[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 63 artiklit

ablatiiv <ablat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) ablativus < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima) • lgv alaltütlev kääne; eesti keeles lõpuga -lt, nt töö/lt

ablatsioon <ablatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablatio äravõtmine v -viimine < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima)
1. irdumine, irdumus
2. med silma võrkkesta irdumine soonkestast
3. hüdrol lumikatte veevaru kahanemine sulamise, aurumise, tuule ja laviinide kulutaval toimel
4. tehn materjali lagunemine kuumas gaasivoolus
ablatsioonimoreengeol liustikusete, liustiku sulamisel selle sulavete kuhjatud purdmaterjal (rühksavi, kruus jms)

absolveerima <absolv|`eerima -eerib 28 v> (ld absolvere vabastama; lõpule viima)
1. relig vabaks kuulutama, süüst vabastama
2. sooritama; lõpetama (nt kooli)

alarmima <al`armima alarmib 28 v> (< alarm), alarmeerima <alarm|`eerima -eerib 28 v> (< pr alarmer) • ohust teatama, häireolukorda viima; häirima

alküülima <alk|`üülima -üülib 28 v> • keem alküülrühma orgaanilisse ühendisse katalüsaatori manulusel sisse viima. Vastand desalküülima

atsetüülima <atset|`üülima -üülib 28 v> (< ld acetum äädikas + -üül), atsetüleerima <atsetül|`eerima -eerib 28 v> • keem orgaanilise ühendi molekulisse atsetüülrühma sisse viima

deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon

dedutseerima <deduts|`eerima -eerib 28 v> (ld deducere kõrvale v ära juhtima v viima) • loog (üldistest) eeldustest loogilisi järeldusi tegema, deduktsiooni teel tõestama. Vt ka indutseerima

desaktiveerima <+ aktiv|`eerima -eerib 28 v> (< des- + aktiveerima)
1. ökol saastunud esemetelt, maapinnalt, veest radioaktiivseid aineid (mehaaniliselt, füüsikaliselt v keemiliselt) eemaldama
2. füüs molekuli v aatomit suurema energiaga olekust normaalsesse olekusse viima

desorienteerima <+ orient|`eerima -eerib 28 v> (pr désorienter) • eksitama, õigelt orientatsioonilt kõrvale juhtima, eksiteele viima

dokkima <d`okkima dokib 28 v> • mer laeva dokki viima

eferentne <efer`ent|ne -se 2 adj> (ld prees partits efferens väljaviiv) • anat viima-, keskusest piirdesse viiv. Vastand aferentne
eferentne närvnärviimpulsse ajust elundeisse juhtiv närv

eksekuteerima <eksekut|`eerima -eerib 28 v> (< ld exsequi teostama)
1. täitma, teostama, sooritama
2. karistusotsust täide viima; hukkama

ekspedeerima <eksped|`eerima -eerib 28 v> (< ld expedire valmis seadma, täide viima) • maj ärasaatmiseks v laialiveoks valmis seadma; ära saatma, laiali vedama, kätte toimetama (kaupa, posti jm)

elatiiv <elat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld efferre, perf partits elatum välja viima) • lgv seestütlev kääne, mille lõpp eesti keeles on -st, nt metsa/st, magama/st

elatsioon <elatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld elatio ülestõstmine v -tõusmine < efferre välja viima, üles tõstma) • psühh võimas meeltülendav tunne, mida saadavad kergus ja liigutuste nõtkus

etüülima <et`üülima etüülib 28 v> keem
1. keemilisse ühendisse etüüli sisse viima; etüülimist rakendatakse estrite, eetrite, etüülbenseeni jt ainete tootmisel
2. etüülvedelikku lisama

evakueerima <evaku|`eerima -eerib 28 v> • evakuatsiooni teostama, ohupiirkonnast välja viima

füsileerima <füsil|`eerima -eerib 28 v> (pr fusiller maha laskma < fusil (ränilukk)püss) • surmaotsust mahalaskmise teel täide viima

halogeenima <halog|`eenima -eenib 28 v> • keem halogeeni aatomit orgaanilise ühendi molekuli viima

illatiiv <illat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld inferre, perf partits illatus sisse viima) • lgv sisseütlev kääne, nt puusse, torru, kotta, auku

impotentsus <impot`entsus -e 11~9 s> (< impotentne) • med meeste suguühte- ja sigimisvõimetus; suguühtevõimetuse (impotentia coeundi) puhul on haige võimetu sooritama suguakti v seda lõpuni viima, sigimisvõimetuse (impotentia generandi) e steriilsuse korral pole seemnevedelikus seemnerakke v on need viljastamisvõimetud; piltl loomisvõimetus

induktiivne <indukt`iiv|ne -se 2 adj> (ld inductivus < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogilisel induktsioonil põhinev, induktsiooni teel saadud
2. el induktsiooniga seotud, sellel põhinev
induktiivne meetoduurimis- v käsitlusviis, mille varal üksikute tõsiasjade ja nähtuste täheldamisel siirdutakse üldiste juhiste ja seaduste kindlaksmääramisele

induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopiadefektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperioodkeem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogimer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor asünkroonmasin
induktsioonregulaatorel pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo

indutseerima <induts|`eerima -eerib 28 v> (ld inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog üksikult üldisele järeldama, vt ka dedutseerima
2. el induktsiooni teel elektrivoolu tekitama
indutseeritud kiirgusfüüs stimuleeritud kiirgus, ergastatud aatomite v molekulide kiirgus, mille kutsub esile väline elektromagnetväli

intransigentne <intransig`ent|ne -se 2 adj> (pr intransigeant < in- + ld transigere lõpule viima, sobitama) • leppimatu, kokkusobimatu; valitsevat suunda eitav

intrigeerima <intrig|`eerima -eerib 28 v> (pr intriguer < ld intricare kimbatusse viima)
1. intriigitsema, intriige sepitsema v punuma, tagaselja kellegi vastu tegutsema
2. (salapärasuse v mõistatuslikkusega) huvi äratama

intubeerima <intub|`eerima -eerib 28 v> (< in- + ld tubus toru) • med sondi v toru haige trahheasse viima

joodima <j`oodima joodib 28 v> • keem joodi aatomit orgaanilise ühendi molekulisse viima; med jooditinktuuriga peitsima

karboksüülima <karboks|`üülima -üülib 28 v> (< karboksüül) • keem karboksüülrühma orgaanilisse ühendisse sisse viima

kateeterdama <kateeterdama 27 v> • med kateetrit kehaõõnde viima

kloorima <kl`oorima kloorib 28 v> • tehn, keem kloori abil töötlema, nt desinfitseerima (joogi- v reovett jm); kloori ühendisse sisse viima

komisjon <komisjon -i 19 s> (< keskld commissio ülesandeks tegemine, saatkond < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. alatine v ajutine mitmeisikuline organ mingite ülesannete täitmiseks v otsustamisele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks
2. haldus- v ühiskondlik organ (nt revisjonikomisjon)
3. komisjonikaubandus, kaubandus, kus üks isik ostab ja müüb enda nimel, kuid teise isiku ülesandel ja arvel, saades selle eest komisjonitasu

komissar <komissar -i 19 s> (pr commissaire < keskld commissarius volinik < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. eriülesannetega ametnik, enamasti valitsuselt erivolitused saanud isik
2. politsei, sõjaväeosa vm juht

kondenseerima <kondens|`eerima -eerib 28 v> (ld condensare)
1. tihendama
2. tehn gaasi vedelasse (v tahkesse) olekusse viima

konditsioneerima <konditsion|`eerima -eerib 28 v> (pr conditionner < ld condicio tingimus, olukord)
1. mingeid kindlaid tingimusi looma, normi viima
2. tehn ruumi suunatavat õhku puhastama, jahutama, soojendama, kuivatama, niisutama
3. põll teravilja enne jahvatamist niisutama ja soojendama, mistõttu paranevad jahu küpsetusomadused

konfundeerima <konfund|`eerima -eerib 28 v> (ld confundere) • segama, segi ajama v paiskama; segadusse viima, hämmeldama

konveieriseerima <konveieris|`eerima -eerib 28 v> • (tööprotsessi) konveierisüsteemile üle viima

korreleerima <korrel|`eerima -eerib 28 v> • korrelatsiooni viima

mahdi <mahdi 16 s> (ar mahdī õigesti juhitud) • relig islami usujuht ja messias, kes pidavat Muhamedi töö lõpule viima; selle nime on endale võtnud mõned rahvusliku-usulise liikumise juhid

maksimeerima <maksim|`eerima -eerib 28 v> • maksimumini viima, äärmuseni suurendama, tõhustama; info kuvaakent täismõõtmeteni suurendama. Vastand minimeerima

marksism <marks|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn K. Marx, Saksa majandusteadlane, 1818–83) • fil majanduslike, sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, mis propageeris ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ekspluateerimiseta ühiskonnakorra

minimeerima <minim|`eerima -eerib 28 v> , minimaliseerima <minimalis|`eerima -eerib 28 v> • miinimumini viima, minimaalseks muutma; info ikoonima, kuvaakent ikooniks kahandama. Vastand maksimeerima

müstifitseerima <müstifits|`eerima -eerib 28 v> (< müstifikatsioon) • salapärasuse katte all petma, eksitusse viima, ähmaseks tegema

nitreerima <nitr|`eerima -eerib 28 v> (< kr nitron sooda, salpeeter, s.o lämmastikhappe sool)
1. keem nitrorühma orgaanilise ühendi koostisse viima
2. tehn terastoodete pinda lämmastikuga rikastama, sellega neile suuremat kõvadust andes

port <p`ort pordi p`orti 22e s> (ingl < ld portare kandma, viima) • info arvuti liitmik protsessori ühendamiseks välisseadmega, nt printeriga

redigeerima <redig|`eerima -eerib 28 v> (< ld redigere tagasi viima, korrastama < re- + agere tegema, toimetama) • käsikirjas trükis avaldamiseks vajalikke sisulisi, stiililisi ja keelelisi parandusi tegema, toimetama

reduktiivjõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< keskld reductivus tagasi viiv < ld reducere tagasi viima v tooma, taastama) • biol keemiline energia, mida organism kasutab biosünteesiprotsessides süsiniku jms elemendi redutseerimiseks

redutseerima <reduts|`eerima -eerib 28 v> (< ld reducere tagasi viima v tooma, taastama)
1. kahandama, vähendama; tagasi võtma; taandama
2. keem elektrone ära andma (teisele elemendile)
3. aj riigimõisaid tagasi võtma

referents <refer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ingl reference suhe; teatis < ld referre tagasi viima, teatama)
1. tõend, iseloomustus endiselt teenistuskohalt
2. maj teatis firma v isiku maksevõime kohta
3. lgv tähistaja (sõnakuju) ja referendi (välismaailma objekti) vaheline suhe, viitesuhe

regest <reg|`est -esti -`esti 22e s> (< ld regesta nimistu, loetelu, register < regero tagasi viima, üles märkima) • üriku vm arhivaali täpne sisukokkuvõte koos andmetega dokumendi väljaandmise aja, koha jm kohta; väljavõte arhivaalist

register <reg`ist|er -ri 2e s> (sks Register < keskld registrum < ld regesta nimistu, loetelu, register < regerere tagasi viima, üles märkima)
1. loend, nimestik; sisujuht, tähestikuline märksõnaloend raamatus, indeks (2)
2. muus orelis, harmooniumis, akordionis ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v keeled; inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving
3. mer tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv ning neid klassifitseeriv asutus
4. info salvesti andmeüksuste säilitamiseks automaatika- ja andmetöötlusseadmeis; suur- v väiketähtedele vastav märgistiku v klaviatuuri osa

roteerima <rot|`eerima -eerib 28 v> (ld rotare pöörama, keerutama)
1. oma telje v kindla punkti ümber pöörlema
2. ametkonna sees töötajaid pidevalt ühelt töökohalt teisele üle viima

stabiliseerima <stabilis|`eerima -eerib 28 v> • stabiilseks tegema, püsitama, püsivasse seisundisse viima; ebasoovitavaid reaktsioone v protsesse vältima v pidurdama

subtraktsioon <subtraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld subtractio äravõtmine < subtrahere ära võtma v viima) • lahutamine, vähendamine
subtraktsioonangiograafiamed lahutusangiograafia, angiograafia, millel foon lahutatakse kompuutertehnika abil ja nähtavale jäävad vaid kontrastainega täidetud sooned

sünkroniseerima <sünkronis|`eerima -eerib 28 v> (ingl synchronize, pr synchroniser < kr synchronos üheaegne, samaaegne < sün- + chronos aeg), sünkroonima <sünkr|`oonima -oonib 28 v> • sünkroonseks tegema, ajaliselt vastavusse viima

šarjaaž <šarj|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr charriage < charrier vedama, kaasa viima) • geol tektooniline kate, maakoore laamade põrkepiiril survepingete mõjul moodustunud laiaulatuslik lauge pealenihe

transferaasid pl <transfer|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< ingl transfer üle viima < ld transferre) • biol, keem ensüümid, mis katalüüsivad biokeemiliste aatomirühmade ülekannet ühelt ühendilt teisele; on olulised ainevahetuses

transleerima <transl|`eerima -eerib 28 v> (vn транслировать, sks translieren kõnek < ingl translate < ld transferre üle kandma) • translatsiooni teostama, üle kandma; info teise märgistikku viima

translitereerima <transliter|`eerima -eerib 28 v> (ingl transliterate, pr translittérer < trans- + ld littera täht) • lgv ümber tähtima, sõnu täht-tähelt ühest kirjasüsteemist teise üle kandma; info teise märgistikku viima

transport <tr`ansp|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr < ld transportare üle viima, vedama) • veondus, (inimeste ja kaupade) veoga tegelev majandusharu; kellegi v millegi vedu

transportima <tr`ansp|`ortima -ordib 28 v> (pr transporter < ld transportare üle viima, vedama) • vedama, edasi v kätte toimetama

traumeerima <traum|`eerima -eerib 28 v> • med, psühh traumat tekitama v hingeliselt tasakaalust välja viima


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur