[VSL] Võõrsõnade leksikon

ambivalentne <ambival`ent|ne -se 2 adj> (< ld ambo mõlemad + valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema) • ambivalentsiga iseloomustuv, kaksipidine, vastakaid tundeid tekitav

duobuss <+ b`uss bussi b`ussi 22e s> (< ld duo kaks + buss) • tehn sõiduk, mis on võimeline liikuma nii elektrienergia kui ka diiselmootori abil

ekvipollents <ekvipoll|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld aequipollens samatähenduslik < ekvi- + pollens võimeline, tugev) • samatähenduslikkus, samaväärsus

eurühaliinne <+ hal`iin|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr hals sool) • biol avarapiirilistes soolsustingimustes elutsev, vastand stenohaliinne
eurühaliinne organism • biol organism, kes on võimeline taluma suuri merevee soolsuse kõikumisi

eurütermne <+ t`erm|ne -se 2 adj> (< eurü- + kr thermē soojus) • biol avarasoojane, vastand stenotermne
eurütermne organism • biol organism, kes on võimeline taluma suuri temperatuurikõikumisi

eurüvalentne <+ val`ent|ne -se 2 adj> (< eurü- + ld valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema) • biol suure ökoamplituudiga (organismi kohta)

habiilne <hab`iil|ne -se 2 adj> (ld habilis) • võimeline, suuteline; kõlblik, sobiv, kohane

holoparasiit <+ paras|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< holo- + parasiit) • biol täisparasiit (ka taim), täisnugiline, kes pole võimeline eksisteerima lahus oma peremehest. Vastand hemiparasiit

idempotent <idempot|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld idem seesama + potens võimeline) • mat element, mis ühtib oma ruuduga, nt reaalarvude hulgas 0 ja 1

irratsionalism <irratsional|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< irratsionaalne) fil
1. seisukoht, mille järgi inimmõistus (ratio) üksi ei ole võimeline maailma adekvaatselt tunnetama
2. arusaam, et inimene ei ole oma olemuselt ratsionaalne olend, et temas valitsevad varjatud jõud, nt alateadvuse impulsid
3. seisukoht, et maailma olemus ei ole ratsionaalne, et maailmas valitsevad seletamatud jõud

luminofoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< ld lumen valgus + -foor) • füüs tahkis v vedelik, mis ergastatuna on võimeline luminestseerima

omnipotentne <omnipot`ent|ne -se 2 adj> (ld omnipotens) • kõikvõimas, kõigeks võimeline; biol igas suunas eristuda võiv (varasel arenguastmel loote kohta)

plenipotentne <plenipot`ent|ne -se 2 adj> , plenipotentsiaarne <plenipotentsi`aar|ne -se 2 adj> (< keskld plenipotentiarius täievoliline saadik < ld plenus täis + potens võimeline) • täievoliline

polüvalentne <+ val`ent|ne -se 2 adj> (< polü- + ld valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema)
1. mitmevalentne
2. med mitme mikroobiliigi vastu mõjuv
3. loog mitme tõeväärtusega

potentne <pot`ent|ne -se 2 adj> (ld potens võimeline, võimas) • suuteline; füsiol võimeline, eriti suguvõimeline (mehe kohta), vastand impotentne

replikon <replikon -i 19 s> (ingl replicon) • biol replikatsiooniüksus, DNA-osa, mis on võimeline replitseeruma

reproduktiivne <reprodukt`iiv|ne -se 2 adj> (< re- + ld producere sünnitama, kasvatama) • taastav, taastekitav; med, biol viljastumisvõimeline, vastand steriilne
reproduktiivne iga • biol iga, mille vältel suguküps organism on võimeline paljunema, vt ka fertiilne

restriktsiooniensüüm <+ ens|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< restriktsioon), restriktaas <restrikt|`aas -aasi -`aasi 22e s> • biol bakteri raku ensüüm, mis on võimeline eristama bakterisse sattunud võõrast DNA-d ja selle lammutama

taktikaline <taktikali|ne -se -st 12 adj> • taktikasse puutuv, taktikaga kooskõlas olev
taktikaline üksus • sõj allüksus, mis on võimeline iseseisvalt lahinguülesandeid täitma

tselluloos <tsellul|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< uusld cellula rakk < ld väike ruum)
1. looduslik orgaaniline polümeer, taimerakkude seinte põhiline koostisosa
2. tehniline kiudaine, kasut pms paberi tootmiseks
tselluloosibakter • biol bakter, kes on võimeline lagundama tselluloosi

ultra posse nemo obligatur [ultra posse neemo obligaatur] (ld) • kedagi ei saa kohustada enamaks, kui ta on võimeline (Rooma õigusest)

unipotentne <unipot`ent|ne -se 2 adj> (< uni- + potens, gen potentis võimeline) • biol ainult ühes suunas v ühel viisil eristuda võiv (nt looteliste rakkude kohta)

univalentne <+ val`ent|ne -se 2 adj> (< uni- + ld valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema) • ainuväärne; biol paaritu (kromosoomi kohta)

valentne <val`ent|ne -se 2 adj> (< ld valens tugev, võimeline < valere tugev v võimeline olema) • keem teatud valentsi (1) omav

valents <val|`ents -entsi -`entsi 22e s> (< ld valentia jõud, võime < valere tugev v võimeline olema)
1. keem aatomi v aatomite rühma omadus keemiliselt siduda teatavat kindlat arvu teisi aatomeid
2. lgv keeleelemendi (sõna) võime seostuda lauses teatava arvu temast sisuliselt ja vormiliselt sõltuvate laienditega (nt verb müüma on kolmevalentne: talunik müüb meile mett)
3. zool organismi vastupanu v kohanemise ulatus välistegurite suhtes
valentselektron • füüs aatomi elektronkatte väliskihi paardumata spinnidega elektron