[VSL] Võõrsõnade leksikon

abakus <abakus -e 11 s> (ld abacus < kr abax, gen abakos arvutus- v joonistustahvel)
1. aj antiik- ning keskaegne pulgakeste v kivikestega arvutuslaud
2. arhit kapiteeli nelinurkne katteplaat antiikses ehituskunstis, koosneb nn rullis padjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega
3. mat nomograafias eriline joonis arvtähistega võrrandi mehaaniliseks lahendamiseks

abyssus abyssum invocat [ab·üssus ab·üssum invokat] (ld sügavik kutsub sügavikku) • üks eksimus (v õnnetus) toob kaasa teise

ateneum <aten|`eum -eumi -`eumi 22e s> (ld Athenaeum < kr Athēnaion) • aj jumalanna Athena tempel; ped kõrgem haridus- ja õppeasutus, tänapäeval kunsti- ja kirjandusõppeasutus

epigoon <epig|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr epigonos järeltulija) • ka kunst, kirj järeleaimaja, eelkäijate eeskuju, ideid ja meetodeid rakendav, ilma loomevõimeta jäljendaja
epigoonid pl
1. müt Kreeka müt-s seitsme kangelase pojad, kellel 10 aastat pärast isade katse nurjumist õnnestus vallutada Teeba
2. aj hellenistlike riikide valitsejate teine sugupõlv (u a-st 280 eKr) pärast diadohhe

instituut <instit|`uut -uudi -`uuti 22e s> (< ld institutum korraldus, kindlaksmääratu) • teadus-, uurimis- v õppeasutus (ka kõrgkooli osana); jur kogum õigusnorme, mis puudutavad üht ühiskondlike suhete ala ja on omavahel sisemiselt seotud (nt abielu instituut)

internaat <intern|`aat -aadi -`aati 22e s> (vn интернат < pr internat internaatkool < ld internus sisemine) • õppeasutuse õpilaste ühiselamu
internaatkool • ped õppeasutus, kus õpilased elavad ja õpivad kasvatajate ning õpetajate järelevalve all

kadett <kad|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cadet noorem) • sõjaväelise õppeasutuse kursant, kadetikorpuse kasvandik; aj, pol konstitutsiooniline demokraat revolutsioonieelsel Venemaal (1905–17); sõjaväeline auaste feodaalsel Prantsusmaal ja Preisimaal ning Austria-Ungari sõjaväes kuni 1914. a-ni
kadetikorpus • sõj kinnine üldhariduslik sõjaväeline õppeasutus Venemaal jm

kalamiteet <kalamit|`eet -eedi -`eeti 22e s> (ld calamitas) • häda, viletsus, õnnetus; biol kahjurite massiline paljunemine ja sellega seotud kahjurirüüste; laastav tule-, tormi- v sademekahjustus vm loodusõnnetus

katastroof <katastr|`oof -oofi -`oofi 22e s> (< kr katastrophē purustamine, hävitamine) • äkiline õnnetus, hukatus, hävinguline sündmus (looduses, inimtegevuses)
katastroofimeditsiin • arstiteaduse ja tervishoiukorralduse haru, mille eesmärk on osutada arstiabi katastroofide puhul

logograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (kr logographos < logos arvutus, seletus, mõistus, kõne + -graaf) aj
1. Vana-Kreeka ajalookirjutaja (VI–V s eKr); logograafid koostasid müüte ja legende mõistuspäraselt, seletades proosas linnade ajalugusid ja ülikusuguvõsade genealoogiaid, kirjeldasid võõraid maid ja rahvaid
2. tellitud kohtukõnede koostaja Ateenas
3. Hilis-Rooma arveametnik

logos <logos -e 9 s> (kr sõna, mõiste, arvutus, käsitlus, mõistus) • fil vana- ja keskaja filosoofia termin, mida on kasutatud mitmesugustes tähendustes: üldine seaduspärasus, vaimne ürgolemus, mõistuspärane paratamatus; relig kristlikus filosoofias jumalik tarkus, mida sümboliseerib Jeesus Kristus

malheur [malöör] (pr) • häda, õnnetus. Vastand bonheur

normaal- • normaalne, normikohane, normiks olev
normaalelement • püsiva elektromotoorjõuga galvaanielement
normaalhind maj
1. harilik hind, mida mingi kauba eest kõikjal nõutakse
2. normihind, mis on tuletatud teatavatest normidest
normaalkool • ped pms algkooliõpetajaid ettevalmistav õppeasutus Prantsusmaal jm
normaallahus • keem lahus, mille kontsentratsioon on väljendatud grammekvivalentides ühe liitri kohta
normaalpuistu • mets mudelpuistu, optimaalse arengu ja tihedusega puistu
normaalrõhk • tehn, füüs üheatmosfääriline rõhk
normaaltasand • mat joone punkti läbiv tasand, mis on risti joone puutujaga selles punktis
normaaltingimused pl • füüs kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks
normaalvõnkumised pl • füüs normaalmoodid2, jäävate parameetritega lineaarse dünaamilise süsteemi lihtsaimad harmoonilised omavõnkumised

pansion <p`ansion -i 19~2e s> (pr pension < ld pensio maksmine)
1. → pansionaat
2. van korter koos kostiga
3. ped internaatkool, kinnine õppeasutus, kus õpilased on täielikul ülalpidamisel

pedagoogium <pedag`oogium -i 19~2e s> (< ld paedagogium õppeasutus teatud orjade poegadele, keskld haridus, kasvatus) • aj, ped algkooliõpetajaid väljaõpetav õppeasutus mõnes riigis (ka II maailmasõja eelses Eestis); keskajal ülikooli ettevalmistuskool, ka keskharidust andev õppeasutus

seminar <seminar -i 19 s> (sks Seminar, uusld seminarium < ld seemla, taimelava, puukool) ped
1. õppetöö vorm, mingi teema arutlus õppejõu juhendusel
2. õpetajaid v vaimulikke koolitav õppeasutus

stuudio <st`uudio 1 s> (it studio püüe, õppimine; töötuba, ateljee)
1. eriruum, kus toimub raadio- v televisioonisaade, helisalvestus, pildistamine v filmimine
2. kunsti-, teatri- vms õppeasutus v -klass
3. kunstniku tööruum, ateljee

žetoon <žet|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr jeton < jeter viskama) • raha asendav arvutus-, arvestus- v mängumark; ka mälestusraha

tehnikum <tehnikum -i 19 s> (sks Technikum < kr technikos oskuslik < technē kunst, oskus) • ped keskastme kutseharidust andev õppeasutus, õppeaeg 2–4 aastat; tehnikumid tekkisid XVIII s seoses suurtööstuse arenemisega