[VSL] Võõrsõnade leksikon

arsenaat <arsen|`aat -aadi -`aati 22e s> (< arseen) • keem arseenhappe sool, kasut värvimisel, nahaparkimisel jm

dikromaadid pl <+ krom|`aat -aadi -`aati 22e s> (< di- + kromaat) • keem dikroomhappe (H₂Cr₂O₇) soolad, mürgised värvilised (enamasti oranžikad) kristallilised ained; kasut oksüdeerijatena, peitsidena jm

dividivi <dividivi 17 s> (indiaani k-d) • bot troopilise liblikõieliste sugukonda kuuluva taime (Caesalpinia coriaria) kaunad, sisaldavad rohkesti parkainet; kasut värvimisel

eosiin <eos|`iin -iini -`iini 22e s> (< kr ēōs koit) • keem fluorestseiinist saadav punane orgaaniline värvaine; kasut riide värvimiseks, punase tindi, kosmeetiliste värvide ja lakkide valmistamiseks jm

erütrosiin <erütros|`iin -iini -`iini 22e s> (< erütro-) • keem 2,4,5,7-tetrajodofluorestseiin, punane värvaine, tarvit mikroskoobipreparaatide ja toiduainete värvimiseks

gall1 <g`all galli g`alli 22e s> (< ld galla sappõun, tindipähkel) • bot pahk, mügarjad, kerajad jt väärmoodustised, mida tekitavad taimedel seened v loomad, pms putukad; kasut parkimisel, värvimisel, tindi valmistamisel jm

galloflaviin <+ flav|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld galla tindipähkel + flaviin) • keem peitsiv kollane värvaine; kasut villa värvimiseks

gallotsüaniin <+ tsüan|`iin -iini -`iini 22e s> (< ld galla tindipähkel + tsüaniin) • keem peitsiv sinine värvaine, kasut villase ja puuvillase riide värvimisel ja trükkimisel

gootika <gootika 1 s> (pr gothique < ld gothicus goodi, gooti < goodid), gooti stiil • kunst, arhit kunstistiil Euroopas, romaani stiilile järgnenud stiiliperiood keskajal; kujunes XII s Põhja-Prantsusmaal, levis kogu Lääne-Euroopas, asendus alates XV s aegamööda renessanss-stiiliga; gootikat iseloomustavad ehituskunstis teravkaared, roietele toetuvad ristvõlvid, skulptuurkaunistused, värvilised aknad, kõrgusse pürgimine

hematoksüliin <+ ksül|`iin -iini -`iini 22e s> (< hemato- + kr xylon puit) • keem kampešipuust saadav punane värvaine; kasut pms mikroskoopias rakutuumade värvimiseks

hüdropult <+ p`ult puldi p`ulti 22e s> (< hüdro- + katapult) • tehn väike veeanumaga käsiprits; kasut väikeste tulepesade kustutamiseks, tänavate ja aedade kastmiseks, kahjuritõrjeks, värvimiseks jm

kaleidoskoop <+ sk`oop skoobi sk`oopi 22e s> (< kr kalos ilus + eidos kuju, välimus + -skoop) • pms mänguasjana kasutatav torukujuline optikariist, milles värvilised klaasitükikesed annavad peeglite abil vahelduvaid kirevaid kujundeid; piltl kirju vaheldus, lõpmatult vahelduv rida pilte v mitmekesiseid muljeid

kiilhaalama <+ h`aalama haalata 29 v> (holl kielhalen) mer
1. laeva tugevasti ühele küljele kallutama (veealuse osa parandamiseks, puhastamiseks v värvimiseks)
2. aj meremeest karistuseks laeva kiilu alt läbi tõmbama

kromatopsia <kromat`opsia 1 s> (< kromato- + kr opsis nägemine) • med nägemishäire, värvide nägemine ilma värviärrituseta (värvitud objektid paistavad värvilistena)

kroomvärvaine <+ aine `aine 6 s> • tekst peitsvärvaine, mis moodustab kroomi sooladega püsivaid kompleksühendeid; püsiva ja ereda värvuse tõttu kasut villa ja tehiskiudude värvimiseks

kroon <kr`oon krooni kr`ooni 22e s> (ld corona pärg)
1. pärjataoline, hrl kullast ja kalliskividega kaunistatud peakate, riigivalitseja võimu sümbol
2. aj varem mitmesuguses väärtuses kuld- v hõbemünt, hiljem rahaühiku nimetus mitmel maal (nt Tšehhis, lüh CZK; Taanis, lüh DKK; Islandis, lüh ISK; Norras, lüh NOK; Rootsis, lüh SEK; Eestis, lüh EEK)
3. astr Päikese atmosfääri kõige hõredam osa, nähtav sakilise pärjana
4. bot õiekattekrooni moodustavad värvilised kroonlehed; puu võra
5. hamba pealmine (nähtav) osa
kroonülekanne • tehn peenmehhanismides kasutatav lihtne hammasülekanne; koosneb silinderhammasrattast ja sellega nurgi asetsevast kroonrattast

küvett <küv|`ett -eti -`etti 22e s> (pr cuvette kauss, vann)
1. väike leotus-, värvimis- v loputusvann
2. teekraav, tee muldkeha äärne kraav; veega täidetud kindlustiseäärne kraav

lampassid pl <lamp|`ass -assi -`assi 22e s> (sks Lampassen < pr lampas reljeefse mustriga siidriie) • tekst laiad värvilised pealeõmmeldud pikiribad pükste väliskülgedel, pms sõjaväelaste vormipükstel

majoraat <major|`aat -aadi -`aati 22e s> (keskld maioratus < ld maior suurem, vanem) • mõnel maal veel säilinud feodaalne pärimiskord, mille järgi sugukonnamõis läheb jagamatu pärandina vanimale pojale perekonnas v vanimale isikule ühtviisi õigustatud pärijate hulgast. Vastand minoraat
majoraatmõis • sugukonnamõis, majoraadi alusel pärandatav mõis

malahhiit <malahh|`iit -iidi -`iiti 22e s> (pr malachite < kr malachē malva, kassinaeris) • miner monokliinses süngoonias kristallunud mineraal, roheline vasemaak (poolvääriskivina kasut ka nikerdus- ja mosaiiktöödel), koostiselt vaskkarbonaadi ja vaskhüdroksiidi segu
malahhiitroheline • keem heleroheline tehisvärvaine puuvilla ja siidi värvimiseks

orsell <ors|`ell -elli -`elli 22e s> (pr orseille) • keem mõnedes samblikuliikides (Rocella tinctoria, Rocella fuctiformis) sisalduv punakasvioletne värvaine; kasut siidi ja villase riide värvimiseks

peitsvärvaine <+ aine `aine 6 s> (< peits) • aso- ja antrakinoonvärvaine, mis värvimisel adsorbeerub varem mitmevalentsete metallide sooladega immutatud kiu pinnale

purpuriin <purpur|`iin -iini -`iini 22e s> (< purpur) • keem, bot puuvilla värvimiseks kasutatav punane värvaine, leidub alisariini kõrval krapi e punavärviku juurtes

safraniin <safran|`iin -iini -`iini 22e s> (< safran) • keem kollakaspunane kuni violetne aluseline värvaine; kasut indikaatorina, paberi ja naha värvimiseks, ka lakkide tootmisel ning fotograafias

senioraat <senior|`aat -aadi -`aati 22e s> (uusld senioratus < ld senior vanem) • jur pärimiskord, mille järgi pärimisõigus kuulub vanimale suguvõsas