[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

akro-, täishääliku ees akr- (< kr akros kõrgeim, akron tipp) • äärmine, kõrgeim, tipp; jäse

asketism <asket|`ism -ismi -`ismi 22e s> • relig askeetlik ellusuhtumine ja eluviis; meeleliste püüdluste mahasurumine; piltl lihasuretamine; moraalinormina: äärmine mõõdukus, eluhüvedest, isiklikust heaolust loobumine omaette eesmärgina. Vastand hedonism

egotsentrilisus <+ ts`entrilisus -e 11~9? s> (< egotsentriline), egotsentrism <+ tsentr|`ism -ismi -`ismi 22e s> • psühh minakesksus, äärmine egoism, egotsentriline mõtlemis- ja suhtumisviis

ekstreemne <ekstr`eem|ne -se 2 adj> (ld extremus) • äärmine; äärmuslik

ekstremism <ekstrem|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld extremus äärmine) • äärmusse kalduv hoiak, äärmuslike vaadete ning abinõude pooldamine

eshatoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr eschatos äärmine, viimane + -loogia), eskatoloogia <+ l`oogia 1 s> • relig õpetus maailma lõpust ja sellega seonduvast

marginaalne <margin`aal|ne -se 2 adj> (keskld marginalis äärel asetsev < ld margo äär) • äärmine, servmine; tähtsusetu, kõrvaline. Vt ka marginaal

non plus ultra [noon pluus ultra] (ld) • mitte enam kaugemale, st taotluse, omaduse jne äärmine piir

pauperisatsioon <pauperisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld pauper vaene) • rahva massiline vaesumine, elatustaseme langusega seotud äärmine vaesus

pauperism <pauper|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pauper vaene) • elanikkonna kihistumise ja tööpuudusega seotud (töö)rahva äärmine vaesus

perifeerne <perif`eer|ne -se 2 adj> • perifeerias asetsev, perifeeriasse kuuluv, äärmine, piirdeline, piirde-, vastand tsentraalne
perifeerne närvisüsteemanat piirdenärvisüsteem, pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes

prostratsioon <prostratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld prostratio mahatõukamine v -heitmine < ld prosternere maha heitma)
1. med organismi ülim kurnatus, kehajõu äärmine nõrgenemine, sügav väsimus, millega kaasneb täielik apaatia
2. relig katoliku liturgias näoliheitmine (anumise märgina), vt ka proskünees

pürronism <pürron|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Pyrrhon) • fil Vana-Kreeka filosoofi Pyrrhoni (IV s eKr) õpetus, äärmine skeptitsism

ultima ratio [ultima ratsio] (ld) • viimne vahend; med äärmine abinõu v vahend, nt elupäästmiseks mingi ohtliku haiguse korral

ultimus (ld) • viimane; äärmine; kaugeim

ultra- (ld ultra üle; sinnapoole) • üli-, ülim, äärmine, äärmuslik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur