Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 63 artiklit
ablatiiv <ablat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (ld (casus) ablativus < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima) • lgv alaltütlev kääne; eesti keeles lõpuga -lt, nt töö/lt
ablatsioon <ablatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld ablatio äravõtmine v -viimine < aufero, perf partits ablatus ära võtma v viima)
1. irdumine, irdumus
2. med silma võrkkesta irdumine soonkestast
3. hüdrol lumikatte veevaru kahanemine sulamise, aurumise, tuule ja laviinide kulutaval toimel
4. tehn materjali lagunemine kuumas gaasivoolus
ablatsioonimoreen • geol liustikusete, liustiku sulamisel selle sulavete kuhjatud purdmaterjal (rühksavi, kruus jms)
absolveerima <absolv|`eerima -eerib 28 v> (ld absolvere vabastama; lõpule viima)
1. relig vabaks kuulutama, süüst vabastama
2. sooritama; lõpetama (nt kooli)
alarmima <al`armima alarmib 28 v> (< alarm), alarmeerima <alarm|`eerima -eerib 28 v> (< pr alarmer) • ohust teatama, häireolukorda viima; häirima
alküülima <alk|`üülima -üülib 28 v> • keem alküülrühma orgaanilisse ühendisse katalüsaatori manulusel sisse viima. Vastand desalküülima
atsetüülima <atset|`üülima -üülib 28 v> (< ld acetum äädikas + -üül), atsetüleerima <atsetül|`eerima -eerib 28 v> • keem orgaanilise ühendi molekulisse atsetüülrühma sisse viima
deduktsioon <deduktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld deductio < ld äraviimine, vähendamine < deducere kõrvale v ära viima) • loog arutlus, mille eelduste tõesuse korral järeldus on paratamatult tõene; sageli (kuid mitte alati) on see järeldus üldisemalt vähem üldisele. Vt ka induktsioon
dedutseerima <deduts|`eerima -eerib 28 v> (ld deducere kõrvale v ära juhtima v viima) • loog (üldistest) eeldustest loogilisi järeldusi tegema, deduktsiooni teel tõestama. Vt ka indutseerima
desaktiveerima <+ aktiv|`eerima -eerib 28 v> (< des- + aktiveerima)
1. ökol saastunud esemetelt, maapinnalt, veest radioaktiivseid aineid (mehaaniliselt, füüsikaliselt v keemiliselt) eemaldama
2. füüs molekuli v aatomit suurema energiaga olekust normaalsesse olekusse viima
desorienteerima <+ orient|`eerima -eerib 28 v> (pr désorienter) • eksitama, õigelt orientatsioonilt kõrvale juhtima, eksiteele viima
eferentne <efer`ent|ne -se 2 adj> (ld prees partits efferens väljaviiv) • anat viima-, keskusest piirdesse viiv. Vastand aferentne
eferentne närv • närviimpulsse ajust elundeisse juhtiv närv
eksekuteerima <eksekut|`eerima -eerib 28 v> (< ld exsequi teostama)
1. täitma, teostama, sooritama
2. karistusotsust täide viima; hukkama
ekspedeerima <eksped|`eerima -eerib 28 v> (< ld expedire valmis seadma, täide viima) • maj ärasaatmiseks v laialiveoks valmis seadma; ära saatma, laiali vedama, kätte toimetama (kaupa, posti jm)
elatiiv <elat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld efferre, perf partits elatum välja viima) • lgv seestütlev kääne, mille lõpp eesti keeles on -st, nt metsa/st, magama/st
elatsioon <elatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld elatio ülestõstmine v -tõusmine < efferre välja viima, üles tõstma) • psühh võimas meeltülendav tunne, mida saadavad kergus ja liigutuste nõtkus
etüülima <et`üülima etüülib 28 v> keem
1. keemilisse ühendisse etüüli sisse viima; etüülimist rakendatakse estrite, eetrite, etüülbenseeni jt ainete tootmisel
2. etüülvedelikku lisama
evakueerima <evaku|`eerima -eerib 28 v> • evakuatsiooni teostama, ohupiirkonnast välja viima
füsileerima <füsil|`eerima -eerib 28 v> (pr fusiller maha laskma < fusil (ränilukk)püss) • surmaotsust mahalaskmise teel täide viima
illatiiv <illat|`iiv -iivi -`iivi 22e s> (< ld inferre, perf partits illatus sisse viima) • lgv sisseütlev kääne, nt puusse, torru, kotta, auku
impotentsus <impot`entsus -e 11~9 s> (< impotentne) • med meeste suguühte- ja sigimisvõimetus; suguühtevõimetuse (impotentia coeundi) puhul on haige võimetu sooritama suguakti v seda lõpuni viima, sigimisvõimetuse (impotentia generandi) e steriilsuse korral pole seemnevedelikus seemnerakke v on need viljastamisvõimetud; piltl loomisvõimetus
induktiivne <indukt`iiv|ne -se 2 adj> (ld inductivus < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogilisel induktsioonil põhinev, induktsiooni teel saadud
2. el induktsiooniga seotud, sellel põhinev
induktiivne meetod • uurimis- v käsitlusviis, mille varal üksikute tõsiasjade ja nähtuste täheldamisel siirdutakse üldiste juhiste ja seaduste kindlaksmääramisele
induktsioon <induktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld inductio sissejuhtimine < inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog loogiline järeldamine üksikult v vähem üldiselt üldisemale, üksikjuhtudest v -faktidest üldistuste ja seaduspärasuste tuletamine; teaduslikus tunnetuses on induktsioon lahutamatult seotud deduktsiooniga
2. el voolu v magnetvälja tekkimine kehas teise, lähedal asetseva keha voolu v magnetvälja toimel
3. füsiol närvikeskuste talitlust koordineeriv mehhanism, seisneb erutuse ja pidurduse vastastikuses soodustamises
4. biol embrüoloogias: kudede v rakkude vastastikune mõju, mis juhib nende arengut
5. biol teatud (valk)aine tootmise käivitumine rakus mingi välisteguri mõjul
6. med ajavahemik narkoosi alustamisest sobiva sügavusega narkoosi saavutamiseni
7. med sünnituse esilekutsumine
induktsioondefektoskoopia • defektoskoopia meetod elektrit juhtivast materjalist esemete defektide avastamiseks pöörisvoolude abil
induktsiooniperiood • keem ajavahemik keemiliseks reaktsiooniks vajalike tingimuste tekkimisest reaktsiooni tegeliku alguseni
induktsioonlogi, elektromagnetlogi • mer navigatsiooniseade laeva kiiruse mõõtmiseks vee suhtes
induktsioonmootor → asünkroonmasin
induktsioonregulaator • el pöördtrafo, sujuvalt muudetava väljundpingega autotrafo
indutseerima <induts|`eerima -eerib 28 v> (ld inducere kohale v sisse viima, juhtima v panema)
1. loog üksikult üldisele järeldama, vt ka dedutseerima
2. el induktsiooni teel elektrivoolu tekitama
indutseeritud kiirgus • füüs stimuleeritud kiirgus, ergastatud aatomite v molekulide kiirgus, mille kutsub esile väline elektromagnetväli
intransigentne <intransig`ent|ne -se 2 adj> (pr intransigeant < in- + ld transigere lõpule viima, sobitama) • leppimatu, kokkusobimatu; valitsevat suunda eitav
intrigeerima <intrig|`eerima -eerib 28 v> (pr intriguer < ld intricare kimbatusse viima)
1. intriigitsema, intriige sepitsema v punuma, tagaselja kellegi vastu tegutsema
2. (salapärasuse v mõistatuslikkusega) huvi äratama
intubeerima <intub|`eerima -eerib 28 v> (< in- + ld tubus toru) • med sondi v toru haige trahheasse viima
joodima <j`oodima joodib 28 v> • keem joodi aatomit orgaanilise ühendi molekulisse viima; med jooditinktuuriga peitsima
karboksüülima <karboks|`üülima -üülib 28 v> (< karboksüül) • keem karboksüülrühma orgaanilisse ühendisse sisse viima
kloorima <kl`oorima kloorib 28 v> • tehn, keem kloori abil töötlema, nt desinfitseerima (joogi- v reovett jm); kloori ühendisse sisse viima
komisjon <komisjon -i 19 s> (< keskld commissio ülesandeks tegemine, saatkond < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. alatine v ajutine mitmeisikuline organ mingite ülesannete täitmiseks v otsustamisele tulevate küsimuste ettevalmistamiseks
2. haldus- v ühiskondlik organ (nt revisjonikomisjon)
3. komisjonikaubandus, kaubandus, kus üks isik ostab ja müüb enda nimel, kuid teise isiku ülesandel ja arvel, saades selle eest komisjonitasu
komissar <komissar -i 19 s> (pr commissaire < keskld commissarius volinik < ld committere kokku viima v saatma, usaldama)
1. eriülesannetega ametnik, enamasti valitsuselt erivolitused saanud isik
2. politsei, sõjaväeosa vm juht
kondenseerima <kondens|`eerima -eerib 28 v> (ld condensare)
1. tihendama
2. tehn gaasi vedelasse (v tahkesse) olekusse viima
konditsioneerima <konditsion|`eerima -eerib 28 v> (pr conditionner < ld condicio tingimus, olukord)
1. mingeid kindlaid tingimusi looma, normi viima
2. tehn ruumi suunatavat õhku puhastama, jahutama, soojendama, kuivatama, niisutama
3. põll teravilja enne jahvatamist niisutama ja soojendama, mistõttu paranevad jahu küpsetusomadused
konfundeerima <konfund|`eerima -eerib 28 v> (ld confundere) • segama, segi ajama v paiskama; segadusse viima, hämmeldama
konveieriseerima <konveieris|`eerima -eerib 28 v> • (tööprotsessi) konveierisüsteemile üle viima
korreleerima <korrel|`eerima -eerib 28 v> • korrelatsiooni viima
mahdi <mahdi 16 s> (ar mahdī õigesti juhitud) • relig islami usujuht ja messias, kes pidavat Muhamedi töö lõpule viima; selle nime on endale võtnud mõned rahvusliku-usulise liikumise juhid
maksimeerima <maksim|`eerima -eerib 28 v> • maksimumini viima, äärmuseni suurendama, tõhustama; info kuvaakent täismõõtmeteni suurendama. Vastand minimeerima
marksism <marks|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn K. Marx, Saksa majandusteadlane, 1818–83) • fil majanduslike, sotsiaalpoliitiliste ja filosoofiliste vaadete süsteem, mis propageeris ühiskonna seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ekspluateerimiseta ühiskonnakorra
minimeerima <minim|`eerima -eerib 28 v> , minimaliseerima <minimalis|`eerima -eerib 28 v> • miinimumini viima, minimaalseks muutma; info ikoonima, kuvaakent ikooniks kahandama. Vastand maksimeerima
müstifitseerima <müstifits|`eerima -eerib 28 v> (< müstifikatsioon) • salapärasuse katte all petma, eksitusse viima, ähmaseks tegema
nitreerima <nitr|`eerima -eerib 28 v> (< kr nitron sooda, salpeeter, s.o lämmastikhappe sool)
1. keem nitrorühma orgaanilise ühendi koostisse viima
2. tehn terastoodete pinda lämmastikuga rikastama, sellega neile suuremat kõvadust andes
port <p`ort pordi p`orti 22e s> (ingl < ld portare kandma, viima) • info arvuti liitmik protsessori ühendamiseks välisseadmega, nt printeriga
redigeerima <redig|`eerima -eerib 28 v> (< ld redigere tagasi viima, korrastama < re- + agere tegema, toimetama) • käsikirjas trükis avaldamiseks vajalikke sisulisi, stiililisi ja keelelisi parandusi tegema, toimetama
reduktiivjõud <+ j`õud j`õu j`õudu 22e s> (< keskld reductivus tagasi viiv < ld reducere tagasi viima v tooma, taastama) • biol keemiline energia, mida organism kasutab biosünteesiprotsessides süsiniku jms elemendi redutseerimiseks
redutseerima <reduts|`eerima -eerib 28 v> (< ld reducere tagasi viima v tooma, taastama)
1. kahandama, vähendama; tagasi võtma; taandama
2. keem elektrone ära andma (teisele elemendile)
3. aj riigimõisaid tagasi võtma
referents <refer|`ents -entsi -`entsi 22e s> (ingl reference suhe; teatis < ld referre tagasi viima, teatama)
1. tõend, iseloomustus endiselt teenistuskohalt
2. maj teatis firma v isiku maksevõime kohta
3. lgv tähistaja (sõnakuju) ja referendi (välismaailma objekti) vaheline suhe, viitesuhe
regest <reg|`est -esti -`esti 22e s> (< ld regesta nimistu, loetelu, register < regero tagasi viima, üles märkima) • üriku vm arhivaali täpne sisukokkuvõte koos andmetega dokumendi väljaandmise aja, koha jm kohta; väljavõte arhivaalist
register <reg`ist|er -ri 2e s> (sks Register < keskld registrum < ld regesta nimistu, loetelu, register < regerere tagasi viima, üles märkima)
1. loend, nimestik; sisujuht, tähestikuline märksõnaloend raamatus, indeks (2)
2. muus orelis, harmooniumis, akordionis ühise tämbriga helide rühm ja seda tekitavad ühetüübilised viled v keeled; inimhääle heliulatuse lõik, millele on iseloomulik ühesugune kõlavärving
3. mer tsiviillaevu ja nende ehitamist kontrolliv ning neid klassifitseeriv asutus
4. info salvesti andmeüksuste säilitamiseks automaatika- ja andmetöötlusseadmeis; suur- v väiketähtedele vastav märgistiku v klaviatuuri osa
roteerima <rot|`eerima -eerib 28 v> (ld rotare pöörama, keerutama)
1. oma telje v kindla punkti ümber pöörlema
2. ametkonna sees töötajaid pidevalt ühelt töökohalt teisele üle viima
stabiliseerima <stabilis|`eerima -eerib 28 v> • stabiilseks tegema, püsitama, püsivasse seisundisse viima; ebasoovitavaid reaktsioone v protsesse vältima v pidurdama
subtraktsioon <subtraktsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld subtractio äravõtmine < subtrahere ära võtma v viima) • lahutamine, vähendamine
subtraktsioonangiograafia • med lahutusangiograafia, angiograafia, millel foon lahutatakse kompuutertehnika abil ja nähtavale jäävad vaid kontrastainega täidetud sooned
sünkroniseerima <sünkronis|`eerima -eerib 28 v> (ingl synchronize, pr synchroniser < kr synchronos üheaegne, samaaegne < sün- + chronos aeg), sünkroonima <sünkr|`oonima -oonib 28 v> • sünkroonseks tegema, ajaliselt vastavusse viima
šarjaaž <šarj|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr charriage < charrier vedama, kaasa viima) • geol tektooniline kate, maakoore laamade põrkepiiril survepingete mõjul moodustunud laiaulatuslik lauge pealenihe
transferaasid pl <transfer|`aas -aasi -`aasi 22e s> (< ingl transfer üle viima < ld transferre) • biol, keem ensüümid, mis katalüüsivad biokeemiliste aatomirühmade ülekannet ühelt ühendilt teisele; on olulised ainevahetuses
transleerima <transl|`eerima -eerib 28 v> (vn транслировать, sks translieren kõnek < ingl translate < ld transferre üle kandma) • translatsiooni teostama, üle kandma; info teise märgistikku viima
translitereerima <transliter|`eerima -eerib 28 v> (ingl transliterate, pr translittérer < trans- + ld littera täht) • lgv ümber tähtima, sõnu täht-tähelt ühest kirjasüsteemist teise üle kandma; info teise märgistikku viima
transport <tr`ansp|`ort -ordi -`orti 22e s> (pr < ld transportare üle viima, vedama) • veondus, (inimeste ja kaupade) veoga tegelev majandusharu; kellegi v millegi vedu
transportima <tr`ansp|`ortima -ordib 28 v> (pr transporter < ld transportare üle viima, vedama) • vedama, edasi v kätte toimetama
traumeerima <traum|`eerima -eerib 28 v> • med, psühh traumat tekitama v hingeliselt tasakaalust välja viima