[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

aktiiv <akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s; `akt|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld activus tegev, toimekas < agere, perf partits actus tegutsema)
1. mingi organisatsiooni agaraimate tegevliikmete kogu
2. lgv tegumood, mille puhul lause alus tähistab verbiga väljendatud tegevuse tegijat, nt John ate the apple inglise keeles 'John sõi õuna', vastand passiiv

dupleksautotüüpia <+ autot`üüpia 1 s> (< dupleksne + autotüüpia) • trük trükkimine musta ja mõne muu värviga kahelt autotüüpialt

fassaad <fass|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr façade < it facciata < faccia nägu < ld facies) • arhit hoone esinduslik, arhitektuuriliselt rõhutatud külg; piltl väline, esinduslik külg
fassaaditelliseh spetsiaalne tellis puhta vuugiga müüritise ladumiseks

galiott <gali|`ott -oti -`otti 22e s> (hisp galeota, it galeotta < galea galeer) • mer väike, kerge ja kiire kahemastiline galeer XVII sajandi esimesel poolel Vahemeremaades; ümara ahtri ja vööriga ning lameda põhjaga väike Põhja-Euroopa rannasõidulaev XVIII–XIX sajandil

gariig <gar|`iig -iigi -`iigi 22e s> (pr garrigue < oksitaani garriga) • geogr Vahemere maade kaljupinnase hõre madal igihaljas põõsastik

gondel <g`ond|el -li 2e s> (it gondola)
1. mer lamedapõhjaline sale terava püstise ahtri ning vööriga Veneetsia aerupaat
2. tehn rippuv sõidu- v lastiruum, nt aerostaadil, köisraudteel, vaaterattal
3. tehn voolujooneline mootorikate (lennukil, mootorrattal jne)

grafiti <grafiti 1e s> (it pl graffiti)
1. aj antiik- ja keskajal hooneseintele, metall- ja savinõudele jm kraabitud v põletatud tekstid, millel on oluline tähtsus usundi, olustiku, keele, kirja jm uurimisel
2. tänapäeval noorte subkultuuri avaldus: müüridele, plankudele, hoonete seintele jm värviga pihustatud (sageli ühiskonnakriitilised) joonistused ja tekstid

gravüür <grav|`üür -üüri -`üüri 22e s> (pr gravure < graveerima) • kunst uurend, uurendpilt, graafiline kunstitoode, mille valmistamisel joonistus graveeritakse siledasse (metallist, puust, kivist jm) plaati, süvendatud osad täidetakse värviga ja kujutis kantakse trükipressi abil paberile

haam <h`aam haami h`aami 22e s> (sks Hamen) • kahv, kotikujuline raami ja varrega võrk kalade ammutamiseks ja püügiks

halss <h`alss halsi h`alssi 22e s> (holl hals kael) mer
1. tross v tali, mis hoiab kinni purje alumist, vastu taaki v masti olevat nurka
2. pikipurje alumisele vööripoolsele nurgale kinnitatud tross
3. kurss tuule suhtes: nt laev liigub vasakul halsil, kui tuul puhub peapurjele vasakult poolt
4. teekonnalõik, mille ühe kursiga läbib liikumissuunda korduvalt muutev laev

halssima <h`alssima halsib 28 v> (< halss) • mer purjelaeva v -paati vööriga allatuult pöörama, kurssi tuule suhtes (halssi) vahetades

hamakroomia <+ kr`oomia 1 s> (< kr hama koos + chrōma värv) • kunst värvimine mitme värviga korraga

intaljo <int´aljo 16 s> (< it intaglio nikerdus < intagliare sisse lõikama, graveerima) kunst
1. süvendkujutistega poolvääriskivi e gemm, vastand kamee
2. negatiivse vormiga graveering klaasi pinnal
3. graafikas sügavtrükitehnikate koondnimetus

liaan <li`aan liaani li`aani 22e s> (pr liane < lier siduma) • bot elastse poolpuitunud v puitunud varrega ronitaim pms troopilistes vihmametsades

monokroomkuvar <+ kuvar -i 2e s> (< monokroomne) • info kuvar, mis esitab teavet ainult ühe värviga

morfo-, morf- (< kr morphē kuju, vorm) • vormiga seotud, vormi-

neurofibromatoos <+ fibromat|`oos -oosi -`oosi 22e s> • med pärilik haigus, millele on omased naha (pehmed) varrega neurofibroomid, helepruunid laigud nahal, siseelundite, närvisüsteemi ja luukoe arenguhäired

peilrivi <+ rivi r`ivvi 17 s> (< peil) • sõj lahingurivi, teatava nurga all üksteise taga sama kursiga sõitvate sõjalaevade v lennukite rivi, nihkrivi

perifrastiline <perifr´astili|ne -se -st 12 adj> • kirj ümberütlev, teiste sõnadega väljenduv, perifraasi kaudu avalduv
perifrastiline verblgv pöördelises vormis verbi ühend käändelises vormis verbiga, nimisõnaga v abimäärsõnaga; sisult sarnane tuletisega, nt läheb mööda – möödub
perifrastiline verbivormlgv olema-verbi ühend mingi muu käändelise verbivormiga kui nud- ja tud-kesksõna v mingi muu suhteliselt sisuvaese verbi, nt saama, jääma, pidama jm ühend käändelise vormiga; juhul kui see ühend on regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogilise tunnusega, s.o tegumoe, kõneviisi-, aja- vms tähendust, nt Ta pidi Tartus elama

pretsessioon <pretsessi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< keskld praecessio eelkäimine, eelnevus < ld praecedere eel käima) • astr võrdpäevsuspunktide nihkumine piki ekliptikat vastassuunas Päikese näivale liikumisele; füüs keha (nt vurri) pöörlemine ümber mingi teise, ruumis paigal oleva telje

semantiline <sem´antili|ne -se -st 12 adj> (kr sēmantikos tähendav, tähistav) • tähenduslik
semantiline käänelgv kääne, mis kannab piiritlevat tähendust, eesti keeles kõik kohakäänded ja saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev kääne. Vt ka grammatiline kääne
semantiline rolllgv lauses verbiga märgitud tegevuse, sündmuse, situatsiooni osalised, (toimumis)koht, -viis jms, nt agent, kogeja, objekt, koht, suund, instrument
semantiline teooriaesteetikas teooria, mille järgi kunst on teatud sümbolisüsteem
semantiline teraapiapsühh emotsionaalse laenguga sõnade väärade tõlgenduste parandamine

sonett <son|`ett -eti -`etti 22e s> (it dem sonetto < suono hääl) • kirj keskaegsest Itaalia kirjandusest pärinev luulevorm, 14-realine kindla vormiga luuletus, jaguneb Itaalia ja Inglise sonetiks
sonetipärgkirj kindlal viisil omavahel seostatud 15 sonetist koosnev luuletus

sümfooniline <sümfoonili|ne -se -st 12 adj> • muus sümfoonia laadi v vormiga
sümfooniline muusikamuus sümfooniaorkestrile kirjutatud helilooming (sümfooniad, kontserdid, avamängud jm)

tiigel <t`iig|el -li 2e s> (sks Tiegel)
1. tehn tulekindlast ja keemiliselt vastupidavast materjalist, hrl silindri- v ülalt laieneva tüvikoonuse kujuline anum ainete kuumutamiseks; eristatakse tööstuslikke ja laboratoorseid tiigleid
2. trük trükimasina (tiigelpressi) osa, metallplaat, mis surub paberi vastu värviga kaetud trükivormi

tondo <tondo 16 s> (it < rotondo ümmargune) • kunst, aj ovaalse vormiga maaling v reljeef Itaalia kunstis pms XV–XVI s

traavers <traavers -i 2e s> (pr travers, traverse < ld transversum ristisuund; risti, põiki)
1. tehn risttala v -varb, põikpuu; kahe rööbiti liikuva masinaosa omavaheline ühendustükk; pikkade ja õhukeseseinaliste ehitustarindite tõstmise seade
2. mer laeva kursiga e laeva pikiteljega ristuv suund; tammikujuline ehitis kalda kaitseks uhtumise vastu
3. sõj kindlustuse kaitsevalli seesmine osa, mis kaitseb väljapääsu; kaevikuis kaevikujoonele täisnurgi kulgev kaitsevall, mis takistab kaeviku otsetulistamist külgedelt
4. sport alpinismis põiktõus, küljetsi mäkketõus, liikumine horisontaalselt piki kaljuseina v mäeahelikku
5. muus põiki puhutav barokkflööt

vormiline <vormili|ne -se -st 12 adj>
1. vormi puutuv, vormiga seotud
2. formaalne, formaalsusi puudutav


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur