[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 43 artiklit

amino-keem amiinidega v nende ühenditega seotud

asünkroonne <+ sünkr`oon|ne -se 2 adj> (< a- + sünkroonne), asünkrooniline <+ sünkroonili|ne -se -st 12 adj> • mittesünkroonne, mitteüheaegne
asünkroonmasinel vahelduvvoolumasin (enamasti mootor), mille rootori pöörlemissagedus ei võrdu (on asünkroonne) staatori magnetvälja pöörlemissagedusega ja sõltub koormusest
asünkroonsidurel elektromagnetiline libistussidur, sidur pöörlemise ülekandmiseks ühelt võllilt teisele ilma mehaanilise ühenduseta

bongo <bongo 16 s> (Ameerika hisp bongó)
1. muus Lõuna-Ameerika päritolu väike käsitrumm, mängitakse sõrmede v pulkadega, orkestreis kasut eri suurusega bongosid omavahel ühendatuna
2. zool üliharuldane võsapuklane (Tragelaphus eurycerus) hirvantiloobi perekonnast

boor <b`oor boori b`oori 22e s> (< booraks), tähis Bkeem keemiline element, mittemetall, järjenr 5, aatomm 10,81; looduses leidub ainult ühenditena (booraks, boratsiit)

daativ <d`aativ -i 2e s> (ld (casus) dativus < dare andma) • lgv kääne, mis hrl märgib, millele v kellele tegusõna tegevus v sündmus lauses on kaudselt sihitud (vastab eesti keeles hrl alaleütlevale), nt kirjutasin sõbrale

depoonens <depoonens -i 2e s> , depoonensverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (ld verbum deponens) • lgv ladina keele grammatikas passiivi muutelõppudega tegusõna, millel on aktiivi tähendus

deverbaal <+ verb|`aal -aali -`aali 22e s> (< de- + verb) • lgv verbituletis, tegusõna tüvest tuletatud sõna, nt elamus, surm

fiting <fiting -u 2 s> (ingl fitting) • tehn torude ühendusosa, nagu torupõlv, haru- v üleminekutükk, muhv jne

fluor <fl`uor fluori fl`uori 22e s> (< ld fluor vool < fluere voolama), tähis Fkeem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 9, aatomm 18,99; kollakasroheline terava lõhnaga gaas, looduses leidub ühendeina, ka mineraalides, nt fluoriidis, krüoliidis jm

fosforüülumine <fosfor`üülumi|ne -se -st 12 s> (< fosfor + -üül) • keem fosforhappejäägi liitumine ainevahetuses osalevate orgaaniliste, mõnel juhul ka anorgaaniliste ühenditega

frekventatiiv <frekventat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld frequentativus < frequens korduv, sage), iteratiiv <iterat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld iterare kordama) • lgv korduvat tegevust väljendav tegusõna

futuurum <fut`uurum -i 2e s> (ld futurum, tuleviku partitsiip sõnast esse olema) • lgv tulevik, tegusõna tulevikuvorm

gerundiiv <gerund|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (uusld gerundivum < gerundium) • lgv tegusõna teatud käändeline vorm, ladina grammatikas tegusõnast tuletatud omadussõna ndus-lõpuga, väljendab tarvidust v paratamatust midagi teha; des-gerundiiviks on varem nimetatud ka eesti des-infinitiivi, nüüd kasut selle kohta nimetust gerundium

gerundium <ger`undium -i 19~2e s> (ld < gerere kandma) • lgv ladina grammatikas teonimi, mida kasut ainult ainsuse obliikva- e kaudseis käändeis; tinglikult nimet gerundiumiks eesti tegusõna des~tes~es-tunnuselist käändelist vormi, nt lugedes, hakates

hüdrogeenima <hüdrog|`eenima -eenib 28 v> (< hydrogenium) • keem vesinikku katalüsaatorite osavõtul küllastumata orgaaniliste ühenditega liitma. Vastand dehüdrogeenima

inhoatiiv <inhoat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> , inhoatiivverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (< keskld inchoativus alustav < ld inchoare algama, alustama + verb) • lgv tegevuse v olukorra algust väljendav tegusõna, nt hakkama, uinuma

irregulaarne <irregul`aar|ne -se 2 adj> (keskld irregularis < ir- + regulaarne) • korrapäratu, reeglipäratu
irregulaarne verblgv ebareeglipäraselt pöörduv tegusõna

kaalium <k`aalium -i 19~2e s> (uusld kalium < ar al-qalī leelis), tähis Kkeem leelismetallide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 19, aatomm 39,0983; looduses leidub vaid ühenditena; vees lahustuvaid kaaliumiühendeid kasut mineraalväetisena

kausatiiv <kausat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld causativus põhjustav < causa põhjus) • lgv tuletatud tegusõna, millele tuletusliide on andnud tegevuse põhjustamise v tegevusse panemise tähenduse, nt kuku-ta-ma kukkumist põhjustama

kloor <kl`oor kloori kl`oori 22e s> (< kr chlōros rohekas, kollakas), tähis Clkeem halogeenide hulka kuuluv keemiline element, järjenr 17, aatomm 35,453; kollakasroheline lämmatav gaas, looduses leidub ühendeina

konjugatsioon <konjugatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld coniugatio ühendamine)
1. lgv pööramine, tegusõna muutmine; pöördkond
2. biol rakuühe; sugurakkude ühinemine viljastumisel; kahe ainurakse ajutine liitumine, mille jooksul toimub tuumaaine vahetus; homoloogiliste kromosoomide paarumine; geneetilise materjali kandumine ühest bakterirakust teise

konversioon <konversi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld conversio)
1. ümberpööramine, muutmine, muundus, vahetus
2. loog otsustuse subjekti ja predikaadi vahetamine
3. lgv sõna(tüve) esinemine eri sõnaliikides ilma nähtavate teise sõnaliigi tunnusteta, nt inglise keeles water (nimisõna) ja water (tegusõna); tähestikuvahetus
4. maj väljakuulutatud riigilaenu tingimuste oluline muutmine
5. keem ainete muundamine keemilises reaktsioonis
6. relig ühest uskkonnast v kirikust teise siirdumine. Vt ka konverteerima

magneesium <magn`eesium -i 19~2e s> (< pn Magnesia, piirkond Kreekas), tähis Mgkeem keemiline element, järjenr 12, aatomm 24,31; läikiv hõbevalge leelismuldmetall; esineb looduses vaid ühendeina, saadakse puhtal kujul elektrolüüsi teel

mineraal <miner|`aal -aali -`aali 22e s> (keskld minerale < mineraalne) • miner looduslik maakoores leiduv keemiliselt ühtlase koostisega ühend, ka ehe element
mineraalainebiol organismile eluks vajalik anorgaaniline aine
mineraalhapekeem anorgaaniline hape, mille sooli leidub maakoores mineraalidena
mineraaljärvhüdrol ka soolajärv, suure soolasisaldusega (üle 35 g/l) järv
mineraalpigmentlooduslik pigment, mida kasut jahvatatult värvainete tootmiseks
mineraalvatteh looduslikust kivimist v räbust saadav peenekiuline kohev materjal, kasut pms soojustamiseks
mineraalvesirohkesti mineraalsooli, gaase ja mikroelemente sisaldav ravitoimega põhjavesi
mineraalväetispõll anorgaaniline väetis, maavaradest v sünteetiliselt saadav väetis, milles taimetoiteelemendid esinevad anorgaaniliste ühenditena
mineraalõlipms nafta destilleerimisel saadav suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu

modaalsus <mod`aalsus -e 11~9 s> (< modaalne)
1. loog loogikas otsustuste erinevus nende kehtivuse järgi, kuuluvus kas apodiktiliste, assertooriliste v problemaatiliste otsustuste liiki
2. lgv grammatiline kategooria, mis väljendab kõneleja suhet tegelikkusse, eriti tegusõna kõneviiside (mooduste) abil

modaalverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (< modaalne + verb) • lgv kõneleja suhtumist väljendav tegusõna, nt võima, tohtima, uskuma

naatrium <n`aatrium -i 19~2e s> (uusld natrium < ar naṭrūn kristallsooda < kr nitron < egiptuse nṯrj), tähis Nakeem keemiline element, järjenr 11, aatomm 22,99; hõbevalge pehme leelismetall; looduses leidub vaid ühendeina

offline [oflain] (ingl) • info autonoomne, andmevõrgust lahutatud, pideva ühenduseta

oleiinhape <+ hape h`appe 6 s> (< oleiin) • keem küllastumata rasvhape, esineb ühendeina taimseis ja loomseis õlides; saadakse steariini valmistamisel

osmofoorid pl <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr osmē lõhn + phoros kandev) • keem orgaanilised aatomirühmad, mis ühenditena lisavad põhiühenditele tugeva lõhna

perfekt <perf|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (< ld perfectus lõpuni viidud, täielik) • lgv täisminevik, tegusõna ajavorm, mis enamasti väljendab minevikus lõpetatud tegevust (nt Ma olen Rootsis käinud kolm korda), kuid võib märkida ka kõnehetkel jätkuvat v tulevikus toimuvat tegevust

potentsiaal <potentsi|`aal -aali -`aali 22e s> (< potentsiaalne)
1. (varjatud) toimimis- v jõudlusvõime, varusolev jõud
2. füüs (elektri, magneti, raskusjõu) jõuvälja iseloomustav suurus
3. lgv võimalikkuse kõneviis, tegusõna vorm, mis esitab olemise v tegevuse võimalikkust v tõenäosust

pukseerima <puks|`eerima -eerib 28 v> (holl boegseren)
1. sõidukit v ujuvat objekti trossi, köie vm ühendusega järel vedama v ees tõukama
2. info graafikaobjekti hiire abil teisaldama
3. piltl ära ajama, minema sundima

refleksiiv <refleks|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< refleksiivne) • lgv enesekohane sõna (ase- v tegusõna)

refleksiivverb <+ v`erb verbi v`erbi 22e s> (< refleksiivne + verb) • lgv enesekohane tegusõna, nt hukkuma, joobuma

retsiprook <retsipr|`ook -oogi -`ooki 22e s> (ld reciprocus < tagasipöörduv) • lgv vastastikune tegusõna, nt sõimlema; vastastikune asesõna, nt teineteise

šarniir <šarn|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr charnière) • tehn liigend, pöördliikumist võimaldav ühendusosa

telluur <tell|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld tellus, gen telluris maa), tähis Tekeem keemiline element, järjenr 52, aatomm 127,60; hõbehall metalli läikega pooljuhi omadustega kristalne aine, looduses leidub ühenditena; kasut metallurgias, pooljuhtseadiste valmistamisel ning klaasi-, kummi- ja keraamikatööstuses

titaan <tit|`aan -aani -`aani 22e s> (uusld titanium < kr pl Titanes titaanid, tegelased Kreeka müt-s), tähis Tikeem keemiline element, järjenr 22, aatomm 47,88; hõbevalge plastne tugev ja korrosioonikindel metall, looduses leidub ainult ühenditena; titaan ja titaani sisaldavad sulamid on väga kuumus- ja korrosioonikindlad; kasut raketi- ja lennukitööstuses, aparaaditööstuses jm

transitiiv <transit|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld transitivus sihiline < transire üle minema) • lgv sihiline tegusõna

transitiivsus <transit`iivsus -e 11~9 s> (< transitiivne)
1. lgv sihilisus, tegusõna omadus väljendada suunatud tegevust ja siduda endaga grammatilist objekti
2. mat suuruste omadus, mis seisneb selles, et kui esimene suurus on võrdne teisega ja teine kolmandaga, siis on esimene võrdne kolmandaga, nt kui a = b ja b = c, siis a = c

verb <v`erb verbi v`erbi 22e s> (ld verbum (tegu)sõna; ütlus) • lgv tegusõna, pöördsõna; sõnaliik, mis väljendab tegevust, olemist v seisundit
verbifraaslgv tegusõnafraas, fraas, mille põhi on verb, lüh VP, vt ka noomenifraas

verbum (ld) • lgv sõna; verb
verbum derivatum [verbum derivaatum] • tuletatud verb
verbum finitum [verbum finiitum] • finiitne e pöördeline vorm
verbum impersonale [verbum impersonaale] • umbisikuline tegusõna, ainult ühes isikus esinev verb
verbum infinitum [verbum infiinitum] • verbi infiniitne e käändeline vorm


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur