metafüüsikast

neorealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + realism), uusrealism <+ real|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. fil vool XX s angloameerika filosoofias, mis vastandus idealismile, väites, et maailm eksisteerib sõltumatult tunnetavast subjektist
2. kirj suund 1940–50ndate Itaalia kirjanduses, kunstis, filmikunstis; kujutab ühiskonnakriitiliselt pms linnaelu, lihtinimeste argikonflikte ning taotleb tõsielulisust

neovitalism <+ vital|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + vitalism) • fil, biol bioloogia filosoofiline suund, mis rõhutab elusa põhimõttelist erinevust elutust nii ehituslikult, talitluslikult kui ka tunnetatavuse määra poolest; kujunes XIX s lõpus vastukaaluks mehhanitsistlikule suunale

nepp <n`epp nepi n`eppi 22e s> (vn НЭП) {lüh sõnadest новая экономическая политика uus majanduspoliitika} • aj 1921–29 majanduspoliitika suund Venemaal, võimaldas väikeettevõtjatel arendada piiratud ulatuses majandustegevust

nervism <nerv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld nervus soon, närv) • med kesknärvisüsteemi tähtsust rõhutav suund füsioloogias ja meditsiinis

netoaktivad pl <+ `aktiva 1 s> (< neto + aktiva) maj
1. bilansi aktiva e varade üldsumma ja passivas näidatud kohustuste üldsumma vahe
2. majandusüksuse kõik varad e aktivad (ilma firmaväärtuseta)

neurolingvistika <+ lingv´istika 1 s> (< neuro- + lingvistika) • lgv keeleteaduse suund, mis tegeleb keelevõime lokaliseerimisega ajus ja keelekasutusprotsesside esindatuse uurimisega inimese närvisüsteemis. Vt ka psühholingvistika

neurotroopne <+ tr`oop|ne -se 2 adj> (< neuro- + kr tropos pööre, suund) • med närvidesse, närvisüsteemisse toimiv
neurotroopsed ained pl • närvisüsteemi talitlust mõjutavad ained (uinutid, üldtuimastid, valuvaigistid, krambivastased ravimid jt)

new [njuu] (ingl) • uus
new age [njuu eidž] (ingl uus ajastu) • relig, fil mõiste tähistab uut terviklikku maailmakäsitust inimkonna globaalsete probleemide lahendamiseks; seda esindavad mitmesugused vaimsed ja religioossed voolud ning alternatiivsed liikumised
new journalism [njuu džöö(r)nəlizm] (ingl uus ajakirjandus)
1. 1880ndatel USA ajakirjanduses tekkinud suund
2. 1960ndatel USA-s tekkinud dokumentaalkirjanduse vool (pms reportaažid)

niitšeaanlus <niitše`aanlus -e 11~9 s> (< pn Fr. Nietzsche, Saksa filosoof, 1844–1900), ka nietzscheanism <nietzschean|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil suund filosoofias, milles on tähtsal kohal mõisted „üliinimene“ ja „võimutäius“; seisukohti on kasutatud ideoloogilises võitluses ja poliitikas

nomogenees <+ gen|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr nomos seadus + genees) • biol evolutsiooniõpetuse darvinismikriitiline suund, mille kohaselt eluslooduse evolutsioon on seaduspäraselt ette määratud, looduslikku valikut peetakse teisejärguliseks

nootroopikumid pl <nootroopikum -i 19 s> (< kr nous mõistus, hing + tropos pööre, suund) • farm psühhofarmakonid, tinglik raviainete klass, mis arvatakse parandavat mälu ja õppimisvõimet

objektiivne <objekt`iiv|ne -se 2 adj> (keskld obiectivus)
1. fil esemeline, objektile omane, väljaspool inimlikku teadvust ning sellest sõltumatult eksisteeriv
2. asjalik, ebaisiklik, erapooletu, neutraalne. Vastand subjektiivne
objektiivne idealism • fil filosoofia suund, mis peab kõige eksisteeriva aluseks vaimset olemist

objektivism <objektiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> • fil tunnetusteooria suund, mis lähtub sellest, et maailma on võimalik tunnetada sellisena, nagu ta on; eetikas seisukoht, mille järgi on olemas objektiivsed eetilised väärtused; esteetikas seisukoht, et objektidel on esteetiline väärtus sõltumata sellest, kas keegi seda tunnistab v mitte; piltl näilik objektiivsus. Vastand subjektivism

okasionalism <okasional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld occasio juhus, paras aeg) • fil kartesianismi suund XVII s; eitas keha ja hinge vastastikust toimet, seletas kõiki kehalisi ja hingelisi muutusi ning nendevahelist seost Jumala otsese sekkumisega

olistostroom <+ str|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kr olisthanō libisen + strōma ase, magamisalus) • geol ebakorrapärane ümbersettinud lasund, mis koosneb savika materjaliga tsementeeritud kivimitükkidest ja rähast; tekib maalihete, mudavoolude jms käigus, mille põhjuseks on tektoonilised liikumised

operatsionalism <operatsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl operationalism < ld operari tegutsema, toimima) • fil nüüdisaja filosoofia ja teaduse metodoloogia suund, mis ühendab neopositivismi ja pragmatismi ideid; operatsionalismi järgi taandub mingi mõiste tähendus sellele mõistele vastavate operatsioonide hulgale

organotroopne toime (< organo- + kr tropos suund) • med ravimite valikuline toime elundisse v elundisüsteemi

orientatsioon <orientatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr orientation < ld oriens ida) • asend ilmakaarte suhtes; orienteerumisvõime, suunataju; suund, hoiak, orienteeritus

ossianism <ossian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl pn) • kirj vararomantismi suund kirjanduses, tekkis Šoti kirjaniku J. Macphersoni „Ossiani laulude“ (1765) mõjul

passiva <passiva 1 s> (sks Passiva < ld passivus kannatav) • maj (ettevõtte, asutuse) kohustuste ja omakapitali üldsumma, bilansi parem pool. Vastand aktiva

peronism <peron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn J. D. Perón, Argentina poliitik, 1895–1974) • pol suund Argentina poliitikas, mis propageeris ning püüdis rakendada riigis kapitalismist ja kommunismist erinevat, nn kolmandat teed; nägi mh ette tähtsate majandusharude natsionaliseerimise; eesmärk oli anda töölisklassile majanduslik ja poliitiline hääleõigus

personalism <personal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld persona isik) • fil nüüdisaja filosoofia suund, mis peab esmaseks reaalsuseks ja kõrgeimaks väärtuseks isiksust

piperonaal <piperon|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld piper pipar), heliotropiin <heliotrop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr hēlios Päike + tropos pööre, suund) • keem parfümeerias ja toiduainetetööstuses kasutatav orgaaniline kristalne ühend, heliotroobi lõhnaga aine, mis sisaldub vanillikaunades, heliotroobi ja sireli õites ning mõnedes eeterlikes õlides

polüfeensus <polüf`eensus -e 11~9 s> (< polü- + kr phainō ilmun, paistan), pleiotroopsus <+ tr`oopsus -e 11~9 s> (< plei- + tropos suund, pööre) • biol mitmesuunaline geenitoime, ühe geeni mõju organismi mitme tunnuse kujunemisele

polügenism <+ gen|`ism -ismi -`ismi 22e s> • polügeneesiteooriat pooldav suund mitmes teadusharus (antropoloogia, folkloristika jm)

positivism <positiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< positiivne)
1. fil filosoofiasuund, mille rajas Prantsuse filosoof A. Comte (1798–1857); positivismi järgi saab tunnetada ainult nähtumusi, st kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust (vt ka neopositivism, empiriokrititsism)
2. jur õigusteaduse ja sotsioloogia suund, mis peab oluliseks kehtivat e positiivset õigust

postimpressionism <+ impression|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< post- + impressionism) • kunst, kirj järelimpressionism, XIX s viimase veerandi ja XX s algusaastate kunsti ja kirjandust hõlmav suund, millel puuduvad ühtsed kaanonid; tähtsustati kunstniku eneseväljendust, filosoofilist lähenemist elule, pildi ülesehitust ja dekoratiivsust

pragmaatika <pragmaatika 1 s> (< kr pragmatikē (technē) targasti tegutsemise kunst, pragmatikos tegutsev, sisuline)
1. semiootika haru, mis uurib märkide seost nende kasutajaga
2. lgv keeleteaduse suund, mis uurib kontekstilist tähendust e keeleliste nähtuste tõlgendamise sõltuvust keelevälistest teguritest eri olukordades

pragmatism <pragmat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr pragma tegevus)
1. fil Ameerika filosoofi Ch. S. Peirce’i (1839–1914) rajatud suund filosoofias, mille järgi mõistete, väidete ja teooriate tähendus on samane neil rajaneva tegevuse tulemusega; peab tõe kriteeriumiks tegevuse edukust
2. vastav elukäsitus

psühhobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< psühho- + bioloogia)
1. biol uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega
2. psühh psühhoteraapia suund, mis uurib ja korrigeerib inimkäitumist, käsitledes inimest keskkonnas toimiva tervikliku ja areneva organismina

psühhosotsioloogia <+ l`oogia 1 s> (< psühho- + sotsioloogia) • sotsioloogia suund, mis peab kõigi ühiskondliku elu nähtuste ja protsesside aluseks inimese psüühikat

publikaan <publik|`aan -aani -`aani 22e s> (ld publicanus) • aj Vana-Roomas riigirentnik, riigile makstud üldsumma eest riigimaksude (eriti tollimaksude) sissenõudmise õiguse omandanud eraisik

pütagoreism <pütagore|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pythagoras) • fil Vana-Kreeka filosoofi ning matemaatiku Pythagorase (VI s eKr) ja tema koolkonna õpetusest lähtunud antiikfilosoofia suund

raadiopeilingaator <+ peiling`aator -i 2e s> (< raadio + peilingaator) • tehn raadiovastuvõtja, mille antenni abil määratakse raadiolainete saabumise suund signaali kuuldavuse järgi

ratsionalism <ratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr rationalisme < ld rationalis mõistuslik)
1. fil tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte meeleline ega praktiline kogemus; tõe kriteeriumiks on teadmiste selgus ja loogiline korrektsus, mitte praktika, vt ka empirism, vastand sensualism
2. relig liikumine, mis rõhutab usu mõistuslikku külge ning eitab maailmas valitsevaid seletamatuid jõude, vt ka irratsionalism
3. arhit 1920ndatel tekkinud arhitektuuristiil, funktsionalismi (1) paralleelnimetus

realism <real|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< keskld realis tegelik, tõeline)
1. tegeliku olukorra ja võimaluste arvestamine, asjalik mõtteviis
2. kirj, kunst suund kirjanduses ja kunstis, mis seab oma ülesandeks anda täielikem ja tõepäraseim pilt tegelikkusest; nõuab tüüpiliste karakterite ja olukordade kujutamist
kriitiline realism
1. kirj ühiskondliku elu pahesid kritiseeriv XIX s realism
2. teadusfilosoofias seisukoht, et teaduslikud teooriad kirjeldavad maailma sellisena, nagu ta tegelikult on
3. idealistlik suund keskaegses filosoofias, tunnistas üldmõistete (universaalide (2)) objektiivset reaalsust, vt ka nominalism, kontseptualism (1)
4. ontoloogias seisukoht, et maailm eksisteerib reaalselt, meist sõltumatult

refleksoloogia <+ l`oogia 1 s> (< refleks + -loogia) • psühh refleksiõpetus, mehhanistlik suund psühholoogias, käsitab loomade psüühikat ja inimteadvust kui reflekside kogumit

regioon <regi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld regio suund, piir, piirkond)
1. ala, piirkond; valdkond
2. haldusüksus mitmes riigis
3. biogeograafilise rajoonimise põhiüksusi
4. info kuvaruumi pidev osa

relativism <relativ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld relativus seostuv, suhteline) • fil inimliku tunnetuse suhtelisust, tinglikkust ja subjektiivsust rõhutav suund tunnetusteoorias, eitab objektiivse tunnetamise võimalikkust
eetiline relativism • fil kohustuslike kõlblusnormide ja moraali objektiivse ühiskondliku kriteeriumi eitamine
keeleline relativism • lgv seisukoht, et eri keeltes kõnelevad inimrühmad tajuvad maailma erinevalt

revisionism <revision|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Revisionismus < keskld revisio (uuesti) üle- v läbivaatamine) pol
1. XX s alguses töölisliikumises tekkinud suund, mis taotles majanduslikke ja sotsiaalseid reforme
2. põhiseaduste ja lepingute muutmist taotlev liikumine
3. hrv igasugune välispoliitika, mis üritab muuta riikidevahelist status quo’d

ritualism <ritual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (ingl ritualism) • relig alguses anglikaani kirikus suund, mis peab eriti tähtsaks jumalateenistusrituaali; fil reeglite, rituaalide rõhutatud, liialdatud järgimine (ka nendega nõustumata)

romanism <roman|`ism -ismi -`ismi 22e s> (sks Romanismus < ld Romanus Rooma-pärane)
1. roomlus; lgv romaanipärasus mingis teises, mitteromaani keeles
2. kunst suund Madalmaade maalikunstis XVI s

rumb <r`umb rumbi r`umbi 22e s> (ingl rhumb) mer, geogr
1. navigatsioonis tarvitatav suuna v nurga määramise ühik, ¹/₃₂ nähtava horisondi ringist
2. suund mingile objektile, määratakse nurgaga tõelise meridiaani põhjasuunast

röntgeenium <röntg`eenium -i 19~2e s> (< pn W. C. Röntgen, Saksa füüsik, 1845–1923), tähis Rg • keem tehislikult saadud keemiline element; järjenr 111, ülisuure aatommassiga ebastabiilne metall

sales promotion [seilz prəm·ouš(ə)n] (ingl) • maj müügi edendamine; võtted, millega tõstetakse üldsuse huvi toote vastu ja laiendatakse turgu

semantiline <sem´antili|ne -se -st 12 adj> (kr sēmantikos tähendav, tähistav) • tähenduslik
semantiline kääne • lgv kääne, mis kannab piiritlevat tähendust, eesti keeles kõik kohakäänded ja saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev kääne. Vt ka grammatiline kääne
semantiline roll • lgv lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalised, (toimumis)koht, -viis jms, nt agent, kogeja, objekt, koht, suund, instrument
semantiline teooria • esteetikas teooria, mille järgi kunst on teatud sümbolisüsteem
semantiline teraapia • psühh emotsionaalse laenguga sõnade väärade tõlgenduste parandamine

seniit <sen|`iit -iidi -`iiti 22e s> (keskld, hisp cenit, it zenit < ar samt ar-ra’s pea suund) • astr lagipunkt, vaatlejat läbiva loodjoone ja taevasfääri ülemine lõikepunkt, vastand nadiir
seniitkahur • sõj van õhutõrjekahur
seniitkaugus • astr taevakeha nurkkaugus seniidist
seniitteleskoop • astr seniidilähedaste tähtede seniitkauguse mõõtmise riist

sensualism <sensual|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< sensuaalne) • fil, psühh tunnetusteoreetiline suund, mille järgi teadmiste ainus allikas on meeled. Vastand ratsionalism

slavofiilsus <+ f`iilsus -e 11~9 s> • aj, pol XIX s keskpaiku Venemaal levinud rahvuslik ja ühiskondlik-poliitiiline suund, mille esindajad slavofiilid rõhutasid Venemaa erilist, läänelikust erinevat arengut

solidarism <solidar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< solidaarne) • jur, sotsiol XX s alguses tekkinud suund, mille järgi riik ja õigus rajanevad klasside, sotsiaalsete rühmade, organisatsioonide ja üksikisikute solidaarsusel

sossüriaanlus <sossüri`aanlus -e 11~9 s> (< pn F. de Saussure, Prantsuse-Šveitsi keeleteadlane, 1857–1913), ka saussure’ianism <saussure’ian|`ism -ismi -`ismi 22e s> • lgv keeleteaduse suund, mis peab keelt ühiskondlikuks nähtuseks ning tunnustab keele märgilisust

sotsiaalpedagoogika <+ pedagoogika 1 s> (< sotsiaalne + pedagoogika) • ped reformpedagoogika suund, mille järgi kasvatus peab lähtuma ühiskonna vajadustest ning arendama inimese sotsiaalset aktiivsust ühistöö ja suhtluse kaudu

stoitsism <stoits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr stōikos stoik < pn Stoa Poikilē Kirju Stoa, Ateena sammasehitis) • fil mõistuspärast eluviisi ja enesevalitsemist rõhutav valgustuslik suund antiikfilosoofias; piltl tugevus, kindlus eluraskustes ja kannatustes

strukturaalantropoloogia <+ l`oogia 1 s> (< strukturaalne + antropoloogia) • antr suund, mis keskendub sotsiaalsete ja vaimsete struktuuride mudelite koostamisele ning ühiskonnaelu seaduspärasuste tuletamisele neist

strukturalism <struktural|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr structuralisme < ld structura ehitus) • humanitaarteaduste metodoloogia suund, mis lähtub eelkõige uurimisobjekti struktuurist; strukturaalne meetod kujunes 1920–30ndatel keeleteaduses, hiljem leidis rakendust antropoloogias jm valdkondades. Vt ka strukturaallingvistika

sufism <suf|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar sūfī sufi) • relig islamis VIII s tekkinud müstilis-askeetlik suund

superarvuti <+ arvuti 1e s> (< super-) • info ülisuure jõudlusega arvuti teadus- ja tehnikaülesannete lahendamiseks

suprematism <supremat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn супрематизм < pn Супремус, Vene kunstnike rühmitus < ld supremus kõrgeim, ülim) • kunst Venemaal tekkinud abstraktne suund maalikunstis XX s alguses, kasutab tasapinnalisi (ruut, ring jt) ja ka ruumi illusiooni kandvaid geomeetrilisi kujundeid

sündikalism <sündikal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr syndikos õigusekaitsja) • pol suund Lääne-Euroopa töölisliikumises, suhtub eitavalt igasugusesse riigisse

tašism <taš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr tachisme < tache plekk, laik) • kunst 1940–50ndate maalikunsti suund: maal luuakse ilma kindla kompositsioonita, värviplekikesi lõuendile pritsides v tupsutades

teodiike <teodiike 16 s> (pr théodicée < kr theos jumal + dikē õigus, õiglus) • fil, relig eriti XVII–XVIII s levinud usulis-filosoofiline suund, mis õigustas Jumalat, väites, et maailmas leiduvas kurjuses pole Jumal süüdi

terrorism <terror|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr terrorisme < ld terror hirm) • poliitilistel v sotsiaalsetel eesmärkidel üldsuse, valitsuse v üksikisiku vastu teadlik ja süstemaatiline vägivalla rakendamine v vägivallaga ähvardamine; terroriaktide toimepanek (hrl teatud rühmade poolt)

traavers <traavers -i 2e s> (pr travers, traverse < ld transversum ristisuund; risti, põiki)
1. tehn risttala v -varb, põikpuu; kahe rööbiti liikuva masinaosa omavaheline ühendustükk; pikkade ja õhukeseseinaliste ehitustarindite tõstmise seade
2. mer laeva kursiga e laeva pikiteljega ristuv suund; tammikujuline ehitis kalda kaitseks uhtumise vastu
3. sõj kindlustuse kaitsevalli seesmine osa, mis kaitseb väljapääsu; kaevikuis kaevikujoonele täisnurgi kulgev kaitsevall, mis takistab kaeviku otsetulistamist külgedelt
4. sport alpinismis põiktõus, küljetsi mäkketõus, liikumine horisontaalselt piki kaljuseina v mäeahelikku
5. muus põiki puhutav barokkflööt

transavangardism <+ avangard|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< trans- + avangardism) • kunst avangardismile järgnenud ekspressiivne, figuratiivne 1970ndate lõpus kujunenud suund pms Itaalia ja Saksa maalikunstis

trend <tr`end trendi tr`endi 22e s> (ingl)
1. kõnek suund, kallak, suunitlus, suundumus, mood
2. stat nähtuse (hinna, rahvaarvu jne) kvantitatiivse tunnuse pikemaajalise muutumise põhisuund, mida näitlikult kujutatakse (sirg)joonena graafikul
3. mat algrea keskväärtus aja funktsioonina
trendijoon • mat arvujada lähendfunktsiooni graafik

tropism <trop|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr tropos pööre, suund) • bot suundus, taimeosade liikumine ärriti poole v sellest eemale; tropismi põhjustavad raskusjõud, õhk, valgus, keemilised ained, temperatuuri kõikumine jne

trotskism <trotsk|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn L. Trotski, Nõukogude poliitik, 1879–1940) • pol suund töölisliikumises, mille järgi revolutsioon on permanentne ning võimalik majanduslikult arenenud maades

tuukan <t`uukan -i 2e s> (pr toucan, hisp tucan < tupii tucana) • zool troopikametsades elav ülisuure värvika noka ja kirju sulestikuga lind rähniliste (Piciformes) seltsist

unitarism <unitar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr unitarisme < ld unitas ühtsus)
1. ühtsuse taotlus
2. pol liitriigi poliitiline suund laiendada liitriigis keskvõimu liikmesriikide võimu arvel
3. relig üldnimetus usuliikumiste kohta, mis tõstavad esile Kristuse jumaliku olemuse ja Jumala ühtsuse ning hülgavad kolmainsuse dogma, vt ka antitrinitaar

urbanism <urban|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr urbanisme < ld urbanus < urbs linn)
1. sotsiol (suur)linnaelu eelistamine maaelule
2. kirj, kunst kunstis ja kirjanduses suund, mis käsitleb (suur)linnaelu

vektor <v`ektor -i 2e s> (< ld vector kandja)
1. mat suurus, millel on ruumis siht, suund ja pikkus; geomeetriliselt esitatav suunatud lõiguna; vektorruumi element
2. biol siirutaja, haigusetekitajate edasiandja taimedele v loomadele

verism <ver|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it verismo < ld verus tõeline, õige) • kirj, kunst, muus naturalismile lähedane suund Itaalia kirjanduses, kujutavas kunstis ja ooperimuusikas XIX s 2. poolel

vulgaarmaterialism <+ material|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< vulgaarne + materialism) • fil materialistliku filosoofia suund XIX s; propageeris loodusteadusel rajanevat maailmavaadet, eiras dialektikat, eitas kategooriliselt teadvuse iseseisvust