[VSL] Võõrsõnade leksikon

abstsiss <absts|`iss -issi -`issi 22e s> (< ld abscissus ära lõigatud < abscindere lõikama) • mat üks punkti ristkoordinaatidest, hrl x-koordinaat

abyssus abyssum invocat [ab·üssus ab·üssum invokat] (ld sügavik kutsub sügavikku) • üks eksimus (v õnnetus) toob kaasa teise

ad unum omnes [ad uunum omnes] (ld) • viimane kui üks; eranditult kõik. Vt ka absque omni exceptione

adünaaton <adün`aaton -i 2e s> (< kr adynatos võimatu) • kirj üks hüperbooli avaldumisvorme, tõsisündmuse suurendamine vihjega selle võimatusele

aktiivmaatrikskuvar <+ kuvar -i 2e s> (< aktiivne + maatriks) • info vedelkristallkuvar, mille igale pildipunktile vastab üks juhtimistransistor

alfa <alfa 16 s> (kr alpha) • lgv kreeka tähestiku 1. täht A, α; vastab ladina a-le
alfaisane • domineeriv isane
alfakiirgus • füüs α-kiirgus, radioaktiivsel alfalagunemisel kiirguvate alfaosakeste voog
alfalagunemine • füüs α-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne muundumine, millega kaasneb alfakiirgus
alfaosake • füüs α-osake, heeliumi aatomi tuum, koosneb kahest prootonist ja kahest neutronist
alfaraud • α-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril kuni 768 °C (Curie punkt)
alfa ja oomega • piltl a ja o, algus ja lõpp, vt ka oomega

alternatiiv <alternat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (pr alternative < ld alternare vaheldama) • kumbki v üks kahest teineteist välistavast võimalusest
alternatiivmeditsiin • med tavameditsiinile vastanduv v sellest erinev ravisuundumus
alternatiivpedagoogika • ped reformpedagoogika suund, mis hõlmab pms R. Steineri ja M. Montessori algatatud uuenduslikke kasvatusõpetusi

ambient [ämbient] (ingl ümbritsev) • muus algselt tavapärase popmuusika skeeme ignoreeriv muusikavool, mille kompositsioonides puudub nii salmi-refräänilisus, kulminatsioon kui ka traditsiooniline lõpposa; hiljem üks elektronmuusika popharudest, millel on rõhutatult ruumiline kõlapilt

amfibrahh <amfibr|`ahh -ahhi -`ahhi 22e s> (kr amphibrachys < amfi- + kr brachys lühike) • kirj värsijalg, milles kahe lühikese (v rõhutu) silbi vahel on üks pikk (v rõhuline) silp (◡ – ◡)

amfimakker <amfim`ak|ker -ri 2e s> (kr amphimakros < amfi- + kr makros pikk) • kirj värsijalg, milles kahe pika (v rõhulise) silbi vahel on üks lühike (v rõhutu) silp (– ◡ –)

aminohape <+ hape h`appe 6 s> (< amino-) • keem orgaaniline hape, milles radikaali üks v mitu vesinikuaatomit on asendatud aminorühmaga –NH₂; aminohapped etendavad tähtsat osa taimede ja loomade ainevahetuses

aminosuhkur <+ s`uhk|ur -ru 2 s> (< amino-) • keem monosahhariid, mille üks hüdroksüülrühm on asendunud aminorühmaga

antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju

antibioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< anti- + -bioos) • biol organismidevaheline suhe, mille puhul üks liik mõjub teisele pärssivalt. Vt ka sümbioos

antropomeetria <+ m`eetria 1 s> (< antropo- + -meetria) • antr üks antropoloogia uurimismeetodeid, inimese kehaosade, luude ja kolju mõõtmine

aplikaat <aplik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld applicatus külgnev), tähis z • mat üks kolmest koordinaadist (lisaks abstsissile ja ordinaadile), mis määravad punkti asendi ruumis koordinaadistiku suhtes
aplikaattelg • mat z-telg

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

arüülrühm <+ r`ühm rühma r`ühma 22i s> (< aroom) • keem radikaal, mis jääb järele, kui eraldada mõnest aromaatsest süsivesinikust üks vesinikuaatom

asiinid pl <as`iin asiini as`iini 22e s> (< aso-) • keem heterotsüklilised ühendid, mis sisaldavad tsüklis süsiniku aatomite kõrval vähemalt kaht muud aatomit, millest vähemalt üks on lämmastikuaatom

aspekt <asp|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld aspectus vaade)
1. vaatekoht, seisukoht, millelt käsitletakse esemeid, nähtusi, mõisteid; nähtuse üks külg
2. lgv grammatiline kategooria, mis näitab, kas sündmus, tegevus v protsess on lõpetatud v lõpetamata, hetkeline v kestev, vt ka perfektiivne aspekt, imperfektiivne aspekt
3. astr Päikese ja planeetide vastastikune asend Maalt vaadatuna
4. bot taimekoosluste erinev välisilme eri aastaaegadel

atsetüülkoliin <+ kol|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld acetum äädikas + -üül + kr cholē sapp) • füsiol närviimpulsside juhtimises ja ülekandes osalev toimeaine, üks mediaatoreid

beeta <beeta 16 s> (kr bēta) • kreeka tähestiku 2. täht B, β; vastab ladina b-le
beetakiirgus • füüs β-kiirgus, beetaosakeste voog
beetalagunemine • füüs β-lagunemine, aatomituuma radioaktiivne lagunemine
beetaosake • füüs β-osake, beetalagunemisel aatomituumast väljapaiskunud elektron v positron
beetaraud • β-raud, üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 760–960 °C

bekrell <bekr|`ell -elli -`elli 22e s> (< pn A. H. Becquerel, Prantsuse füüsik, 1852–1908), tähis Bq • füüs kiirguse (radio)aktiivsuse mõõtühik SI-süsteemis (1 Bq = üks tuumalagunemine sek-s)

besaanmast <+ m`ast masti m`asti 22e s> (holl bezaansmast) • mer üks purjelaeva tagumistest mastidest, olenevalt laeva tüübist

bhakti <bhakti 16 s> (sanskr pühendumine, jagamine) relig
1. hinduismis ja sikhide õpetuses üks isiksuse vabanemise ja jumalaga ühinemise teedest, asetab pearõhu armastusele isikulise jumala (hrl Višnu, Šiva v Devi) vastu
2. vool India kirjanduses ja religioonis, tekkis IV–V s, pms XII s-st arenes rahvaliikumiseks, mis eitas kastikorda ja võrdsusetust

bilateraalne <+ later`aal|ne -se 2 adj> (< bi- + lateraalne) • kahe poolega, kahekülgne, kahepoolne (nt leping)
bilateraalne sümmeetria • sümmeetria liik, mille puhul on ainult üks sümmeetriatasand, mis jagab keha, kujundi vms kaheks ühesuguseks pooleks – paremaks ja vasakuks; anat, med, zool kahepoolne, mõlemapoolne

binokulaarne <binokul`aar|ne -se 2 adj> (< ld bini kahekaupa + oculus silm) • kahele silmale määratud; kahe silma abil toimuv, kahesilma-
binokulaarne nägemine • med normaalne nägemine, toimub kahe silma abil nii, et ajus tekib ainult üks nägemiskujutis

botuliin <botul|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld botulus vorst) • farm toksiin, mida eraldab anaeroobne bakter (Clostridium botulinum), üks tugevamaid närvimürke, tekitab lihashalvatust

dilemma <dil´emma 16 s> (kr dilēmma) • loog arutlus, mille eeldusteks on kaks tingivat ja üks liigitav väide (tingivliigitava süllogismi erijuhtum); piltl vajadus valida kahe enam-vähem võrdse (sageli ebasoovitava) võimaluse vahel, sundseis

DIN-formaat <+ form|`aat -aadi -`aati 22e s> {lüh sks sõnadest Deutsche Industrie-Norm Saksa tööstusstandard} • Saksa Standardiseerimiskomisjoni esitatud kaust mitmesuguste nahk-, plekk-, papp- ja pabertoodete jaoks (nt üks paberi põhiformaate on 841 × 1189 mm)

diplopagus [diplop·agus] (uusld < kr diploos kahekordne + pagos kinnitunud) • med üks kokkukasvanud kaksikutest, kellel võivad olla mõned ühised elundid teise kaksikuga

direktor <dir`ektor -i 2e s> (keskld director juht < ld dirigere suunama)
1. asutuse v ettevõtte juht
2. aj üks Direktooriumi liikmeist
3. el suunur, Yagi antenni passiivne poollainevibraator

dismutatsioon <+ mutatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< dis- + mutatsioon) • keem Cannizzaro reaktsioon, aldehüüdi kahe molekuli vaheline reaktsioon, mille puhul üks neist redutseerub alkoholiks, teine aga oksüdeerub happeks

dog cart [dog kaa(r)t] (ingl „koerakaarik“) • kaherattakaarik, mida veab üks hobune

dominantsus <domin`antsus -e 11~9 s> (< dominantne) • biol geeniinteraktsiooni vorme: G. Mendeli 1865. a avastatud nähtus, et teatud päritud tunnusepaaride puhul ilmneb hübriidil reeglipäraselt üks (dominantne), mitte aga teine tunnus

doomino <doomino 1 s> (it domino < ld dominus isand)
1. tekst Hispaania ja Itaalia vaimulike lühike kapuutsiga mantel; pikkade varrukate ja kapuutsiga maskeraadimantel, ka sellesse rõivastunud isik
2. doominokividega mängitav lauamäng
doominoefekt • piltl ahelreaktsioon, olukord, kus üks sündmus vallandab ridamisi teised

doorlased pl <d`oorla|ne -se -st 12~10? s> (kr sg Dōris) • aj üks Vana-Kreeka hõime

dorsoventraalne <dorsoventr`aal|ne -se 2 adj> , dorsiventraalne <dorsiventr`aal|ne -se 2 adj> (< ld dorsum selg + venter kõht)
1. zool selja poolt kõhu poole suundunud
2. bot erikülgne (lehtede ja õite kohta, millel on ainult üks sümmeetriatasapind)

dramaatika <dramaatika 1 s> • kirj draama- e näitekirjandus; üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval

dublett <dubl|`ett -eti -`etti 22e s> (pr doublet)
1. teisikeksemplar, mingi eseme teine eksemplar (kollektsioonis, muuseumis, raamatukogus), üks kahest samasugusest esemest
2. ilukivi, mille alumine pool on odavast kivimist, pealmine vääriskivist
3. lgv etümoloogiliselt sama sõna häälikuline teisend, hrl ka eri tähendusega, nt süütama – sütitama, mudel – modell
4. füüs spektri kaksikjoon (nt naatriumil)

EEC {lüh ingl nimest European Economic Community} • Euroopa Majandusühendus (üks kolmest Euroopa ühendusest, asut 1957), tuntud ka Euroopa Ühisturuna

ekaelement <+ elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< sanskr eka üks + element) • keem veel avastamata v veel mitte lõpliku nime saanud keemiline element

eksemplar <eksemplar -i 19 s> (ld exemplar), lüh eks • üksikese paljude samasuguste hulgast, tükk; üks oma liigist

ektomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< ekto- + kr morphē kuju, vorm) • anat üks kolmest Ameerika psühholoogi W. H. Sheldoni määratletud kehaehitustüübist; kõhna kehaehitusega, paindlik kehatüüp. Vt ka endomorf, mesomorf

ekvatoriaal <ekvatori|`aal -aali -`aali 22e s> (< ekvatoriaalne) • astr ekvaatorilise seire teleskoop (teleskoobi üks telg on suunatud maailma poolusele)

endomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< endo- + kr morphē kuju, vorm) • anat üks kolmest Ameerika psühholoogi W. H. Sheldoni määratletud kehaehitustüübist; pirnja kehakujuga, ülekaalulisusele kalduv. Vt ka ektomorf, mesomorf

energia <en`ergia 1 s> (< kr energeia tegevus) • töövaru, töövõime; tarm; füüs mateeria liikumise üldine mõõt, üks mateeria põhiomadusi
energiajook • vitamiine, suhkrut, stimuleerivaid aineid jm sisaldav ergutav jook
energiamets, energiavõsa • ökol kultuurpuistu v -põõsastik, mis on rajatud biomassienergia saamiseks; selleks kasut kiirekasvulisi puittaimi (paju, lepp, eukalüpt)

entümeem <entüm|`eem -eemi -`eemi 22e s> (kr enthymēma mõte, väide) • loog süllogism, milles puudub üks eeldustest v tuletis

epifenomenalism <+ fenomenal|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< epi- + fenomen) • fil õpetus, mille järgi kehalised protsessid põhjustavad vaimseid (hingelisi), kuid mitte vastupidi; on üks võimalikke teid keha ja vaimu probleemi lahendamiseks. Vt ka biheiviorism, okasionalism

epitriit <epitr|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr epitritos üks ja üks kolmandik, 1¹/₃) • kirj kolmest pikast ja ühest lühikesest silbist koosnev värsijalg antiikluules

e pluribus unum [ee pluuribus uunum] (ld) • paljudest (moodustub) üks (USA ja Scoutspataljoni moto) (Cicero)

eurüsoomne tüüp (< eurü- + kr sōma keha) • põll looma laiakehaline tüüp e seedetüüp, U. Duersti klassifikatsiooni järgi üks kahest põhilisest konstitutsioonitüübist; sellist tüüpi on enamasti lihaveised ja sammuhobused

evolutsiooniteooria <+ te`ooria 1 s> • biol üks evolutsiooni käsitlusi, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arengust (rajajad J. Lamarck ja Ch. Darwin). Vt ka darvinism

faas1 <f`aas faasi f`aasi 22e s> (< kr phasis ilmumine)
1. arenemisaste; esinemisjärk, ühiskonna ajaloolise arengu teatud periood; perioodilist võnkumist igal hetkel iseloomustav suurus
2. astr taevakeha valgustatud (v varjutatud) osa ja kogupindala suhe
3. biol elutsükkel
4. el vahelduvvoolusüsteemi üks elektriahelatest
5. füüs heterogeense termodünaamilise süsteemi füüsikaliselt ja keemiliselt homogeenne osa

fetišism <fetiš|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr fétichisme) • relig usk fetišisse, fetišite kummardamine, üks usundi ürgseid vorme; fetišismi igandeid leidub ka tänapäeva usundeis, nt reliikviad, säilmed, ikoonid; piltl millegi pimesi kummardamine v austamine

fidutsiaarne tehing (< ld fiduciarius usaldusse v pärandisse puutuv < fiducia) • jur tsiviilõiguslik tehing, milles üks osaline usaldab teisele majanduslikel kaalutlustel väliselt suuremad õigused, kui kokkulepe eeldaks

fluviolakustraal <+ lakustr|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld fluvius jõgi + lacus järv) • ökol mageveestik; üks kolmest Maa eluareenist, vt ka okeanaal, terrestriaal

fraatria <fr`aatria 1 s> (kr phratria) • aj hõimu alajaotus ürgühiskonnas; fraatria koosnes mitmest sugukonnast, mis pärinesid ühest algsugukonnast; Vana-Kreekas üks füüli alajaotisi

gabelle [gab·ell] (pr < ar qabālah andam) • aj Prantsusmaal 1790. a-ni kehtinud soolamaks; oli üks rängemaid feodaalkoormisi

gamba <gamba 16 s> (it jalg, säär) muus
1. vt viola da gamba
2. üks oreliregistreid

gamma <gamma 16 s> (kr)
1. kreeka tähestiku 3. täht Γ, γ; vastab ladina g-le
2. muus heliastmik, astmeliselt üles v alla kulgev helirida oktavi piires, vt ka diatooniline heliastmik, kromaatiline heliastmik
3. fot kontrastsusarv
4. järjestikune rida mingisuguseid ühelaadilisi, kuid üksteisest veidi erinevaid nähtusi, nt hele, külm vm värvide v toonide gamma)
gammadefektoskoopia • füüs meetod metallesemete ja nende keevisõmbluste defektide avastamiseks gammakiirguse abil
gammaglobuliin, γ-globuliin • füsiol immuunglobuliin, vereseerumi valgu koostisaine, mis täidab immuunseerumis antikeha ülesannet
gammakiirgus, γ-kiirgus • füüs gammakvantide voog; kitsamas tähenduses röntgenikiirgusest väiksema lainepikkusega elektromagnetkiirgus
gammaraud, γ-raud • üks raua modifikatsioonidest, milles ta on temperatuuril 906–1401 °C
gammaravi • med kiiritusravi, gammakiirguse rakendamine raviks
gammaspektroskoopia • füüs tuumafüüsika haru, uurib ergastatud aatomituumade gammakiirguse energeetilist (spektraalset) koostist

garantii <garant`ii 26 s> (pr garantie) • tagatis, tootja, tarnija, töövõtja vastutus üleantud asja, toote, kauba v töö kvaliteedi eest teatud aja (garantiiaja e tagatisaja) jooksul; rahasumma (garantiisumma) v materiaalsed väärtused (garantiivaru), mis panditakse tingimusel, et kui üks pooltest (garantiiandja) ei täida oma kohustusi, siis jääb tagatiseks olev summa, materjal v kaup täielikult v osaliselt teisele lepinguosalisele (garantiivõtjale)

geim <g`eim geimi g`eimi 22e s> (ingl game mäng) • sport mängujärk, mille võitmiseks peab üks pool saavutama teatava arvu punkte (edestades vastaspoolt teatava arvu punktidega)

glagoolitsa <glagoolitsa 1 s> (vn глаголица < slaavi k-d glagol sõna) • lgv üks kahest vanaslaavi tähestikust kirillitsa kõrval; nüüdisajal kasutusel mõnes paigas kirikuslaavi keeles. Vt ka kirillitsa

glükosiid <glükos|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< glükoos) • keem orgaaniline liitühend, milles vähemalt üks komponent on mingi monosahhariidijääk ja milles komponendid seostuvad glükosiidsideme abil; enamasti mõru maitsega vees lahustuv aine, paljud on mürgised

graaf <gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< kr graphō kirjutan, joonistan)
1. mat hulk, milles on määratud vähemalt üks binaarne vahekord; geomeetriliselt võib graafi kujutada punktihulgana, kus osa punkte on ühendatud joontega
2. grafeemi realisatsioon
graafiteooria • diskreetse matemaatika haru, mis uurib graafe

grafekon <grafekon -i 19 s> (< grafo- + eikōn pilt) • el kahe elektronkiirega mälutoru, milles üks elektronkiir salvestab ja teine võimaldab salvestatud kujutist korduvalt lugeda

guanaako <guanaako 16 s> (hisp guanaco < ketšua wanaku) • zool üks laama liike (Lama huanaco), elab Lõuna-Ameerika kõrgmäestikes; annab väärtuslikku villa

hadž <h`adž hadži h`adži 22e s> (ar ḥajj) • relig muslimite palverännak Mekasse Kaaba pühamu juurde, üks islami tugisambaid; seitse korda vastupäeva ümber Kaaba pühamu käimine ja selle edelaosas paikneva püha musta kivi suudlemine on hadži üks peamisi rituaale

halogenoalkaanid pl <+ alk|`aan -aani -`aani 22e s> • keem alkaanide derivaadid, mille molekulides sisaldub üks v mitu halogeeniaatomit; tarvit lahustitena jm

hapaksant <hapaks|`ant -andi -`anti 22e s> (< kr hapax üks kord + anthos lill, õis) • bot taim, mis õitseb ja kannab vilja vaid üks kord

hapax legomenon [hapaks leg·omenon] (kr üks kord öeldud) • lgv ainult üks kord kirjanduses (v mingis tekstis) esinev sõna

hebefreenia <hebefr`eenia 1 s> (< kr hēbē noorus + phrēn mõistus) • med varane nõdrameelsus, üks skisofreenia vorme

hemiepifüüt <+ f`üüt füüdi f`üüti 22e s> (< hemi- + epifüüt) • bot kägipuu e puukägistaja (van), üks troopilise vihmametsa puude eluvorme (nt mitut liiki viigipuud)

hendiadüoin <hendiadü|`oin -oini -`oini 22e s> (kr hen dia dyoin üks kahe kaudu), hendiadüs <hend´iadüs -e 11 s> (keskld hendiadys < kr) • kirj ühe mõiste v kujutluse väljendamine sidesõnaga „ja“ ühendatud kahe nimisõna kaudu

henoteism <henote|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr hen üks + theos jumal) • relig polüteismi liik: paljude jumalate hulgast ühe, kõige võimsamaks peetava eelistamine

hertsog <hertsog -i 2e s> (sks Herzog)
1. muistsetel germaanlastel sõja ajaks valitud väepealik
2. varasel keskajal Saksamaal hertsogkonna päritava võimuga valitseja, hiljem suurfeodaal
3. üks kõrgaadli tiitleid Lääne-Euroopas

hic Rhodus, hic salta [hiik rodus hiik salta] (ld) • siin (on) Rhodos, siin hüppa, s.o et sind usutaks, pead sa ka siin suutma teha sama, mida oled mujal teinud (Vana-Kreeka valmikirjutaja Aisopose jutustuse järgi palju reisinud kiitlejast, kes hoobelnud haruldaste hüpetega, millega ta Rhodosel toime tulnud; üks kuulajaist soovitanud tal seda kohe näidata)

hipuurhape <+ hape h`appe 6 s> (< kr hippos hobune + ouron kusi) • füsiol üks ainevahetuse lõpp-produkte

hiragana <hiragana 17~16 s> (jpn) • lgv üks kahest Jaapani silpkirjasüsteemist, kasut pms grammatilise informatsiooni edastamiseks lauses. Vt ka katakana

homofoon <+ f`oon fooni f`ooni 22e s> (< kr homophōnos samakõlaline) • lgv üks samakõlalistest, kuid erinevalt kirjutatud ja eri tähendusega sõnadest, nt gaas ~ kaas

homograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< homo- + -graaf) • lgv üks ühtemoodi kirjutatud, kuid erineva kõla ja tähendusega sõnadest, nt palk, gen palgi;, palk, gen palga

homonüüm <homon|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr homōnymos samanimeline < homo- + -onüüm) • lgv üks samakujulistest ja/või -kõlalistest, kuid eri tähendustega sõnadest, nt kapp, gen kapa;, kapp, gen kapi

host <h`ost hosti h`osti 22e s> (ingl peremees, võõrustaja) info
1. arvuti, millega töötatakse välja teistsuguse arvuti tarkvara
2. süsteem, millel on vähemalt üks internetiaadress
3. peremeesarvuti, infot ning teenuseid pakkuv arvuti, nt server arvutivõrgus

hüdroioonravi <+ ravi 17 s> (< hüdro- + ioon) • med elektriliselt laetud veeioonide sissehingamine, üks füsioteraapia liike

hüdrosfäär <+ sf`äär sfääri sf`ääri 22e s> (< hüdro- + sfäär) • hüdrol üks geosfääre; hõlmab Maa keemiliselt sidumata vee: ookeanide, merede, järvede, jõgede, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee

hüpotaks <hüpot|`aks -aksi -`aksi 22e s> (< kr hypotaxis allutamine < hüpo- + taxis kord, järjestus) • lgv põimlause, lausete liitmine nii, et üks lause (kõrvallause) sõltub teisest (pealausest), alistub teisele. Vt ka parataks

hybris [hübris] (kr) • Kreeka müütides ja kreeklaste arusaamade järgi enesekindel jultunud ülbus, mis ületab jumaluse seatud piirid, üks suuremaid patte

ideograafia <+ gr`aafia 1 s> (< ideo- + -graafia) • lgv mõistekiri, kiri, milles üks märk tähistab kogu mõistet (nt hiina kiri, egiptuse hieroglüüfid, numbrid ja matemaatilised märgid). Vastand fonograafia

implikatsioon <implikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld implicatio sissepõimimine; põimumine) • loog järeldatav tähendus, loogiliselt järelduv tähendus; matemaatilises loogikas: binaarne loogikatehe, milles üks osalause on teise osalause eeltingimuseks ( „kui A..., siis B...")

isoprotsess <+ pr`ots|`ess -essi -`essi 22e s> (< iso- + protsess) • füüs termodünaamiline protsess, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks; rõhu jäävuse puhul nimet protsessi isobaariliseks, temperatuuri v ruumala jäävuse puhul vastavalt isotermiliseks v isohooriliseks

jünger <j`üng|er -ri 2e s> (sks Jünger < jung noor)
1. relig üks Jeesuse 12 õpilasest, kes tema õpetust levitasid
2. teadlase, kunstniku vm õpilane v järelkäija; õpetuse, idee, koolkonna vm vaimustatud pooldaja v eestvõitleja

ka <k`a 26 s> (egiptuse) • relig Vana-Egiptuse usundis üks inimese kehatuid teisikuid; kujutatud hrl ülestõstetud kätena; jumalate loodud ka sündis, kasvas ja elas koos inimesega, lahkus teispoolsusse koos temaga

kaader1 <k`aad|er -ri 2e s> (pr cadre raam < it quadro ruut, maal, pilt < ld quadrum) • film kaadrik, üksikvõte filmilindil; televisiooni- ja videotehnikas üks järjestikustest piltidest, mis moodustavad liikuva kuva
filmikaader • kaamerat seiskamata võetud lõik filmist; üksikvõte filmilindil
montaažikaader • monteeritud lõik; televisioonis laotuse täistsükli jooksul ekraanil tekkiv kujutis
stoppkaader • üksik paigalseisev filmi- v videokujutis
võttekaader • filmilõik, mis on võetud kaamerat seiskamata

kalkopüriit <+ pür|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr chalkos vask + pyritēs tulekivi) • miner vaserähk, üks tähtsamaid vasemaake; kristallub tetragonaalses süngoonias, koostiselt raud-vasksulfiid

kapron <k`apron -i 2e s> (vn капрон, kaubamärk < kaprolaktaam + nailon) • tekst, keem polüamiidist saadava sünteeskiudaine üks kaubanimetusi, kasut kudumite, nööri, köite jms valmistamiseks. Vt ka nailon, perlon

kataloog <katal|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr katalogos nimistu) • loend, nimestik, raamatute, piltide, käsikirjade vm korrastatud nimistu ühes tarvilike viidetega eseme leidmiseks; info astmelise failihaldussüsteemi (failipuu) üks tase (haru), hõlbustab kasutajail failide süstematiseerimist

koinee <koin`ee 26i s> (kr koinē (dialektos) ühine (keelepruuk)) lgv
1. hellenismi ajal (alates IV s-st eKr) kogu antiikmaailmas levinud kreeka ühiskeel
2. eri murdeid v keeli kõnelevate keelekollektiivide suhtluskeel; ka üks neist murdeist (keeltest) v nende alusel tekkinud keelekuju

komisjon <komisjon -i 19 s> (< keskld commissio ülesandeks tegemine, saatkond < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. alatine v ajutine mitmeisikuline organ mingite ülesannete täitmiseks v otsustamisele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks
2. haldus- v ühiskondlik organ (nt revisjonikomisjon)
3. komisjonikaubandus, kaubandus, kus üks isik ostab ja müüb enda nimel, kuid teise isiku ülesandel ja arvel, saades selle eest komisjonitasu

kompaktsus <komp`aktsus -e 11~9 s> (< kompaktne) • tihkus, tihe paigutus, terviklikkus; mat üks funktsionaalanalüüsi põhimõisteid

konoid <kon|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< koonus + -oid) • mat silindroid (1) , mille üks juhtjoon on sirge

konsensus <kons`ensus -e 11~9 s> (ld consensus üksmeel, kokkulepe) • üksmeel, enamuse arvamus v üldine kokkulepe, konverentsi v nõupidamise korraldamise üks protseduurireegleid; eeldab vastuväidete ja vastuhäälte puudumist

konsul <k`onsul -i 2e s> (ld consul)
1. aj Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik; Prantsusmaal Konsulaadi ajal üks kolmest kõrgemast võimukandjast; magistraadi liige paljudes Euroopa linnades keskajal
2. ametnik, kelle ülesandeks on pms oma riigi majanduslike huvide ja selle kodanike õiguste kaitsmine välisriigis (hrl selle teatavas piirkonnas)

kontradiktoorne <kontradikt`oor|ne -se 2 adj> (ld contradictorius) • vasturääkiv
kontradiktoorsed mõisted pl • loog mõisted, millest üks eitab teist, nt „must – mittemust“

koolhape <+ hape h`appe 6 s> (< kr cholē sapp) • füsiol sapis sisalduv orgaaniline hape, üks sapphappeid

koordinaat <koordin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ko- + ld perf partits ordinatus korrastatud, kindlaks määratud) • mat, geogr asukohaarv, üks arvudest, mis on aluseks punkti asukoha määramisel tasandil, pinnal v ruumis
koordinaatpink • tehn metallilõikepink detailide täppistöötluseks
koordinaattelg • mat üks koordinaatide alguspunkti läbivatest märgistatud sirgetest

koosekans <koosekans -i 2e s> (< ko- + seekans), tähis cosec • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone: täisnurkse kolmnurga nurga koosekans on hüpotenuusi ja selle nurga vastaskaateti suhe

koosinus <koosinus -e 11 s> (< ko- + siinus), tähis cos • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone: täisnurkse kolmnurga teravnurga lähiskaateti ja hüpotenuusi suhe

kootangens <+ tangens -i 2e s> (< ko- + tangens), tähis cot, ctg • mat üks trigonomeetrilisi funktsioone: täisnurkse kolmnurga teravnurga lähiskaateti ja vastaskaateti suhe

korrelaat <korrel|`aat -aadi -`aati 22e s> (< kor- + ld perf partits relatus nimetatud, viidatud)
1. loog suhtepaarik, teineteisega vastastikuses seoses oleva mõistepaari üks liige; eeldab temaga seoses oleva mõiste olemasolu, nt laps – vanemad
2. lgv sõna v väljend, millele relatiivpronoomen viitab

kortiin <kort|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld cortex koor) • füsiol üks neerupealise koore hormoone; farm organopreparaat, mis sisaldab neerupealse koore hormoone

kortikosteroon <+ ster|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld cortex, gen corticis koor + kr stereos tugev, kõva) • füsiol üks neerupealise hormoone

kotüledoon <kotüled|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr kotylēdōn õnarus) • bot iduleht, idul arenev leht v üks esimesest kahest lehest; anat, zool hatik, inimesel platsenta sagar, mäletsejalistel põõsasjate koorionihattude kogum

kromosoom <kromos|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kromo- + kr sōma keha) • biol niitjas nukleoproteiidne moodustis päristuumsete organismide rakutuumas; on geenide materiaalne kandja; kromosoomide arv on igal looma- v taimeliigil konstantne
kromosoomikaart • skeem, millele on kantud kromosoomi geneetilised, tsütoloogilised v molekulaarsed märgised, nende järjestus ja vahekaugused
kromosoomimutatsioon • biol kromosoomi ehituse mutatsioon, struktuurimuutus kromosoomis
X-kromosoom • biol naissugukromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja munarakus ning üks igas mehe ja kaks igas naise diploidses rakus
Y-kromosoom • biol meessugukromosoom, loote arengus munandi teket juhtiv kromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja üks igas mehe diploidses rakus

krüptorhism <krüptorh|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< krüpto- + kr orchis munand) • med peitmunandlus, kaasasündinud väärareng, kus üks v kumbki munand ei asu munandikotis, vaid kõhuõõnes v kubemekanalis

kuesta <ku´esta 16 s> (< hisp cuesta mäenõlv) • geol kulumisastang, ebasümmeetriliste nõlvadega küngas, seljak v mäeahelik, mille üks nõlv on järsk ja teine (vastassuunas) lauge

kuuria <k`uuria 1 s> (ld curia)
1. aj üks vanimaid rahvajaotusrühmi Vana-Roomas, ¹/₁₀ triibusest
2. Rooma senatihoone v senat; ka omavalitsusega linna senat
3. relig katoliku kiriku keskvalitsuse ametkondade üldnimetus
4. aj keskaegne tähtsamaist vasallidest koosnev nõukogu feodaali juures v feodaali poolt kokkukutsutud talupoegade koosolek
5. mõnes riigis seisusliku kuuluvuse v varalise seisundi järgi määratud valijad, kes saadavad oma esindajad parlamenti, vt ka kuriaalsüsteem

kuurvürst <+ v`ürst vürsti v`ürsti 22e s> (sks Kurfürst) • aj valijavürst, üks ilmalikest v vaimulikest vürstidest, kelle ainuõiguseks oli osa võtta Saksa kuninga (hiljem keisri) valimisest

kvart <kv`art kvardi kv`arti 22e s> (< ld quartus neljas, quarta pars neljandik)
1. puisteainete (USA-s ka vedelike) mahu mõõtühik, nt Inglise kvart ¹/₄ gallonit, = 1,14 l
2. muus diatoonilise heliastmiku 4. aste, ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 4 diatoonilise heliastmiku astet e 5 pooltooni
3. sport üks vehklemisasendeid
4. trük → kvartformaat

kvint <kv`int kvindi kv`inti 22e s> (< ld quintus viies) • muus diatoonilise heliastmiku 5. aste; ka intervall, milles kahe helikõrguse vahe on 5 diatoonilise heliastmiku astet e 7 pooltooni; sport üks vehklemisasendeid

laktalbumiin <laktalbum|`iin -iini -`iini 22e s> (< lakto- + ld albumen munavalge) • keem üks piimavalke

lansjee <lansj`ee 26i s> (pr lancier piigivõitleja < lance piik) • tants vanaaegne viiest tuurist koosnev Prantsuse seltskonnatants, üks kadrilli liike

lantopiin <lantop|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr lanthanō peitun + oopium) • farm üks oopiumis leiduvaid alkaloide

leitnant <l`eitn|`ant -andi -`anti 22e s> (pr lieutenant „asetäitja“) • sõj paljude riikide sõjaväes üks nooremohvitseri auastmeid

leutsiin <leuts|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr leukos valge) • keem üks aminohappeid, looduslikes valkudes ja valkude laguproduktides esinev aine

litootes <litootes -e 9 s> (< kr litotēs lihtsus) kirj
1. eitusjaatus; stiilivõte, mis eituse vormis väljendab v varjundab jaatavat sisu, nt hea › pole paha, vt ka hüperbool (2)
2. kõnekujund, milles kirjeldatavaid nähtusi rõhutamise eesmärgil vähendatakse, nt üks jalatäis maad

lokutiivne akt (< ld locutio rääkimine) • lgv üks kõneakte, tähendusliku lausungi moodustamine. Vt ka illokutiivne akt, perlokutiivne akt

lord <l`ord lordi l`ordi 22e s> (ingl isand)
1. aj keskaegsel Inglismaal suurfeodaal, suurmaaomanik; Inglise kõrgaadli pärandatav tiitel
2. pol parlamendi ülemkoja liige
3. mõne kõrge ametiisiku tiitli osa, nt lordkantsler Inglise ülemkoja eesistuja ning kohtuminister, admiraliteedi esimene lord Inglise mereminister, varaameti esimene lord üks Inglise peaministri tiitleid, lordmeer Londoni v mõne muu Inglise suurlinna ülemlinnapea, lordpresident Inglise salaluure nõukogu esimees

lüürika <lüürika 1 s> (< kr lyrikos lüüra saatel lauldav) • kirj tundeluule, üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; lüürika iseloomulik tunnus on tavaliselt värsivorm ja tuntumad liigid on laul, sonett, hümn, ood, eleegia, ballaad, idüll, poeem

malleus <m`alleus -e 11 s> (< ld vasar) • vet tatitaud (hobuste nakkushaigus); anat vasar (üks kolmest kuulmeluukesest)

mater [maater] (ld) • ema
Mater dolorosa [maater doloroosa] (ld) • relig Valuema, kurvastav v leinav ema (üks Neitsi Maarja nimetusi)
mater familias [maater fam·ilias] (ld) • pereema, majaperenaine

medicus medicum non sanat [medikus medikum noon saanat] (ld) • üks arst teist arsti terveks ei tee

megäär <meg|`äär -ääri -`ääri 22e s> (< kr Megaira, üks kättemaksujumalannadest Vana-Kreeka müt-s) • tige, raevutsev naine

mehhanolamarkism <+ lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mehhano- + lamarkism) • biol üks neolamarkismi kahest peavoolust

mesoaatom <+ `aatom -i 2e s> (< meso- + aatom) • füüs aatom, milles üks v mitu elektroni on asendunud negatiivselt laetud mesoni v müüoniga

mesomorf <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< meso- + kr morphē kuju, vorm) • anat üks kolmest Ameerika psühholoogi W. H. Sheldoni määratletud kehaehitustüübist; atleetlik, tugev lihaseline tüüp. Vt ka ektomorf, endomorf

metabioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< meta- + -bioos) • biol liikidevahelised suhted, milles üks organism loob järgnevale vajalikud elutingimused

mikrofišš <mikrof|`išš -iši -`išši 22e s> (ingl microfiche), diamikrokaart <+ k`aart kaardi k`aarti 22e s> (< dia- + mikro-) • info üks mikrovorme (1), mikrokujutisi (kaadrivälju) kandev läbipaistva põhimikuga kaart (nt 105 × 108 mm), mille lugemiseks on vaja eriseadet; kasut nt raamatukogunduses

mikroliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< mikro- + -liit)
1. geol mõningate purskekivimite peeneteralises v klaasjas põhimassis leiduv nõeljas, prismaline v plaatjas mikroskoopiline kristall
2. pl arheol väikesed kolmnurga-, ristküliku-, trapetsi- v segmendikujulised õhukestest tulekivilaastudest esemed, mille üks äär v mitu äärt on töödeldud retušštehnikas; tulid kasutusele hilispaleoliitikumis, kasutati nooleotstena ning luu- ja puitesemete servasoontesse kititud teradena

milonga <mil´onga 16 s> (hisp < Aafrika k-d) • tants üks Argentina tango variante, mida XIX s tantsisid pampades gautšod kitarri saatel, XX s levis linnadesse, pms vaeste linnaosadesse; Euroopas sai harilikust tangost veidi kiirerütmilisem milonga (eriti Pariisi) salongide, kabareede ja restoranide moetantsuks

mimesis [miimesis] (kr mimēsis kujutamine, jäljendamine) • fil esteetikas põhimõte, mille järgi tegelikkuse jäljendamine on üks kunstiloome olulisi printsiipe; mõiste võtsid kasutusele Platon ja Aristoteles, kes pidasid tegelikkuse idealiseerivat üldistust kunsti olemuseks ja eesmärgiks; kunst tegelikkuse võimalikult elutäpne kujutamine kirjanduses jt kunstides

mi-minoor <+ min|`oor -oori -`oori 22e s> , e-moll <+ m`oll molli m`olli 22e s> • muus minoorhelistik, mille 1. aste on mi (e) ja võtmemärgistikus üks diees

monetaarintegratsioon <+ integratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< monetaarne + integratsioon) • maj eri riikide rahasüsteemide ühendamine eesmärgiga panna neis riikides käibima üks ja sama valuuta

monism <mon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono-) • fil arusaam, et maailmal on ainult üks sõltumatu alge (kas materiaalne v vaimne). Vastand pluralism, Vt ka dualism

monoeeder <+ `eed|er -ri 2e s> (< mono- + -eeder) • miner kristallograafiline lihtvorm, mille moodustab üks tahk; esineb ainult kombinatsioonis teiste lihtvormidega

monokarpne <+ k`arp|ne -se 2 adj> (< mono- + kr karpos vili) • bot eluea jooksul üks kord viljuv (nt bambus v mõned palmiliigid). Vastand polükarpne

monokliinne süsteem (< mono- + kr klinō kallutan) • keem, geol kristallisüsteem, kus kristalli koordinaattelgedest kaks lõikuvad täisnurgi, üks on kallak ja kõik teljed on eri pikkused

monometallism <+ metall|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< mono- + metallism) • maj ühemetallisüsteem: rahasüsteem, kus raha väärtuse aluseks on üks metall, enamasti kuld

monoteletism <+ telet|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< monoteleet) • relig VII s kristoloogiline vaade, et Kristuses on küll kaks loomust, aga üks jumalik tahe; algatajaks oli keiser Herakleitos I

monotsükliline <+ ts`üklili|ne -se -st 12 adj> (< mono- + tsükliline) • biol üks kord aastas paljunev (organism)

multiplekser <multipl`ekser -i 2e s> (ingl multiplexer) • info, tehn seade, mille abil eri signaalidest ja/või andmevoogudest (nt ringhäälingu saated ja programmid ning andmesideteenused) moodustatakse üks digitaalne transportvoog e multipleks, mida edastatakse raadiosaateseadmete abil

muusa <muusa 16 s> (kr Mousa) • müt üks üheksast Vana-Kreeka jumalannast, keda peeti teaduste ning kunstide kaitsjateks; piltl luulevaimustuse allikas

müridism <mürid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ar murīd õpilane, järgija) • relig üks sufismi liikumisi, XIV s tekkinud sõjakas islamisuund, mis nõudis täielikku kuuletumist imaamidele ja šeikidele ning austust nende vastu, oli range teiseusulistega ja võttis hiljem oma lipukirjaks püha sõja e džihaadi

nandroloon <nandrol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ingl nandrolone), ka norandrostenoloon <norandrostenol|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< normaalne + andro- + sterool) • farm üks anaboolseid steroide

nasoturbinaal <+ turbin|`aal -aali -`aali 22e s> (< naso- + ld turbo keeris, pöörlemine) • zool, anat ninakõrge, üks ninaluudest

neoplatonism <+ platon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< neo- + platonism) • fil uusplatonism, III s tekkinud filosoofia koolkond, mis arendas edasi Platoni filosoofiat; üks varase kristluse filosoofia allikaid

neriitiline <neriitili|ne -se -st 12 adj> (< pn Nerites, Kreeka müt-s üks Nereuse poegi) • geogr rannalähedasele madalmerele omane v seda hõlmav

nikotiinhape <+ hape h`appe 6 s> (< nikotiin), niatsiin <niats|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl niacin < nikotiin + acidum) • farm üks B-rühma vitamiinidest, sisaldub pärmis, loomade maksas, neerudes jm; selle puudus toidus tekitab pellagrat

okeanaal <okean|`aal -aali -`aali 22e s> (< ookean) • ökol maailmameri kui üks kolmest eluareenist, vt ka terrestriaal, fluviolakustraal

oksütotsiin <oksütots|`iin -iini -`iini 22e s> (ingl oxytocin < kr oxys hapu + tokos sünnitus) • füsiol üks ajuripatsi hormoone, stimuleerib siseelundite (pms emaka) silelihasrakkude kokkutõmbumist ja piimanäärmete talitlust

omnibus idem (ld) • kõigile üks ja seesama

one-step [wanstep] (ingl üks samm) • tants 1920–30ndatel populaarne fokstrotitaoline seltskonnatants

ordinaat <ordin|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld ordinatus korrastatud, määratud) • mat üks kahest (kolmest) koordinaadist, mis määravad punkti asendi pinnal (ruumis) koordinaadistiku suhtes

orenda <or´enda 16 s> (ingl < irokeesi k-d) • müt üleloomulik maagiline jõud Põhja-Ameerika indiaanlaste (irokeeside) usundis; hingestab nii elutu kui ka elava looduse ja on üks loodusvaime

ornitiin <ornit|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ornis, gen ornithos lind), tähis Orn • biol üks lämmastikuainevahetuses olulisi aminohappeid, on katalüsaatoriks kusiaine tekkimisel (esmakordselt avastatud lindude väljaheiteis)

ornitopter <ornit`opter -i 2e s> (< ornito- + kr pteron tiib) • lenn, aj linnuk, linnu tiibade liikumist järeleaimav lennuaparaat (üks praeguse lennuki eelkäijaid)

osseiin <osse|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld osseus luu-, luust) • biol luukoe orgaaniline põhiollus, üks liitvalkudest

paragnoosia <+ gn`oosia 1 s> (< para- + kr gnōsis teadmine, tunnetus) • oleviku selgeltnägemine, üks parapsühholoogia nähtusi

paronüüm <paron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< par- + -onüüm) • lgv sarnassõna, üks häälikuliselt lähedastest, kuid tähenduselt erinevatest sõnadest, nt käsitsema, käsitlema, käsitama

parsek <parsek -i 2e s> (< parallaks + sekund), tähis pc • astr Päikesesüsteemi-väliste objektide kauguse mõõtühik, võrdub kaugusega, mille aastaparallaks on üks kaaresekund, s.o 3,084·10¹³ km, 1 parsek = 3,26 valgusaastat

partii <part`ii 26 s> (pr partie < ld pars, gen partis osa)
1. terviklik osa millestki
2. maj kindel kogus ühesuguseid tooteid; suur kaubasaadetis
3. üks mäng (males, piljardis, kaardimängus jm)
4. muus ühele mänguriistale, lauljale v häälerühmale ettenähtud osa mitmehäälses heliteoses; moodustab osa partituurist
5. materiaalseil kaalutlusil sõlmitud abielu, sellega kaasnev tulu

paröökia <par`öökia 1 s> , paroikia <par`oikia 1 s> (< para- + kr oikos maja, kodu) • ökol manulus, kahe loomaliigi kooselu vorm: üks loomaliik sallib oma pesas v elukohas teist liiki loomi

pastišš <past|`išš -iši -`išši 22e s> (pr pastiche < it pasticcio jäljendus) • kunst, kirj, muus kunsti-, kirjandus- v muusikateos, mis teadlikult imiteerib mõne teise ajastu, suuna v autori stiili v motiive; üks postmodernismi võtteid. Vt ka paroodia, travestia

pentaftaalvaik <+ v`aik vaigu v`aiku 22e s> (< penta- + ftaalhape) • keem üks alküüdvaike

perioodiline <perioodili|ne -se -st 12 adj> (kr periodikos) • korrapäraselt korduv, perioode moodustav
perioodiline murd • mat kümnendmurd, milles üks arv v arvude rühm lõpmatult kordub (0,333... 0,090909... 1,2345345...)

perlokutiivne akt (< per- + ld locutio rääkimine) • lgv üks kõneakte. Vt ka lokutiivne akt, illokutiivne akt

petalonaamid pl <petalon|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr petalon leht + pn Nama, kihistu Edela-Aafrikas) • paleont lehtloomad (üks väljasurnud loomade hõimkondi)

plagiotsefaalia <+ tsef`aalia 1 s> (< kr plagios kaldu olev + kephalē pea) • med kiivaspealisus, pea kuju, mille üks koljupool on suuremahulisem eest, teine koljupool tagant

polemarh <polem|`arh -arhi -`arhi 22e s> (kr polemarchos väejuht) • aj Vana-Kreeka ametimees, kes korraldas sõjaasju; oli üks arhontidest

polüeteen <+ et`een eteeni et`eeni 22e s> , polüetüleen <+ etül|`een -eeni -`eeni 22e s> • keem eteeni (etüleeni) polümerisatsiooni teel valmistatav tugev termoplastne aine, üks tähtsamaid plastikaate; kasut elektrijuhtmete isoleerimiseks, kile, tarbeesemete jms valmistamiseks

polükromaatiline <+ kromaatili|ne -se -st 12 adj> (kr polychromos) • mitmevärviline
polükromaatiline valgus • füüs valgus, mille spektris on rohkem kui üks monokromaatiline elektromagnetlaine

poolus <p`oolus -e 11~9 s> (ld polus < kr polos telg; naba)
1. äärmuslike omadustega punkt, ala v osa; üks äärmusvastanditest
2. geogr Maa pöörlemistelje ja maaellipsoidi lõikepunkt (põhjapoolus, lõunapoolus), naba
3. el vooluallika positiivne v negatiivne klemm
magnetpoolus • füüs magnetvälja tekitava keha v seadme osa, kus magnetiline induktsioon on suurim

positsioonimäng <+ m`äng mängu m`ängu 22e s> (< positsioon) • mat konfliktse olukorra matemaatiline mudel (mänguteoorias), mis esitatakse võimalike seisude e positsioonide hulgaga, kus seisude järjestus on kindlaks määratud nii, et leidub parajasti üks algseis, millel pole eellast; sport taktikaline, teravusi vältiv mängumaneer (nt males)

printsess <prints|`ess -essi -`essi 22e s; pr`ints|`ess -essi -`essi 22e s> (sks Prinzess van < pr princesse)
1. printsile vastav naisisikutiitel, seda tiitlit kandev isik; kuningatütar
2. iludusvõistlusel üks esikaunitare
printsesslõige • tekst puusadeni liibuv, vöökohalt läbilõiketa, alt avarduv rõivalõige

progressioon <progressi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld progressio edasiliikumine) • astmeline tõus; mat arvude jada, milles iga järgmine on saadud eelmisest mingi kindla eeskirja järgi
aritmeetiline progressioon, aritmeetiline jada • mat arvude jada, milles iga kahe kõrvuti seisva arvu vahe on üks ning seesama (nt 3, 6, 9, 12...)
geomeetriline progressioon, geomeetriline jada • mat arvude jada, milles iga arv on temale eelneva arvu korrutis kindla teguriga (nt 3, 6, 12, 24...)

promill <prom|`ill -illi -`illi 22e s> (< ld pro mille tuhandest), tähis ‰ • üks tuhandik tervikust

proskünees <proskün|`ees -eesi -`eesi 22e s> (kr proskynēsis) • aj Pärsia õukondlik tervitusrituaal, alandlik tervitus; relig sügav kummardus, mille korral laup puudutab põrandat, üks palveasendeid kristluses ja judaismis, vt ka prostratsioon

protektsioon <protektsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld protectio katmine, kaitse < protegere kaitsma, varjama) • soodustav kaitse, eestkoste, soosing
protektsioonileping • pol riikidevaheline leping, millega üks riik allutatakse teise kaitse alla

protsent <pr`ots|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld pro centum sajast), tähis % • üks sajandik tervikust; millegi osakaal, sisaldus vms protsentides väljendatuna; kõnek intress v tulu kapitalilt

psühholamarkism <+ lamark|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< psühho- + lamarkism) • biol üks neolamarkismi kahest peavoolust

purgeen <purg|`een -eeni -`eeni 22e s> • farm üks purgatiive, mille toimeaineks on fenoolftaleiin

püramiid <püram|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr pyramis)
1. mat hulktahukas, mille üks tahk (põhi) on hulknurk, teised tahud ühise tipuga kolmnurgad
2. arhit Vana-Egiptuse monumentaalne ruudukujulise põhjaga ja längus külgedega teravatipuline kivist haudehitis, mille sisemuses asus kuninga (vaarao) hauakamber; ka muud püramiidjad ehitised
3. sport võimlejate rühmmoodustis mitmekordse ülalt kitseneva tornina, kus ülemised seisavad alumiste õlgadel

püridoksool <püridoks|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< püridiin + kr oxys terav + ld oleum õli) • biol, keem nahapõletikuvastane vitamiin, püridiini derivaat, B₆-vitamiini üks kolmest looduslikust vitameerist

quaque die [kvaakve di˛e] (ld), lüh q. d. • farm üks kord päevas (nt retseptil)

radikaal <radik|`aal -aali -`aali 22e s> (< radikaalne)
1. pol radikalist, radikalismi pooldaja, ägedalt põhjalike abinõude rakendamist taotlev isik poliitikas
2. mat juurimistehte tulemus; juuremärk (√)
3. keem aatomite rühm, mis läheb ühest keemilisest ühendist muutumatult üle teise; orgaanilise ühendi molekuli osa, millest on eraldunud üks v mitu vesinikuaatomit

rbe {lüh sõnadest röntgeni bioloogiline ekvivalent} • füüs tuumakiirguse doos, mis tekitab organismis samasuguse bioloogilise mõju nagu röntgeni- või gammakiirguse doos tugevusega üks röntgen

redokssüsteem <+ süst|`eem -eemi -`eemi 22e s> (< ingl redox < red(uction) reduktsioon + ox(idation) oksüdatsioon + süsteem) • keem hrl paariline süsteem, mille osaliste omavahelise reageerimise korral üks oksüdeerub, andes oma molekulidest elektrone teisele, mis redutseerub – toimub redoksreaktsioon

reedi <reedi 16 s> , reedia <r`eedia 1 s> (uusld redia < pn Fr. Redi, Itaalia loodusteadlane, 1626–97) • biol üks parasiitusside arenemisaste

retsessiivsus <retsess`iivsus -e 11~9 s> (< retsessiivne) • biol nähtus, mille korral üks organismi alternatiivsetest tunnustest (retsessiivne) jääb avaldumata

rober <rober -i 2e s> (sks Robber < ingl rubber) • partii; mängujärk, (lõpetatud) ring bridžis, kui üks paaridest on võitnud kaks geimi