[VSL] Võõrsõnade leksikon

adekvaatne <adekv`aat|ne -se 2 adj> (< ld adaequare, perf partits adaequatus võrdsustama) • täiesti vastav; õige, täpne
adekvaatne tõlge • mõttetõlge, täppistõlge

adjusteerima <adjust|`eerima -eerib 28 v> (keskld adiuxtare, adiustare kõrvale v juurde panema < ad- + iustus õige) • täpselt õigele kohale asetama, õigeks seadma; valmistamisel esemele teatavat lõppkuju andma

animalkulist <animalkul|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld animalculum loomake) • aj, biol XVII s bioloog, kes arvas ekslikult, et isassugurakus on õige pisikesena olemas täiskasvanud loom

bona fide (ld) • heas usus, heauskselt; puhtsüdamlikus veendumuses, et teatav toiming v seisukord on õige ja aus. Vastand mala fide

deontika <de´ontika 1 s> (< kr deon vajalik, õige) • loog moraaliloogika, õpetus moraalialase mõtlemise vormidest

deontiline <de´ontili|ne -se -st 12 adj> (< kr deon vajalik, õige) • fil, loog moraaliloogikast v normidest lähtuv
deontiline loogika • normide loogika, loogika haru, mis uurib normatiivsete otsuste loogilist struktuuri ja seoseid

deontoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr deon vajalik, õige + -loogia) • eetika osa, milles käsitletakse kohust ja kohustuslikkust; mingil kutsealal töötajate kohustuste kogum

desorientatsioon <+ orientatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr désorienter < des- + orientatsioon) • õige orientatsiooni kaotus; eksiteele viimine

disjunktiivne <disjunkt`iiv|ne -se 2 adj> (ld disiunctivus < disiungere eraldama) • eraldav, jaotav, liigitav, (teineteist) välistav
disjunktiivne otsustus • loog otsustus, mille predikaadiks (2) on teineteist eitavad mõisted, nt see raha on kas õige või vale
disjunktiivsed konjunktsioonid pl • lgv eraldavad sidesõnad, nt või, ehk, ei, ega

eksponomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld exponere välja panema, vrd ekspositsioon (4) + -meeter) • fot särimõõdik, valgusmõõdik, riist õige säriaja määramiseks

harmoonia <harm`oonia 1 s> (kr harmonia ühendus, kooskõla)
1. kooskõla, sobimine, üksmeel; osade meeldiv, õige suhe ühtlases tervikus; kunstiteose kõigi üksikosade ja -elementide kooskõlaline ja mõõdupärane ühtlus
2. muus kindlaid seaduspärasusi arvestav kooskõlade ehitus ja ühendamine heliteoses. Vastand disharmoonia
harmooniaõpetus • muus kooskõlaõpetus, akordide, nende suhete ja ühendamise õpetus
harmooniateooria • fil teooria, mis väidab, et keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka mentaalsed sündmused on jumala poolt ette ära määratud

hinc illae lacrimae [hink ille lakrime] (ld) • sealt need pisarad, st see ongi kurva tõsiasja õige põhjus (Terentius)

intonatsioon <intonatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld intonatio < ld intonare müristama, karjuma)
1. lgv kõne põhitooni (kõrge, keskmine, madal) muutumine lausungis, kõnemeloodia
2. muus helisuhete täpsus heliteose esitamisel (lauldes); õige helivärvingu saavutamine (muusikariistal), (tunde)värving

iustum pretium [justum pretsium] (ld) • õige hind, õigustatud hind

justeerima <just|`eerima -eerib 28 v> (keskld iustare < ld iustus õige, õiglane)
1. tehn mõõte-, kontroll- v optikariista täpseks reguleerima
2. tootele täpset jämedust ja kõrgust andma
3. trük kirja v klišee paigutust v mõõtmeid täpsustama

kairomoonid pl <kairom|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< kr kairos õige määr v hetk + hormōn liikuma panev) • biol, keem mõjurid, organismides tekkivad ained, mis toimivad teiste liikide organismidesse ergutavalt ja on neile kohastumuslikult kasulikud. Vt ka allomoonid

krüptonüüm <krüpton|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< krüpto- + -onüüm) • peitenimi, mis on moodustatud autori õige nime algustähtedest v -silpidest; ka tiitellehe sõnadesse peidetud nimi. Vt ka akronüüm, pseudonüüm

loogiline <loogili|ne -se -st 12 adj> • loogika reeglitele ja seadustele vastav, järelduslikult õige; järjekindel, mõistuspärane, mõistlik. Vastand illoogiline

nor-
1. (ld norma õige mõõt) farm eesliide, mis kirjeldab ühendit, mille ehitus on n-ö normaalne võrreldes selle isomeeridega (nt ühend, millel on alifaatne süsivesinikahel hargneva asemel)
2. {lüh sks sõnadest Nitrogen ohne Radikale} keem eesliide, mis tähistab ühendit (nt noradrenaliin), kus on metüleeni rühm (CH₂) lähemal kui selle lähteainel (adrenaliin)

orto- (< kr orthos sirge) • sirg-, püst-; õige-

ortodoksia <ortod`oksia 1 s> (< kr orthodoxia õige õpetus)
1. relig õigeusklikkus, puhtausulisus
2. traditsioonilises õpetuses, ideoloogias õigekspeetavate põhimõtete range järgimine

ortoeepia <orto`eepia 1 s> (kr orthoepeia) • lgv õigehääldus, õpetus kirjakeele õige häälduse normidest

ortofoonia <+ f`oonia 1 s> (< orto- + kr phōnē hääl, kõne) • lgv õige hääldamine, õiget hääldamist taotlev kõnekoolitus

ortograafia <+ gr`aafia 1 s> (kr orthographia < orto- + -graafia) • lgv õigekirjutus, õigekiri, (õige) kirjaviis, kirjutusviis. Vastand kakograafia (2)

ortoos <ort|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< kr orthōsis sirgeks tegemine < orthos sirge) • med ortopeediline vahend, tugivahend, mis aitab säilitada õige asendi

pianissimo [pjan·issimo] (it), lüh pp • muus õige tasa, väga tasa

proportsioon <proportsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld proportio) • mõõdukooskõla, (õige) mõõdusuhe, terviku osade omavaheline kooskõla v sobiv suurussuhe, (paras) vahekord; mat võrre, kahe suhte võrdus
proportsiooniõpetus • kunst õpetus kunstiteose osade vormi- ja mõõduvahekorra seaduspärasustest; on eriti oluline arhitektuuris, skulptuuris ja maalikunstis, sõltub ajastu ideaalidest

protseduur <protsed|`uur -uuri -`uuri 22e s> (< ld procedere edasi minema) • menetlus, toimimisviis; toiming; med ravivõte
protseduuranalüüs • juhtimises mingi töölõigu tegevuste üksikasjalik, järkjärguline uurimine, et tagada õige järjekord, tähtaegsus ning ettenähtud nõuete ja tingimuste järgimine

rektifikatsioon <rektifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld rectus sirge, õige + -fikatsioon)
1. keem korduv destilleerimine
2. mat sirgestamine, kõverjoone pikkuse arvutamine

temperatsioon <temperatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld temperatio õige suhe < temperare segama) • muus häälestus, helisüsteemi astmete vaheliste suhete reguleerimine, helide kõrguse täpne kindlaksmääramine

verifikaat <verifik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< keskld verificare verifitseerima < ld verus õige, tõene + facere tegema) • jur õigeks tunnistatud akt v dokument

verifikatsioon <verifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr verification < keskld verificare verifitseerima < ld verus õige, tõene + facere tegema)
1. jur verifitseerimine, mingi dokumendi vm õigeks tunnistamine, tõestamine
2. fil väite tõesuse kindlakstegemine

verifitseerima <verifits|`eerima -eerib 28 v> (keskld verificare < ld verus õige, tõene + facere tegema) • õigeks tunnistama, tõestama

verism <ver|`ism -ismi -`ismi 22e s> (it verismo < ld verus tõeline, õige) • kirj, kunst, muus naturalismile lähedane suund Itaalia kirjanduses, kujutavas kunstis ja ooperimuusikas XIX s 2. poolel

veritas [veeritas] (ld < verus õige, tõene) • tõde

voluntarism <voluntar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld voluntarius vabatahtlik < voluntas tahtmine) • fil, psühh käsitus, mille kohaselt tahe on inimtegevuse ja kogu maailma primaarne ja mõistuslikult käsitamatu alus; eetikas seisukoht, et see, mis on õige ja mis on ebaõige, sõltub mingis mõttes meie tahtest