[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 42 artiklit

arhantroopused pl <arhantr`oopus -e 11~9 s> (< kr archaios vana + anthrōpos inimene), arhantropused pl <arh´antropus -e 11 s> • paleont ka ahvinimesed, rühm väljasurnud inimlasi

arheopterüks <+ pterüks -i 2e s> (< arheo- + kr pteryx tiib) • paleont linnu ja roomaja tunnustega, väljasurnud ürglind juura ajastust

atlantosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< pn Atlas, tegelane Kreeka müt-s + saurus) • paleont kuni 30 m pikkune väljasurnud roomaja keskaegkonnast

bennetiidid pl <bennet|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn J. Bennett, Inglise botaanik, 1801–76) • paleont ürgpalmlehikud, rühm väljasurnud paljasseemnetaimi kriidiajastust

brontosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr brontē müristamine, kõu + saurus) • paleont tillukese pea ja hiiglasliku sabaga väljasurnud hiidsisalik (kuni 22 m pikk); elas juura 2 ajastul Põhja-Ameerika soostunud aladel

dinornis <din´ornis -e 9 s> (< kr deinos hirmus + ornis lind) • zool XVIII s-ks väljasurnud lind moade seltsist (Dinornis)

dinosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr deinos hirmus + saurus) • paleont hiidsisalik, väljasurnud roomaja keskaegkonnast; dinosauruste hulgas oli hiiglasuuri loomi (kuni 30 m); liikusid kahel v neljal jalal, olid kiskjad v taimtoidulised

dinoteerium <dinot`eerium -i 19~2e s> (< kr deinos hirmus + kr thērion metsloom) • paleont elevandisarnane väljasurnud imetaja (kuni 4 m kõrge) londiliste seltsist

diplodookus <diplod`ookus -e 11~9 s> (< kr diploos kahekordne + dokos palk, tala) • paleont väljasurnud taimtoiduline hiidroomaja (kuni 25–26 m pikk) dinosauruste rühmast, väga pika kaela ja sabaga; elas juuraajastul Põhja-Ameerikas

drüopiteekus <drüopit`eekus -e 11~9 s> (< kr drys puu, tamm + pithēkos ahv) • paleont vanim väljasurnud inimahv, elas miotseenis ja pliotseenis; mõne teadlase arvates tänapäeva inimahvide ja inimese eelkäija

fossiilne <foss`iil|ne -se 2 adj> (< ld fossilis väljakaevatud) • kivistunud, kivistisena säilinud; varem elanud, väljasurnud. Vastand retsentne

gigantosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< gigant + saurus) • paleont hiiglasuur (kuni 35 m pikk) väljasurnud roomaja dinosauruste rühmast

iktidosaurused pl <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr iktis kärp + sauros sisalik) • paleont teriodontide alamseltsi kuuluv väljasurnud väikeste roomajate ülemsugukond; on tõenäoliselt imetajate eellased, elasid triiase lõpus Lõuna-Aafrikas ja Lääne-Euroopas

kalamiidid pl <kalam|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr kalamos pilliroog) • paleont väljasurnud puukujulised kivisöeajastu eostaimed (Calamites), lähedased praegustele osjadele

karpoidid pl <karp|`oid -oidi -`oidi 22e s> (< kr karpos vili + -oid) • paleont klass väljasurnud okasnahkseid mereloomi; nende kivistisi leidub mitmeis vanaaegkonna lademeis (ka Eestis)

kerogeen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< kr kēros vaha + -geen) • põlevkivi orgaaniline aine, tekkinud väljasurnud organismide jäänustest

konulariidid pl <konular|`iid -iidi -`iidi 22e s> (< kr kōnos käbi, koonus) • paleont väljasurnud alamklass karikloomi (Conularidae); tuntakse ainult nende kuhikukujuliste kodade kivistisi, mida leidub ka Eesti aluspõhjas, nt Kukruse lademes

koproliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< kopro- + -liit) • paleont roojakivistis, väljasurnud loomade kivistunud väljaheide; med roekivi, sooles tekkinud kivijas moodustis

kordaiidid pl <korda|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn A. Corda, Tšehhi botaanik, 1809–49) • paleont ihnlehikulaadsed (Cordaites), väljasurnud paljasseemnetaimede selts okaspuude klassist

krüptozooloogia <+ l`oogia 1 s> (< krüpto- + zooloogia) • zool teadus, mis uurib väljasurnud loomaliike

kvaga <kvaga 17 s> (holl quagga < bantu k-d) • zool varem Lõuna-Aafrikas tavaline, nüüd väljasurnud sebrataoline hobuslane (Equus quagga quagga)

lepidodendron <lepidod`endron -i 2e s> (< kr lepis soomus + dendron puu) • paleont soomuspuu, väljasurnud puukujuline hiiglataim soomusviljaliste sugukonnast, oli levinud kivisöeajastul; tähtsamaid kivisöe moodustajaid

mahhairodus <mahh´airodus -e 11 s> (< kr machaira mõõk + odous hammas) • paleont mõõkhammastiiger, väljasurnud kiskja kaslaste sugukonnast, pikkade, suust väljaulatuvate kihvadega tiiger; elas neogeeni ajastul

megalosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< megalo- + saurus) • paleont väljasurnud hiidroomaja dinosauruste rühmast

mohikaan <mohik|`aan -aani -`aani 22e s> , mohikaanlane <mohik`aanla|ne -se -st 12~10? s> (ingl Mohican < algonkini k-d Muhhekunneyuk, Muhheakunneuw) • Põhja-Ameerika väljasurnud indiaani hõimu liige
viimane mohikaanlanepiltl (mingi inimrühma) viimane esindaja

odontoliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (< odonto- + -liit)
1. med hambakivi, hambail tekkiv kivitaoline moodustis
2. paleont väljasurnud looma kivistunud hammas v kihv

oobolus <oobolus -e 11 s> (< ld < obool) • paleont väljasurnud käsijalgsete perekond (Obolus)
oobolusliivakivigeol ooboluste kaltsiumfosfaadist karbikestest moodustunud settekivim, fosforiidi toore

paleobioloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + bioloogia) • paleontoloogia haru, mis uurib väljasurnud organismide eluviisi, kohastumist jms

paleobotaanika <+ botaanika 1 s> (< paleo- + botaanika), paleofütoloogia <+ l`oogia 1 s> (< paleo- + füto- + -loogia) • paleontoloogia ja botaanika piiriteadus, mis uurib väljasurnud taimi, endisaegset taimkatet ja praeguste taimede kujunemist

parantroop <parantr|`oop -oobi -`oopi 22e s> (< para- + kr anthrōpos inimene) • paleont, antr väljasurnud inimahv, kuulus australopiteeklaste alamsugukonda; elas pleistotseeni alguses

petalonaamid pl <petalon|`aam -aami -`aami 22e s> (< kr petalon leht + pn Nama, kihistu Edela-Aafrikas) • paleont lehtloomad (üks väljasurnud loomade hõimkondi)

protohippus <protoh`ippus -e 11~9 s> (< proto- + kr hippos hobune) • paleont ürghobune, väljasurnud (kolmevarbaline) hobuslane

pteranodon <pter´anodon -i 19 s> (< pter- + an- + kr odous, gen odontis hammas) • paleont suur väljasurnud hambutu tiibsisalik

pterodaktülos <pterod`aktülos -e 11 s> (< ptero- + kr daktylos sõrm) • paleont väljasurnud lendsisalik

sauropoodid pl <+ p`ood poodi p`oodi 22e s> (< kr sauros sisalik + pous, gen podos jalg) • paleont väljasurnud roomajate rühm

saurus <s`aurus -e 11~9 s> (< kr sauros sisalik) • paleont väljasurnud sisalikulaadne roomaja; zool mõne nüüdisaegse kala nimeosa (nt soolasaurused)

stegokefaalid pl <+ kef|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr stegē katus, kate + kephalē pea) • paleont katispeased, rühm algelisi väljasurnud kahepaikseid; sarnanesid kujult salamandri, sisaliku, krokodilli v maoga; nüüdissüstemaatikas stegokefaale omaette üksusena ei käsitata

stegosaurus <+ s`aurus -e 11~9 s> (< kr stegē katus, kate + saurus) • paleont väljasurnud taimtoiduline hiidsisalik (Stegosauria); oli kuni 9 m pikkune; piki kogu selga ja saba asetsesid 2 reas kõrgel kolmnurksed luuplaadid

tabulaadid pl <tabul|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld tabula laud, tahvel) • paleont väljasurnud koloonialiste korallide alamklass vanaaegkonnast; Eesti aluspõhjas leidub tabulaatide kivistisi Oandu lademest alates

tarpan <t`arpan -i 2e s> (vn тарпан < kasahhi metsik hobune) • zool väljasurnud ulukhobune (Equus gmelini), koduhobuse esivanem; elas Euroopa ja Aasia steppides, viimased looduslikud isendid hävitati XIX s lõpus

teromorfid pl <+ m`orf morfi m`orfi 22e s> (< kr ther loom + morphē vorm) • paleont väljasurnud roomajad

tetrakorallilised pl <+ kor´allili|ne -se -st 12 s> (< tetra- + korallid) • paleont nelikkorallilised, vanaaegkonnas elanud väljasurnud loomad õisloomade klassist (sarvekujulised üksikkorallid ja keerukad kolooniad)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur