[VSL] Võõrsõnade leksikon

abrekk <abr|`ekk -eki -`ekki 22e s> (vn абрек < osseedi abräg) • aj mägipartisan, hiljem metsavend, röövel Põhja-Kaukaasias

adaat <ad`aat adaadi ad`aati 22e s> (vn адат < ar ādah pärimus) • kirjutamata seadus, tavaõigus islamiusulistel rahvastel

adžika <adžika 1 s> (vn аджика < abhaasi аџьыка sool) • kok vürtsikas lõunamaiste maitseainete segu

advokatuur <advokat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn адвокатура, sks Advokatur) • jur advokaatide kogu, kutseühendus; advokaadikutse v -amet

akafist <ak´afist -i 2e s> (vn акафист < keskkr) • relig pikem ülistuslaul õigeusu liturgias

aktsia <`aktsia 1 s> (sks Aktie, vn акция < ld actio tegevus, toiming) maj
1. osak, mille väärtuse ulatuses maksab aktsionär aktsiaseltsi asutamisel v laiendamisel selle põhi- e aktsiakapitali rahalisi vahendeid
2. osatäht, väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsi põhikapitalist
aktsiaportfell • maj investori kõigi aktsiate kogum

altõnn <alt|`õnn -õnni -`õnni 22e s> (vn алтын < tat kuld, kuldne) • aj endisaegne Vene rahaühik (3 kopikat)

alõtša <al´õtša 16 s> (vn алыча < aserbaidžaani alça, alynça < prs ālū, dem ālūça) • bot haraline ploomipuu (Prunus divaricata); selle puu vili

arbuus <arb|`uus -uusi -`uusi 22e s> (vn арбуз < trg karpuz) • bot troopilisest Aafrikast pärinev suurte söödavate viljadega taim (Citrullus vulgaris) kõrvitsaliste sugukonnast; selle taime kõrvitsataoline punaka mahlaka lihaga vili

arhierei <arhier`ei 26 s> (vn архиерей < kr archiereus ülempreester) • van õigeusu kõrgem vaimulik (piiskop, peapiiskop, metropoliit, patriarh)

arssin <`arssin -a 2 s> (vn аршин < tat) • aj endine Vene pikkusühik, eri maadel 0,652 kuni 1,12 m

artell <art|`ell -elli -`elli 22e s> (vn артель) • vabatahtliku ühinemise alusel loodud töötajate koondis, mis tegutseb põhikirja järgi liikmete ühisvastutusel

aspirantuur <aspirant|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn аспирантура < aspirant) • teadlaskaadri ning õppejõudude ettevalmistamise põhivorm mõnes riigis

assenisaator <assenis`aator -i 2e s> (vn ассенизатор < assenisatsioon) • tehn kogumismahutiga varustatud vaakumseade vedelate või püdelate olluste kogumiseks; fekaalivedaja

assenisatsioon <assenisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn ассенизация < pr assainissement < assainir puhastama < sain terve) • tehn reovee ja fekaalide eemaldamine ning kahjutustamine

asuu <as`uu 26 s> (vn азу < trg azık pajuk, reisimoon) • kok toit hautatud lihatükikestest, praekartulitest, hapukurgist ja kastmest

ašuug <aš`uug ašuugi aš`uugi 22e s> (vn ашуг < trg aşık armunu) • rahvalaulik-luuletaja (pms Kaukaasia rahvail)

azbukovnik <azbuk´ovnik -u 2 s> (vn азбуковник < азбука tähestik) • aj käsikirjaline õppe-, kombeõpetus- ja teatmekogumik Venemaal XIII–XVIII s; vormiliselt oli tegu seletava sõnaraamatuga, kus artiklid paiknesid tähestiku järjekorras

ataman <ataman -i 19 s> (vn атаман) • aj kasakapealik; ka röövlijõugu peamees

avraal <avr|`aal -aali -`aali 22e s> (vn аврал < ingl overall kogu-, üld-) • mer avraaltöö, laevapere kiireloomuline ühistöö

baaba <baaba 16 s> (vn баба, poola baba < naine, eit) • kok silindrikujulises vormis küpsetatud magus sai

badaan (vn бадан) → bergeenia

bahtšaa <bahtš`aa 26 s> (vn бахча < prs bāǧča aed) • põll väli, millel kasvat arbuuse, kõrvitsaid, meloneid

baibak <baib|`ak -aki -`akki 22e s> (vn байбак < tat) • zool stepiümiseja (Marmota bobak), Euraasia stepialadel elav kahkjas roostekollane oravlane

baika <baika 16 s> (vn байка < holl baai < pr bai kõrb, punakaspruun), boi2 <b`oi 26 s> (sks Boi, Bai < holl) • tekst puuvillane (harvem poolvillane v villane) paks pehme, mõlemalt poolt karvane riie

bajaan <baj|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баян < pn Bojan, legendaarne Vene laulik) • muus suur lõõtspill kromaatilise helireaga parema käe nupustikus

bakaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (vn бакалея < ar bakkāl toiduainete müüja) • toidukaup, pms kuivained (tee, suhkur, jahu, kuivatatud puuvili jm)

baklažaan <baklaž|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баклажан < prs bādinjān) • bot India päritolu üheaastane köögiviljataim maavitsaliste sugukonnast (Solanum melongena); selle pikergune sinine, kollane, punane, valge v violetne vili

balalaika <balal´aika 16 s> (vn балалайка) • muus kolmnurkse kõlakasti, pika sõrmlaua ja kolme keelega vene rahvapill

balka <balka 16 s> (vn балка) • geogr van laugete veerudega uhtorg, uurak

balõkk <bal|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn балык < tat kala) • kok kergelt soolatud ja õhu käes kuivatatud (vinnutatud) v külmsuitsutatud vääriskala (seljaosa)

baranka <bar´anka 16 s> (vn баранка) • kok nisujahust rõngel

baribal <baribal -i 19 s> (vn барибал, sks, pr, sõna algne päritolu teadmata) • zool Põhja-Ameerika metsades elutsev karulane (Ursus americanus)

barm <b`arm barmi b`armi 22e s> (vn pl бармы) • aj, tekst tikandite ja vääriskividega kaunistatud lai õlakate, mida pidulikel juhtudel kandsid Bütsantsi keisrid, Vene vürstid ja XVI–XVIII s Vene tsaarid

barsoi <bars`oi 26 s> (vn борзой) • zool koeratõug, Vene hurt

basmatš <basm|`atš -atši -`atši 22e s> (vn басмач < turgi k-d) • aj Kesk-Aasia vabadusvõitleja a-tel 1917–26

batjuška <batjuška 1 s> (vn dem батюшка < батя van isa) • kõnek preestri, ka üldse meesisiku austav kõnetlussõna venelastel

batoon <bat|`oon -ooni -`ooni 22e s> (vn батон < pr bâton kepp, sau) • kok piklik saiapäts; kompvek

beluuga <beluuga 16 s> (vn белуга) • zool kala, suurim (kuni 9 m pikk) tuurlane, elab Kaspia, Mustas ja Aadria meres; ka valgevaal (arktilistes meredes)

berdaanipüss <+ p`üss püssi p`üssi 22e s> , berdanka <berd´anka 16 s> (vn берданка < pn H. Berdan, USA sõjaväelane, 1824–1893) • sõj, aj H. Berdani konstrueeritud ühelaenguline vintpüss, oli kasutusel Vene sõjaväes XIX s 2. poolel

berdõšš <berd|`õšš -õši -`õšši 22e s> (vn бердыш < poola berdysz) • sõj, aj laia poolkuukujulise teraga pikavarreline sõjakirves, Vene jalaväerelv XVI–XVII s

bešmett <bešm|`ett -eti -`etti 22e s> (vn бешмет < tat бишмəт) • tekst meeste poolkuub tatarlastel, Kaukaasia ja Kesk-Aasia rahvail

bitjuug <bitj|`uug -uugi -`uugi 22e s> (vn битюг < pn Bitjug, jõgi Lõuna-Venemaal) • aj, zool eriti suurt tõugu tugev veohobune (Venemaal XVIII– XIX s)

bitkii <bitk`ii 26 s> (vn pl битки < бить lööma) • kok ümmargune hakk-kotlet

bjass <bj`ass bjassi bj`assi 22e s> (vn бязь < ar bayād linane pesu) • tekst jäme labase koega puuvillriie

bobrik <bobrik -u 2 s> (vn бобрик < бобр kobras) • tekst raske karvane kalev üleriiete jaoks

bogaraa <bogar`aa 26 s> (vn богара < turgi k-d bahar kevad < prs behar) • põll teatav maaviljelusliik, ilma niisutuseta maaharimine, põuakindlate kultuuride kasvatamine niisutusmaaviljeluse piirkondades pms Kesk-Aasias jm

bogatõr <bogat´õr -i 19 s> (vn богатырь < mongoli, turgi k-d, vrd trg bahadır kangelane) • folkl vägilane vene bõliinades ja muinasjuttudes. Vt ka batõrr

bogdõhann <bogdõh|`ann -anni -`anni 22e s> (vn богдыхан < mongoli богд püha, ülim + хаан valitseja) • Hiina keisri tiitel

bojaar <boj|`aar -aari -`aari 22e s> (vn боярин)
1. aj kõrgfeodaal Venemaal (kuni XVIII s alguseni); feodaal kuningriiklikus Rumeenias (kuni 1945)
2. piltl kujundlik nimetus uusrikka ärimehe kohta

bolševik <bolšev|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn большевик < большинство enamus) • aj, pol enamlane, kommunist Venemaal, bolševistliku partei liige

bolševism <bolšev|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn большевизм < большинство enamus) • aj, pol suund Venemaa kommunistlikus liikumises, 1952. a asendati nimetus kommunismiga

bonistika <bon´istika 1 s> (vn бонистика) • paberrahakogumine; aj ajaloo abiteadus, mis eristus XX s alguses numismaatikast; uurib boone (3), assignaate (2), obligatsioone, paberraha jms kui finantsajaloo allikaid

bonza [bondza] (vn бонза < pr bonze < jpn bo(n)zō preester) • relig Jaapani või Hiina buda munga nimetus Euroopas

borš <b`orš borši b`orši 22e s> (vn борщ < борщевик karuputk) • kok peedi- ja kapsasupp maitseainetega

boršokk <borš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem борщок < borš) • kok peedileemepuljong

botik <botik -u 2 s> (vn ботик < бот < pr botte saabas) • kummist, kummiriidest, vildist jne säärega kaloss vm pealisjalats

botvinja <botv´inja 16 s> (vn ботвинья < ботва (juurvilja)pealsed) • kok külm kalasupp; kaljast, keedetud kalast, aedviljast (värskest kurgist, sibulast, oblikast, peedilehtedest) jm valmistatud külm toit

braa <br`aa 26 s> (vn бра < pr bras käsivars) • seinavalgusti, küünlahoidja

britška <britška 16 s> (vn бричка < poola bryczka) • lahtine, kerge reisivanker

broneerima <bron|`eerima -eerib 28 v> (vn бронировать < броня kinnitamine, kinnipanek) • kinni panema, reserveerima; millegi saamist tagama

brõnsa <brõnsa 16 s> (vn брынза < rumeenia brânză) • kok lambapiimajuust

bukvalism <bukval|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn буквализм < буква täht) • tähttähelisus, sõnasõnalisus tõlkimisel; kirjalike, protseduurilise iseloomuga reeglite täpne formaalne järgimine

bulatt <bul|`att -ati -`atti 22e s> (vn булат < prs pulād teras) • tehn damaskus, mustrilise pinnaga kõva teras mõõkade valmistamiseks

buntšukk <buntš|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бунчук < trg boncuk helmed)
1. aj kepi otsa kinnitatud hobusesabajõhvist tutt, minevikus Poola ja Ukraina hetmani ja kasakaatamani ning Türgi paša võimutunnus
2. muus sõjaväeorkestris kasutatav löökpill, suure lüüra kujuline, otstest kaunistusena allarippuvate hobusesabajõhvidest tuttidega

buraan <bur|`aan -aani -`aani 22e s> (vn буран < tat torm, tuisk) • lume- v liivatorm stepis

burdjukk <burdj|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бурдюк < aserbaidžaani burduk) • loomanahast kott veini jm vedelike hoiuks ja veoks (pms Kaukaasias ja Siberis)

burka2 <burka 16 s> (vn бурка) • tekst kaukaaslaste keebitaoline varrukateta viltmantel

burlakk <burl|`akk -aki -`akki 22e s> (vn бурлак) • aj laeva v lotja jõekaldalt köiega vastuvoolu vedav tööline, eriti Volga jõel XVI–XIX s

burnus <b`urnus -e 11~9 s> (vn бурнус < pr burnous < ar burnus) • tekst araablaste valge villane peakotiga mantel; sellega sarnanev naistemantel

burundukk <burund|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бурундук < mari урымдо) • zool Siberi vöötorav (Tamias sibiricus), põsetaskutega näriline oravlaste sugukonnast Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias; burundukilt saadakse karusnahka

bušlatt <bušl|`att -ati -`atti 22e s> (vn бушлат) • tekst madruse lühike pealiskuub

bõliina <bõliina 16 s> (vn былина < быть olema) • folkl vene eepiline kangelaslaul

datša <datša 16 s> (vn дача < дать andma) • kõnek suvila; väike suvemaja aianduskrundil

dedovštšina <ded`ovštšina 1 s> (vn дедовщина < дед vanaisa, ätt, teenistust lõpetama hakkav ajateenija) • sõj kõnek vaimne ja füüsiline vägivald nooremate ja madalamas auastmes ajateenijate suhtes Nõukogude v Vene armees

dehkaan <dehk|`aan -aani -`aani 22e s> (vn дехкан < trg dihqan < prs dehgān) • algselt maaomanik, feodaal, hiljem talupoeg Kesk-Aasias, Kasahstanis ja Iraanis

dekabrist <dekabr|`ist -isti -`isti 22e s> (vn декабрист < декабрь detsember) • aj Peterburis 14. detsembril 1825. a toimunud ülestõusust osavõtja, Vene aadlike revolutsiooniliste salaühingute liige

denežka <denežka 1 s> (vn денежка < деньга münt) • aj Vene poolekopikane vaskraha, mida münditi a-tel 1849–67

denga <denga 16 s> (vn деньга < turgi k-d < prs dānag münt) • aj Vene hõbe- (XIV–XVIII s) ja vaskmünt (XVII– XIX s)

deržaava <deržaava 16 s> (vn держава) • võimas suurriik (peamiselt Venemaa kohta)

djakk <dj`akk djaki dj`akki 22e s> (vn дьяк < kr diakonos teenija)
1. aj vürsti kirjutaja v asjaajaja Vana-Venes; riigiasutuse (prikaasi) ametnik Venemaal XVI–XVII s
2. → djatšokk

djatšokk <djatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem дьячок < djakk) • relig salmilaulja, köster õigeusu kirikus

doktorantuur <doktorant|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn докторантура < doktorant) • doktoriõpe, doktoritöö kirjutamiseks, vormistamiseks ja kaitsmiseks määratud ajavahemik

domostroi <domostr`oi 26 s> (vn домострой kodukord) • aj patriarhaalselt vali v range kodukord (sõna on kujunenud XVI s koostatud linnakodanike käitumisnormide kogu nimetusest)

domovoi <domov`oi 26 s> (vn домовой kodune, maja-) • müt majavaim, üleloomulik olend slaavi rahvausundis

dool <d`ool dooli d`ooli 22e s> (vn доля osa) • aj endine Vene massiühik, ¹/₉₆ osa solotnikust, 1 dool = 44,43 mg

doss <d`oss dossi d`ossi 22e s> (vn дос) {lüh sõnadest долговременное огневое сооружение pikaajaline tulepunkt} • sõj püsitulepunkt, punker vaenlase tulistamiseks, doti nüüdisaegne nimetus. Vt ka dzoss

družiina <družiina 16 s> (vn дружина < друг sõber) • malev, vabatahtlik koondis; aj slaavi hõimuüliku relvastatud kaaskond; Vana-Vene vürsti alaline sõjavägi

družinnik <druž´innik -u 2 s> (vn дружинник) • salklane, malevlane; aj družiinasse kuuluv isik

dzoss <dz`oss dzossi dz`ossi 22e s> (vn дзос) {lüh sõnadest дерево-земляное огневое сооружение} • sõj puitmuldtulepunkt, dzoti nüüdisaegne nimetus. Vt ka doss

džeiraan <džeir|`aan -aani -`aani 22e s> (vn джейран gasell < turgi k-d) • zool veislane (Gasella subgutturosa) gaselllaste alamsugukonnast, levinud Süürias, Iraanis, Afganistanis, Taga-Kaukaasias jm

džigitt <džig|`itt -iti -`itti 22e s> (vn джигит < trg çiget, çigit) • osav julge ratsanik (Kaukaasia mägilastel, kasakail jne); kunstratsutaja

džonki <džonki 16 s> (vn джонка, джонки < pr jonque < port junco < malai djong) • mer kahe v kolme mastiga rannasõidu- ja jõepurjekas Hiinas ja Indoneesias

dubljonka <dublj´onka 16 s> (vn дублёнка < дубить (nahka) parkima) • tekst kõnek parknahast (pool)kasukas

duhhaan <duhh|`aan -aani -`aani 22e s> (vn духан < ar dukkan pood) • külakõrts v pudupood Lähis-Idas, varem ka Kaukaasias

duhhoboor <duhhob|`oor -oori -`oori 22e s> (vn духобор vaimuvõitleja) • relig Venemaal XVIII s tekkinud usuliikumises osaleja; duhhoboorid hülgasid õigeusu kiriku välise kombestiku

dumka <dumka 16 s> (vn, ukr думка < дума mõte) • muus, folkl liik ukraina lüürilisi rahvalaule

duuma <duuma 16 s> (vn дума)
1. seadusandlike v administratiivsete ülesannetega voli- v esinduskogu Venemaal (riigiduuma); aj bojaaride nõuandev kogu Venemaal XII–XVII s
2. folkl, muus ukraina (lüro)eepiline rahvalaul

duvaan <duv|`aan -aani -`aani 22e s> (vn дуван < tat < prs dīwān, vrd diivan) • aj kasakail kokkutulek saagi jagamiseks; ka saak ise

eefa <eefa 16 s> (vn эфа < kr echis rästik, madu) • zool rästiklaste sugukonda kuuluv Aafrikas ning Aasias levinud mürkmadude perekond (Echis)

ekläär <ekl|`äär -ääri -`ääri 22e s> (pr éclair välk), ekleer <ekl|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn < pr) • kok väike kreemitäidise ja (šokolaadi)glasuuriga keedutainakook

eksponaat <ekspon|`aat -aadi -`aati 22e s> (vn экспонат < ld exponere välja panema) • (muuseumis, näitusel vm) vaatamiseks väljapandud ese, toode v teos

espadron <espadron -i 19 s> (vn эспадрон < pr espadon, vt espadoon) • sport neljatahulise painduva teraga vehklemisriist; vehklemisala

esseer <ess|`eer -eeri -`eeri 22e s> (vn эсер) {lüh vn sõnadest социалист-революционер} • aj sotsialist-revolutsionäär, Venemaal 1901. a tekkinud esseeride partei liige

ešelon <ešelon -i 19 s> (vn эшелон < pr échelon aste < échelle redel < ld scalae) sõj
1. veoüksus (erirong v autokolonn) väeosade ümberpaigutamisel vm sõjaväevedudel
2. lahingukorra koostisosa, järk; strateegilise ülesandega väeosa

faoliit <faol|`iit -iidi -`iiti 22e s> (vn фаолит) • keem õli- ja happekindel asbestkiudu sisaldav fenoplast

fassima <f`assima fassib 28 v> (vn фасовать < sks fassen kinni haarama, mahutama) • pakendama, eelpakkima, kaupa kindlas koguses kaaluma ja valmis pakkima

fennougristika <+ ugr´istika 1 s> (< ld Fenni soomlased + vn угры van ungarlased) • lgv soome-ugri rahvaste keeli ja kultuuri uuriv teadusharu; kitsamas tähenduses: soome-ugri keeleteadus

flokid pl <fl`okk floki fl`okki 22e s> (vn флокен < sks Flocken helbed < ld floccus villa- v karvatutt) • tehn tugevust vähendavad kitsad keraja pinnaga mikropraod legeeritud2 terases

foor <f`oor foori f`oori 22e s> (vn светофор < свет valgus + -foor) • tehn valgusfoor, liiklust reguleeriv märgutuli

forsseerima <forss|`eerima -eerib 28 v> (sks forcieren < pr forcer < ld fortis tugev)
1. tegevuspinget tõstma; kiirendama; (üle) pingutama, liialdama
2. (vn форсировать) sõj lahingu käigus looduslikku takistust (pms veekogu) ületama
3. sõj meremiini- v allveelaevatõket läbima

frigaator <frig`aator -i 2e s> (vn фригатор < ld frigus külm, külmus) • tehn eriline külmutusseade

funikulöör <funikul|`öör -ööri -`ööri 22e s> (vn фуникулёр < pr funiculaire < ld funiculus köis, nöör) • tehn köisraudtee

furm <f`urm furmi f`urmi 22e s> (vn фурма < sks Form vorm) • tehn puhurtoru otsak kõrgahjus vm metallurgiaseadmes

gastroleerima <gastrol|`eerima -eerib 28 v> (vn гастролировать < gastroll) • teater külalis- v võõrusetendust andma (mujalt saabunud näitleja, näitetrupi, muusiku, tantsija vm kohta)

gastroll <gastr|`oll -olli -`olli 22e s> (vn гастроль < sks Gastrolle külalisroll) • teater külalisetendus, võõrusetendus

gjaur <gj`aur gjauri gj`auri 22e s> (vn гяур, pr, ingl giaour < trg gâvur < vanaprs gawr) • uskmatu; kõigi mittemuslimite kohta tarvitatav halvustav nimetus islamiusulistel

glagoolitsa <glagoolitsa 1 s> (vn глаголица < slaavi k-d glagol sõna) • lgv üks kahest vanaslaavi tähestikust kirillitsa kõrval; nüüdisajal kasutusel mõnes paigas kirikuslaavi keeles. Vt ka kirillitsa

glasnost <glasnost -i 2e s> (vn гласность < гласный avalik, üldiselt teadaolev) • pol avalikustamine, ideoloogiline suund Nõukogude Liidus 1980ndate keskpaiku

glassee <glass`ee 26i s> (vn гласе < pr glacer jäätama, lihvima, viimistlema) • tekst õhuke läikiv siidriie
glasseenahk, laika (vn лайка) • tekst valgeks pargitud läikiv kitse- v tallenahk (sõrmkinnaste, jm valmistamiseks)

glei <gl`ei 26 s> (vn глей) • põll gleimuld, liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas moodustunud sinakas v hele mullakiht

GOELRO {lüh vn nimest Государственная комиссия по электрификации России Venemaa elektrifitseerimise riiklik komisjon} • aj esimene Nõukogude Venemaa rahvamajanduse arendamise riiklik perspektiivplaan, põhines maa elektrifitseerimisel

gondool <gond|`ool -ooli -`ooli 22e s> (vn гондола < gondel) • tehn põrandas asuvate tühjendusluukidega lahtine kaubavagun

gorbuuša <gorbuuša 16 s> (vn горбуша < горб küür) • zool Vaikse ookeani põhjaosa lõhilane (Oncorhynchus gorbuscha)

gorodištše <gorod`ištše 1 s> (vn городище) • aj linnusasula Venemaal ja sellega külgnenud aladel eneoliitikumist kuni XVII s-ni

GOST {lüh vn sõnadest Государственный стандарт riiklik standard} , ka gost • aj riiklik standard endises Nõukogude Liidus; Venemaal ka praegu kasutusel

gosudar <gosudar -i 19 s> (vn государь) • aj valitseja, tsaar, Vene keisrite ja suurvürstide aunimi; kõnetlussõna

graamota <graamota 1 s> (vn грамота < kr gramma kirjatäht, pl grammata kirjutis, dokument) • aj ürik Venemaal X–XVII s, vanimad säilinud ürikud on kasetohtürikud (XI–XV s), vanim pärgamentürik pärineb XII s-st; alates XIV s-st paberil

griiva <griiva 16 s> (vn грива), kriiva <kriiva 16 s> • geogr enamasti kirde-edelasuunaline lauge suur künnis v vallitaoline kõrgendik Lääne-Siberi madaliku metsastepi- ja stepivööndis, tekkinud arvatavasti vooluvete uuristuse tagajärjel; griivad paiknevad rühmiti ja moodustavad viirgmaastikke; sooseljandik Alutaguse metsades

grimm <gr`imm grimmi gr`immi 22e s> (vn грим < grimeerima) • pms näitlejatele tehtav näojumestus, näoteisendus (värvide jm abil); jumestusvahend

grivna <grivna 16 s> (vn гривна)
1. aj Vana-Vene kaalu-, raha- ja arvestusühik; maksevahendina käibis hõbedakangidena XI– XV s, hiljem ainult arvestusühik
2. maj rahaühik praeguses Ukrainas, lüh UAH; 1 grivna = 100 kopikat

gubaa <gub`aa 26 s> (vn губа) • aj kohtupiirkond Venemaal XVI–XVII s

gudokk <gud|`okk -oki -`okki 22e s> (vn гудок) • muus, etn 3-keeleline vanavene rahvapill, mida mängiti vibutaolise poognaga

GULAG {lüh vn nimest Главное управление исправительно-трудовых лагерей, трудовых поселений и мест заключений parandusliku töö laagrite, sunnitööasulate ja kinnipidamiskohtade peavalitsus} , ka Gulag pn • NKVD (hiljem MVD ja KGB) allasutus, mis haldas Nõukogude Liidu vanglaid, koonduslaagreid jm karistusasutusi

guljanje <gulj´anje 16 s> (vn гулянье jalutamine, lõbutsemine, pidutsemine) • vabaõhupidu (eriti vene külades)

gusli <gusli 16 s> (vn гусли) • muus vanavene sõrmkeelpill, mida mängitakse nagu kannelt, pilli põlvedel hoides

gürsa <gürsa 16 s> (vn гюрза < prs gurza) • zool mürkmadu rästiklaste sugukonnast (Vipera), kuni 1,5 m pikk, levinud Põhja-Aafrikast Indiani, samuti Taga-Kaukaasias ja Kesk-Aasias

halatt <hal|`att -ati -`atti 22e s> (vn халат < ar khil‛ah aurüü) • tekst idamaine üleriie; kittel

haltuura <haltuura 16 s> (vn халтура < van peied, peietoit < keskld chartularium (mälestatavate surnute) nimekiri) • juhutöö, rahateenimiseks tehtav kõrvaltöö; lohakas, ülepeakaela tehtav, hrl oskamatu töö; sellise töö tulemus, vusserdis

hansa2 <hansa 16 s> (vn ханжа, ханшин Hiina teraviljaviin < hiina) • puskar, puhastamata piiritus

hlõst <hl`õst hlõsti hl`õsti 22e s> (vn хлыст) • relig Vene usulahu liige alates XVII s 1. poolest, hlõstid uskusid Kristuse igavest taassündi ja ümberkehastumist

holopp <hol|`opp -opi -`oppi 22e s> (vn холоп) • aj Vana-Venes ori; pärisorjast teener

hord <h`ord hordi h`ordi 22e s> (poola horda < vn орда < turgi k-d ordā, ordū sõjalaager) • aj türgi-mongoli rändrahvail sõjalis-administratiivne ühendus, siis laager; hiljem khaani asukoht; mitme hõimu liit ühise khaani võimu all (nt Kuldhord); piltl korratu arvukas jõuk

horunži <hor´unži 16 s> (vn хорунжий < poola chorąży) • aj, sõj algul lippur mitme slaavi riigi sõjaväes; nooremohvitseri auaste endisaegses Venemaa kasakaväeosas, vastas kornetile ratsaväes ja alamporutšikule jalaväes; Poola sõjaväes allohvitser

hovanštšina <hov`anštšina 1 s> (vn хованщина < pn) • aj kirjanduses kasutatud nimetus 1682. a Moskvas toimunud streletside ja soldatite ülestõusu kohta, mille eesotsas seisis vürst J. Hovanski

hurmaa <hurm`aa 26 s> (vn хурма < prs hurmā dattel), persimon <persimon -i 19 s> (ingl persimmon < algonkini k-d pichamins) • bot idadiospüüri v hariliku diospüüri (Diospyros) vili, kakiploom, kaki

hutuhtu <hut´uhtu 16 s> (vn хутухта, кутукту < hiina hūtúkètú < mongoli хутагт püha) • relig lamaistlike vaimulike tiitel, mida andsid Hiina keisrid a-st 1644

huutor <h`uutor -i 2e s> (vn хутор) • talu, talund

iguumen <ig`uumen -i 2e s> (vn игумен < kr hēgoumenos juhtiv) • relig õigeusu mungakloostri ülem või munkpreestrile omistatud tiitel

iguumenja <ig`uumenja 1 s> (vn игуменья < kr fem hēgoumenē juhtiv) • relig õigeusu nunnakloostri ülem

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

imažinism <imažin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn имажинизм < pr image pilt, kujutis < ld imago, gen imaginis) • kirj imažismile vastav suund Vene kirjanduses a-tel 1919–27; tegutses väikesearvulise aktiivse rühmituse näol

indrikoteerium <indrikot`eerium -i 19~2e s> (uusld Indricotherium < vn индрик, mütoloogiline hiigelloom + kr thērion metsloom) • paleont oligotseenis ja miotseenis elanud sarvetu ninasarvik, suurim maismaaimetaja (kuni 8 m pikk, üle 5 m kõrge)

instruktaaž <instrukt|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (vn инструктаж < instrueerima) • instrueering, juhatus; juhatuste andmine, instrueerimine

internaat <intern|`aat -aadi -`aati 22e s> (vn интернат < pr internat internaatkool < ld internus sisemine) • õppeasutuse õpilaste ühiselamu
internaatkool • ped õppeasutus, kus õpilased elavad ja õpivad kasvatajate ning õpetajate järelevalve all

internatuur <internat|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn интернатура < intern) • med noorte arstide stažeerimise vorm, vahetult diplomi saamisele järgnev üheaastane töötamine raviasutuses

irbis <irbis -e 9 s> (vn ирбис < mongoli ирвэс) • zool lumeleopard (Uncia uncia), kiskja kaslaste sugukonnast, elab Kesk-Aasia mägedes

ispravnik <ispr´avnik -u 2 s> (vn исправник < исправить parandama, korda tegema) • aj maakonna politseiülem Venemaal

itšiig <itš|`iig -iigi -`iigi 22e s> (vn ичиг < tat ич mrd sisemus + итек saabas) • ilma kontsata pehme talla ja kõrge säärega jalats, mille peal kantakse nahkkalosse

jaal <j`aal jaala j`aala 22u s> , jaala <jaala 16 s> (soome jaala < vn ял < ingl yawl, teatud meresõidupaat, vrd jaul, joll, julla) • mer arvatavasti XIX s keskpaiku Soomest Põhja-Eestisse levinud 2-mastiline poollahtine purjelaev, kandevõime 30–60 t

jaila <jaila 16 s> (vn яйла < trg yayla suvine mägikarjamaa) • geogr järsakutevaheline metsatu lubjakiviplatoo Krimmi mäestikus

jamss <j`amss jamsi j`amssi 22e s> (sks Yams, vn ямс < ingl yam < port inhame < Aafrika k-d) • bot troopikas ja lähistroopikas kasvav taimeperekond (Dioscorea) jamsiliste sugukonnast, ronitaimed suurte tärkliserikaste juurmugulatega, mida tarvit toiduks, ravimitööstuses jm

jaranga <jar´anga 16 s> (vn яранга < tšuktši яраны) • etn rändtšuktšide ja -korjakkide teisaldatav ümara põhiplaaniga tundraelamu

jarlõkk <jarl|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn ярлык < turgi k-d) • aj mongoli khaani ürik; mongoli ülemvõimu ajal Venemaal Kuldhordi khaani poolt Vene vürstidele antud valitsemisõigust kinnitav ürik

jassakk <jass|`akk -aki -`akki 22e s> (vn ясак < tat) aj
1. naturaalandam mongoli khaanidele
2. naturaalandam (pms hinnaliste karusnahkade näol), mida maksid Siberi ja Volgamaa rahvad riigile XV s kuni 1917. a

jefreitor <jefr`eitor -i 2e s> (vn ефрейтор < sks Gefreiter "(vahiteenistusest) vabastatu“) • sõj kapralile vastav sõjaväeline auaste; kehtinud Saksamaal XVII s-st, Venemaal a-tel 1716–1917 ja 1940. a-st

jessauul <jessa|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn есаул < turgi k-d jasaul valvur) • aj algselt auaste kasakaväes, hiljem vastas rittmeistrile ratsaväes

jukola <jukola 1 s> (vn юкола < „jõe kala“, vrd mansi johõl, komi ю jõgi, mari кол kala) • etn päikeses ja tuules kuivatatud, lõhkiaetud ja luudest puhastatud kala; oli Ida-Siberi ja Kaug-Ida rahvaste tähtis talvine toit, tänapäeval pms veokoerte toit

jurta <jurta 16 s> (vn юрта < turgi k-d yurt kodumaa, kodukoht) • etn Sise- ja Kesk-Aasia ning Siberi rahvaste ringikujulise põhiplaaniga, vildist v nahast telkelamu

kaapotkleit <+ kl`eit kleidi kl`eiti 22e s> (< vn капот van avar kodukleit < pr capote avar sõdurimantel < capot kapuutsiga mantel < keskld capa kapuuts) • etn, tekst pikkade varrukatega, liibuva piha- ja avara kroogitud v volditud seelikuosaga kleit, levinud Euroopa talunaiste rõivastusse biidermeierlikust linnamoest; oli XIX s 2. poolel kasut ka Põhja- ja Lääne-Eestis

kaater2 <k`aat|er -ri 2e s> (vn катер < ingl cutter) • mer väike (pms sadamais kasutatav) mootorlaev; sõj väike eriotstarbeline sõjalaev

kabatšokk <kabatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn кабачок < tat кабак) • bot suvikõrvits, melonkõrvits, puhmikkõrvits, hariliku kõrvitsa piklike viljadega teisend

kabuur <kab|`uur -uuri -`uuri 22e s> (vn кοбура < trg kubur (noole)tupp) • vööl kantav nahast püstolitasku; moonatasku ratsaväehobuse sadula küljes

kagaan <kag|`aan -aani -`aani 22e s> (vn каган < turgi k-d khāqān valitseja) • aj kaganaadi valitseja

kaiik <ka`iik kaiigi ka`iiki 22e s> (vn каик < trg kayık paat) • mer kerge ning pikk Türgi sõude-, harvem purjelaev

kaimakk <kaim|`akk -aki -`akki 22e s> (vn каймак < tat) • kok paks ahjus kuumutatud piimakoor

kajukk <kaj|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn каюк < trg kayık paat) • mer väike lamedapõhjaline jõepaat; kaetud koormaveolodi

kajur <kajur -i 2e s> (vn каюр) • Siberi süstsaanide (nartade) ette rakendatud koerte v põhjapõtrade ajaja

kalatš <kal|`atš -atši -`atši 22e s> (vn колач, калач) • kok teatavat liiki rõngassai

kalganirohi <+ rohi rohu r`ohtu 24e s> (vn калган < sks Galgant < keskld galanga < ar ḵūlanjān, ḵalanjān < prs ḵāvalinjān) • bot Kagu-Aasiast pärinev taim (Alpinia galanga); ingveriga sarnanevat aromaatset, eeterlikke õlisid sisaldavat risoomi e kalganijuurt kasut vürtsi ja ravimtaimena

kalingur <kalingur -i 19 s> (vn коленкор < pr calicot < pn Calicut (Kozhikode), linn Indias) • tekst labase sidusega ühevärviline tugevasti apreteeritud puuvillriie; kasut raamatute köitmiseks

kalka <kalka 16 s> (vn калька < pr calque)
1. kvaliteetne poolläbipaistev paber jooniste kopeerimiseks
2. tekst peen puuvillriie
3. lgv tõlkelaen, sõna v väljend, mis on koostatud täpselt võõrkeele eeskujul

kaloss <kal|`oss -ossi -`ossi 22e s> (vn галоша, калоша < pr galoche puutallaga jalats) • kummist (pealis)jalats

kamaarinskaja <kamaarinskaja 1 s> (vn камаринская, arvatavasti kohanime Komarinskoje järgi) • folkl, tants vene rahvalaul ja sellele vastav elavaloomuline ²/₄-taktimõõdus rahvatants

kamass <kam|`ass -assi -`assi 22e s> (vn гамаша, камаша < pr gamache sääris < pn Ghadames, linn Liibüas) • tekst omaaegne nöörideta saabas, kummiriidest kiilud külgedel; meeste haakidega poolsaabas

kamorka <kam´orka 16 s> (vn каморка < kr kamara võlv) • väike pime ruum, panipaik

kampol <k`ampol -i 2e s> (vn канифоль < kr), kolofoonium <kolof`oonium -i 19~2e s> (kr Kolophōnia (rhētinē) „Kolofoni vaik“ < pn Kolophon, linn vanaaja Väike-Aasias) • keem okaspuude vaigu destilleerimisel saadav kollakaspunane tahke aine; kasut tööstuses ja keelpillide poognajõhvi karestamiseks

kamuflett <kamufl|`ett -eti -`etti 22e s> (vn камуфлет < pr camouflet) • katelplahvatus, mürsu, miini v lõhkelaengu maa-alune plahvatus, mille purustav toime ei ulatu maapinnani

kanoniir <kanon|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn канонир < pr canonnier < canon suurtükk) • sõj suurtükiväe reamees mõne riigi sõjaväes

kantseliit <kantsel|`iit -iidi -`iiti 22e s> (vn канцелярит < kantselei) • lgv kantseleilik, silmatorkavalt paberlik keelepruuk, ametnike keel, kontorikeel

kaponiir <kapon|`iir -iiri -`iiri 22e s> (vn капонир < pr caponnière) • sõj laskeavadega kaitseehitis külgsuunas (piki rinnet) tulistamiseks

kapron <k`apron -i 2e s> (vn капрон, kaubamärk < kaprolaktaam + nailon) • tekst, keem polüamiidist saadava sünteeskiudaine üks kaubanimetusi, kasut kudumite, nööri, köite jms valmistamiseks. Vt ka nailon, perlon

kaptenarmus <kapten`armus -e 11~9 s> (vn каптенармус < pr capitaine d´armes „relvapealik“) • sõj van majandusala allohvitser, allüksuse relva- ja varahoidja

kaptenkalad pl <+ kala 17u s> (< vn горбыль капитанский) • zool röövkalade perekond (Pseudotolithus) troopikameredes

karagatš <karag|`atš -atši -`atši 22e s> (vn карагач < tat < кара must + агач puu) • bot põldjalakas (Ulmus minor), Kesk-Aasias jm kasvav liik jalakaid

karakurt <karak|`urt -urdi -`urti 22e s> (vn каракурт < tat каракорт < кара must + корт uss, putukas) • zool Aafrika ja Euraasia steppides ja kõrbetes elutsev väga mürgine must ämblik (Latrodectus tredecimguttatus), kelle hammustus võib põhjustada karilooma ja ka inimese surma

karauul <kara|`uul -uuli -`uuli 22e s> (vn караул < tat каравыл < карау vaatama), karaul <karaul -i 19 s> • van vahtkond

karbass <karb|`ass -assi -`assi 22e s> (vn карбас < kr karabos väike laev) • mer teatav sõude- v väike purjelaev Valgel merel ja (Siberi) jõgedel

karboleen <karbol|`een -eeni -`eeni 22e s> (vn карболен < sks Karbolineum < karbo- + ld oleum õli) • farm aktiveeritud süsi terakeste v tablettidena

kardavoi <kardav`oi 26 s> (vn городовой) • aj politseinik-linnavaht Venemaal kuni 1917