[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

fotometeoor <+ mete|`oor -oori -`oori 22e s> (< foto- + kr meteōros ülestõstetud, lendlev, taevane) • meteor atmosfääris ilmamuutustest põhjustatud valguse murdumise nähtuste (nt vikerkaar) üldnimetus

iiris <iiris -e 9 s> (< pn Iris, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar)
1. anat silma vikerkest
2. bot võhumõõk (Iris), taim võhumõõgaliste sugukonnast, suurte õitega püsik; paljud liigid on aiailutaimed
3. (vn ирис < kr) kok piimast v koorest ja suhkru- v tärklisesiirupist valmistatav helepruun kompvek
4. tekst läikiv v korrutatud puuvill- v siidniit

iridektoomia <iridekt`oomia 1 s> (< kr iris, gen iridos vikerkaar, vrd iiris (1) + ektoomia) • med vikerkestalõikus

iridoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr iris, gen iridos vikerkaar, vrd iiris (1) + -loogia) • õpetus, mille abil inimese haigusi olevat võimalik diagnoosida, uurides tema silma vikerkesta ebakorrapärasusi

iridotsükliit <+ tsükl|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< kr iris, gen iridos vikerkaar, vrd iiris (1) + tsükliit) • med silma vikerkesta ja ripskeha põletik

iridoviirused pl <+ v`iirus -e 11~9 s> (< pn Iris, gen Iridos, Kreeka müt-s jumalate sõnumitooja, isikustatult vikerkaar + viirus) • vet viiest perekonnast koosnev viiruste sugukond (Iridoviridae) , leitud kõigusoojastelt loomadelt ja putukatelt

iriidium <ir`iidium -i 19~2e s> (< kr iris vikerkaar, nimetus tuleneb iriidiumi soolade mitmevärvilisusest), tähis Irkeem keemiline element, järjenr 77, aatomm 192,2, plaatinametall; kasut sulameis

iriit <ir`iit iriidi ir`iiti 22e s> (< kr iris vikerkaar, vrd iiris (1)) • med silma vikerkestapõletik

optiline <optili|ne -se -st 12 adj> • optikasse puutuv; valgusse ja nägemisse puutuv, valgus-, nägemis-, silma-
optiline aktiivsusteatud ainete võime pöörata teda läbiva polariseeritud valguse võnketasandit
optiline analüüskeemiliste elementide ja ühendite kindlakstegemine optilise kiirguse kaudu
optiline indikatrisskujund, mis iseloomustab valguse v keskkonna optiliste karakteristikute suunda
optiline isomeeria, ka peegelisomeeriamolekulide asümmeetriast tulenev isomeerialiik, mille puhul eksisteerivad isomeerid on teineteise peegelpildid
optiline kaabelvalguskaabel
optiline ketaslaserketas
optiline kiriinfo automaattuvastuseks mõeldud kiri
optiline klaasühtlase koostise ja suure läbipaistvusega sisepingeteta klaas
optiline kvadrantnurgamõõteriist, millega mõõdetakse pinna kallet horisontaaltasandi suhtes
optilised petted plnägemismeele petted, mõnede esemete teisiti nägemine, kui nad on tõeliselt
optiline sideinfo edastamine valguse v sellele lähedase lainepikkusega elektromagnetkiirguse abil
optiline tsentriirseade mõõteriista keskmestamiseks mingisse kindlasse punkti
optiline tugevusläätse v optikasüsteemi valgusmurdmisvõimet iseloomustav suurus
optilised atmosfäärinähtused plastr valguse peegeldumisest, hajumisest ja murdumisest põhjustatud nähtused atmosfääris (nt halo, vikerkaar, taeva värvus)


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur