[VSL] Võõrsõnade leksikon

alleel <all|`eel -eeli -`eeli 22e s> (< kr allēlōn üksteise, üksteist, vastastikku) • biol teisendgeen, geeni esinemisvorm

allelokeemia <+ k`eemia 1 s> (< kr allēlōn üksteise, üksteist, vastastikku + keemia) • biol, keem eri liikidesse kuuluvate organismide vastastikune keemiline mõju

allelopaatia <+ p`aatia 1 s> (< kr allēlōn üksteise, üksteist, vastastikku + -paatia) • bot taimede vastastikune mõjustus lenduvate ainete ja juureeritistega

antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju

antipoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr antipodes < anti- + pous, gen podos jalg) • maakera kahe diametraalselt vastastikku asetseva koha elanikud; bot teatavad lootekoti rakud seemnepungas; piltl kaks loomult v vaateilt teravalt erinevat isikut
optilised antipoodid pl • keem ühesuguste füüsikaliste omaduste ja keemilise struktuuriga ained, mille molekulid on üksteise peegelpildid

arpedžo <arp´edžo 16 s> (it arpeggio harfitaoliselt) • muus akordi helide esitamine üksteise järel (alates madalaimast), seda tähistab akordi ees olev laineline püstjoon

dialleel (kr diallēlos (tropos) < dia- + allēlōn üksteise, üksteist, vastastikku) → circulus vitiosus

distants <dist|`ants -antsi -`antsi 22e s> (ld distantia < distare eraldi seisma)
1. ruumiline v ajaline vahemaa; pikivahe, vahekaugus
2. sõj rivis v lahingukorras üksteise taha paigutatud sõdurite v kolonniosade vahemaa; laskekaugus
3. sport vahemaa võistlejate vahel poksis, maadluses, vehklemises jm; võistlusmaa pikkus
4. piltl positsioonist, east vms tingitud reserveeritus, teatav tagasihoidlikkus suhtlemises
distantsjuhtimine • eemaltjuhtimine, seadmete elektriline juhtimine ja kontrollimine piiratud kauguselt
distantspolt • tehn mõlemast otsast keermestatud ja tugikraedega varustatud polt
distantssütik • sõj van viitsütik

dünastia <dün`astia 1 s> (< kr dynasteia võim, valitsus) • valitsejasugu, rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe; piltl (kuulsate) näitlejate, kunstnike jne suguvõsa

kaanon <k`aanon -i 2e s> (kr kanōn mõõdupuu, reegel, eeskiri)
1. eeskirjalaadne üldtunnustatud tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses); reegel, norm; usuelu, usutalitusi, moraali jm reguleeriv eeskiri
2. relig piibli raamatute nimestik; katoliku pühakute nimekiri; missa (1) keskse osa tekst; kirikuõiguse säte; mittepsalmilistel piiblilauludel põhinev õigeusu kirikulaul
3. muus ahellaul, mitmehäälne heliteos, milles avahääle meloodiat kordavad üksteise järel alustades teised hääled

litostratigraafia <+ gr`aafia 1 s> (< lito- + stratigraafia) • geol stratigraafia haru, mis uurib kivimkehade seoseid ja paiknemist üksteise suhtes

marketrii <marketr`ii 26 s> (pr marqueterie) • kunst panustehnika, mööbli pinna ilustamine ornamentidena üksteise kõrvale asetatud värvilistest puu-, pärlmutri- vm tükikestest, mis kinnitatakse metallraamistuse abil; selline mööbliornament. Vt ka inkrustatsioon, intarsia

matrjoška <matrj´oška 16 s> (vn матрёшка < pn Matrjona, naisenimi) • komplekt üksteise sisse käivaid õõnsaid erksavärvilisi Vene puunukke

peilrivi <+ rivi r`ivvi 17 s> (< peil) • sõj lahingurivi, teatava nurga all üksteise taga sama kursiga sõitvate sõjalaevade v lennukite rivi, nihkrivi

polarisatsioon <polarisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> • polaarsuse ilmnemine; polaarsuse andmine; füüs elektromagnetlainete võnkumise korrastatus ühes kindlas sihis
elektriline polarisatsioon • füüs erinimeliste elektrilaengute nihkumine üksteise suhtes välise elektrivälja toimel
elektrokeemiline polarisatsioon • keemilise vooluallika elektroodide potentsiaali muutus elektrivoolu toimel; biol raku diferentseerumine nii, et selle eri osad muudavad erinevalt struktuuri ning funktsioneerivad erisuguselt

punktmaneer <+ man|`eer -eeri -`eeri 22e s> (sks Punktiermanier < punkteerima + maneer) • kunst graafikatehnika, mille puhul kujutise moodustavad üksteise kõrvale klišeeplaadile löödud punktid; tuli kasutusele koos vaselõikega XVI s alguses Itaalias

puäntillism <puäntill|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr pointillisme < pointiller täpitama < point täpp, punkt), divisionism <division|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr divisionnisme < ld divisio jaotamine) • kunst neoimpressionistide maalitehnikas värvide paigutamine lõuendil üksteise kõrvale, neid enne paletil segamata

sünergiline <sün´ergili|ne -se -st 12 adj> (< kr synergia koostegutsemine) • koostoimeline, koostoime-, üksteise toimet tugevdav

šandoor <šand|`oor -oori -`oori 22e s> (vn шандор) • arhit puit-, teras- v raudbetoontala; nendest tihedalt üksteise peale panduna tehakse sein vesiehitise ava sulgemiseks

teleskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr tēleskopos kaugele vaatav)
1. astr taevapikksilm, optiline riist väga kaugel asetsevate esemete, pms taevakehade vaatlemiseks
2. tehn üksteise sisse lükatavate torudega seadmeosa

triboloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr tribō hõõrun + -loogia), triboonika <triboonika 1 s> • füüs rakendusteadus, mis uurib kokkupuutes olevate ja üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikust toimet, nt hõõrdumist, kulumist ja määrimist