Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit
anglist <angl|`ist -isti -`isti 22e s> (< keskld pn Anglia, Inglismaa) • lgv inglise filoloog, inglise keele, kirjanduse ja kultuuri uurija v õpetaja; ka selle ala üliõpilane
artium liberalium magister [artsium liberaalium mag·ister] (ld vabade kunstide magister), lüh a. l. m., artium magister [artsium mag·ister] (ld kunstide magister), lüh a. m.
1. aj keskajal vabade kunstide magister e õpetaja, kes oli saavutanud nõutavad teadmised nn seitsmes vabade kunstis, vt ka septem artes liberales
2. vt magister artium
daltonplaan <+ pl`aan plaani pl`aani 22e s> (< pn Dalton, linn USA-s Massachusettsis) • ped esmakordselt USA-s Daltoni linnas 1920ndatel välja töötatud, õpilaste iseseisval tööl põhinev õpetusviis, kus õpetaja jagab ainult tööjuhiseid ja arvestab tehtud tööd
doctor [doktor] (ld) • doktor, õpetaja (teaduskraadide nimetuste esimene osa). Vt ka doktor
doktor <d`oktor -i 2e s> (< ld doctor õpetaja), lüh dr • kõrgeim akadeemiline kraad, vt ka doctor; med arst (eriti tiitlina)
exercitatio optimus est magister [eksertsitaatsio optimus est mag·ister] (ld) • harjutamine on parim õpetaja
experientia est optima rerum magistra [eksperi·entsia est optima reerum mag·istra] (ld) • kogemus on parim õpetaja
grammatik <gramm´atik -u 2 s> (kr grammatikos) • lgv grammatika tundja v õpetaja; grammatikaga tegelev keeleuurija
guru <guru 17 s> (sanskr õpetaja) • relig hinduistide usuõpetaja, vaimne juht, kes vahendab oma õpilastele traditsioonilisi usulisi ja filosoofilisi teadmisi; sikhide kogukonna juht; piltl vaimne juht, õpetaja
gümnast <gümn|`ast -asti -`asti 22e s> (kr gymnastēs gümnastika õpetaja) • sport gümnastikaga tegelev isik, võimleja
historia est magistra vitae [hist·oria est magistra viite] (ld) • ajalugu on elu õpetaja (Cicero)
informaator <inform`aator -i 2e s> (ld informator õpetaja, harija)
1. informatsiooni (1) andev isik, teadistaja, informeerija
2. nuhk, salateenistuse töötaja
instruktor <instr`uktor -i 2e s> (< ld instructor korraldaja) • instruktsioone andev isik, juhendaja; mingi erioskuse õpetaja
iurare in verba magistri [juraare in verba mag·istri] (ld) • õpetaja sõnu vandega kinnitama (Horatius), kellegi arvamust pimesi järele kiitma
kateeder <kat`eed|er -ri 2e s> (kr kathedra iste, tool)
1. (õppejõu, õpetaja) kõnetool v -pult
2. õppetool, kõrgkooli õppeüksusi, ühe v mitme lähedase teadusharu õpetamist korraldav madalaim üksus
3. relig piiskopitool, mis asetses varakristlikus kirikus altari taga apsiidis
konrektor <+ r`ektor -i 2e s> (< kon- + rektor) • ped, aj kaasrektor, prorektor; algkooli ülemastme õpetaja, tähtsuselt ja palgalt rektorile lähedane
konsultatsioon <konsultatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld consultatio nõupidamine, uurimine) • eriteadlaste nõuanne v nõuandmine; õppetöö vorm, kus õpetaja ühisel arutlusel õpetatavatega selgitab läbivõetud ainestiku raskemaid küsimusi; pol teise riigi ametlike esindajate, lepinguosaliste ärakuulamine, neile tähtsatest otsustest teatamine
maestro <ma`estro 1 s> (it õpetaja, meister) • helikunstniku v mõne muu kunstniku austav nimetus. Vt ka maestra
magister <mag`ist|er -ri 2e s> (ld ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Roomas mõne kõrgema ametniku nimetus
2. aj keskajal õpetaja nimetus ja akadeemiline kraad, ka ilmaliku v usuühingu eestseisja
3. paljudes riikides, ka Eestis, doktorikraadist madalam teaduskraad, lüh mag; magistrikraad omandatakse pärast magistriõppe läbimist ja magistritöö kaitsmist
magister dixit [mag·ister diksit] (ld õpetaja on (nii) ütelnud) • fil skolastikute viide Aristotelesele kui vääramatule autoriteedile; piltl viide mingile vastuvaidlematule autoriteedile
magistraal <magistr|`aal -aali -`aali 22e s> (vn магистраль < pr magistral peamine < ld magistralis õpetajasse puutuv < magister ülem, õpetaja) • pealiin, -tee, -tänav, -toru, -juhe v -kraav
magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik
maître [meetr] (pr) • meister, õpetaja (kasut ka silmapaistva õpetlase, kirjaniku v kunstniku austava nimetusena)
maître d’hôtel [meetr dot·el] (pr) • ülemkelner, restorani administraator
maître de conférences [meetr döko(n)fer·a(n)s] (pr) • loengupidaja; lektor, dotsent
mentor <m`entor -i 2e s> (< pn Mentor, Homerose „Odüsseias“ Odysseuse poja Telemachose kasvataja) • õpetaja, kasvataja; kogenud nõuandja
pantšen-laama <+ laama 16 s> (tiibeti paṇchen blama < pandit + chen-po suur + laama2) • relig taši-laama, usulis-poliitilisi juhte Tiibetis; kohaliku võimuorgani juhataja, dalai-laama õpetaja ja asemik
pedagoog <pedag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (kr paidagōgos lapsejuhtija)
1. aj Vana-Kreekas ori, kes saatis vabade kodanike poegi kooliteel ja hooldas neid kodus; hellenismi ajal koduõpetaja
2. ped kasvataja; õpetaja; pedagoogika eriteadlane, kasvatusteadlane
praeceptor [prets·eptor] (ld) • õpetaja
privaatdotsent <+ d`ots|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Privatdozent < ld privatim docens eraviisil õpetaja) • ped eradotsent, mõne riigi ülikoolis loengute pidamise õigust omav õppejõud, kes ei kuulu ülikooli koosseisu
professor <prof`essor -i 2e s> (ld õpetaja), lüh prof • kõrgkooli õppejõu kõrgeim teaduslik kutsenimetus; mõnel maal ka kesk- vm kooli õpetaja nimetus; aj Vana-Roomas grammatika- ja retoorikakooli õpetaja; keskajal vaimulike koolide õpetaja
rabi <rabi 17 s> (< hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlase ja koguduse vaimse juhi tiitel. Vt ka rabiin
rabiin <rab|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld rabbinus < hbr rabbi minu õpetaja, minu isand) • relig juudi usuteadlane, seadusetundja, kogudusevanem, usulise õppeasutuse juht; rabiinid on olnud judaismi pärimuse hoidjad ja säilitajad. Vt ka rabi
repetiitor <repet`iitor -i 2e s> (< keskld repetitor kordaja < ld repetere kordama)
1. ped van õpinguis järeleaitaja, eratunniandja
2. muus, teater rolli, muusikapartii vms selgeks õpetaja, koori, orkestri v nende hääle- v pillirühmade esialgsete proovide juht
sofist <sof|`ist -isti -`isti 22e s> (kr sophistēs)
1. aj filosoof, filosoofia ja kõnekunsti palgaline õpetaja Vana-Kreekas
2. sofismidega targutleja
sokraatiline õppemeetod (< pn Sokrates, Vana-Kreeka filosoof, 469–399 eKr) • ped meetod, kus õpetaja suunab küsimuste ning analüüsiga õpilasi ise avastama tõde ning tulema otsitavaile järeldustele
treener <tr`eener -i 2e s> (ingl trainer) • sport sportlaste kutseline ettevalmistaja ja õpetaja
tsitaat <tsit|`aat -aadi -`aati 22e s> (< citare ette v välja kutsuma) • osund, sõnasõnaline väljavõte tekstist v suulisest kõnest, esitatakse koos viitega autorile v allikale
tsitaatsõna • lgv võõrkeelne sõna tekstis; mis eristatakse teise kirja, hrl kursiivkirjaga; hääldus on võimalikult võõrkeelelähedane, nt circa ladina keeles 'ligikaudu'
tsitaatväljend • lgv võõrkeelne väljend tekstis, nt usus est magister optimus ladina keeles 'kogemus on parim õpetaja'
upanišaadid pl <upaniš|`aad -aadi -`aadi 22e s> (< sanskr upa nišad (õpetaja) lähedal istuma) • relig, fil Vana-India kirjandusteosed, mis on kirjutatud sanskritis ja kuuluvad vedade kirjanduse hilisemasse ajajärku (1100–600 eKr); käsitlevad hindu pärimuslikku usuõpetust, müüte, loodus- ja ühiskonnakäsitust ning filosoofiat; nad on olnud aluseks hilisemale eepilisele ja filosoofilisele kirjandusele
usus est magister optimus [uusus est mag·ister optimus] (ld) • praktika on parim õpetaja (Cicero)
verba magistri [verba mag·istri] (ld) • õpetaja sõnad, autoriteetse isiku sõnad