[VSL] Võõrsõnade leksikon

antuurium <ant`uurium -i 19~2e s> (< kr anthos lill, õis + oura saba), flamingolill <+ l`ill lille l`ille 22i s> (< flamingo) • bot troopilisest Ameerikast pärinev igihaljas püsik (Anthurium)

apelsin <apelsin -i 19 s> (holl appelsien Hiina õun) • bot apelsinipuu oranž vili
apelsinipuu • bot igihaljas viljapuu tsitruse perekonnast (Citrus sinensis), kasvat lähistroopikas ja troopikas

aukuuba <aukuuba 16 s> (< uusld aucuba < jpn aoki) • bot kuldpuu (Distemonanthus), Jaapanist pärinev igihaljas lehtpõõsas, ilutaim

bergamott <bergam|`ott -oti -`otti 22e s> (it bergamotto < pn Bergamo, linn Itaalias) • bot bergamotipuu pirnjas vili, mille kollasest viljakestast saadavat eeterlikku bergamotiõli tarvit parfümeerias, likööride valmistamisel ja tee maitsestamiseks
bergamotipuu • bot igihaljas lehtpuu tsitruseliste perekonnast (Citrus bergamia), viljeldakse Lõuna-Itaalias, Brasiilias ja Lääne-Indias

drüüas <drüüas -e 9 s> (< kr dryas drüaad) • bot igihaljas roomav kääbuspõõsas (Dryas) roosõieliste sugukonnast, kasvab põhjapolaaraladel ja parasvööndi kõrgmägedes

eefeu <`eef`eu 26 s> (sks Efeu) • bot luuderohi (Hedera helix) (igihaljas ronitaim)

evergreen [evəgriin] (ingl) • igihaljas (nt džässi- v löökpala)

galerii <galer`ii 26 s> (pr galerie < keskld galeria < galilaea kloostrikiriku portikus < pn Galilea, piirkond Lähis-Idas)
1. arhit pikk kitsas, hrl ühepoolse valgustusega ruum hoones; sammaskäik v rõdu hoone sise- v välisküljel
2. kunst ruum v ehitis kunsti-, eriti maalikogu jaoks (maaligalerii)
3. piltl pikk rida, rodu (nt tüüpide galerii)
galeriimets • bot igihaljas v heitlehine ribamets troopiliste rohtlate ja poolkõrbete jõeorgudes

gariig <gar|`iig -iigi -`iigi 22e s> (pr garrigue < oksitaani garriga) • geogr Vahemere maade kaljupinnase hõre madal igihaljas põõsastik

granaadipuu <+ p`uu 26i s> • bot sarlakpunaste õitega igihaljas puu v põõsas (Punica granatum), kasvab metsikult Lõuna-Euroopast Ida-Aasiani; vili: granaatõun

hülea <hülea 1 s> (< kr hylē mets) • geogr palavvöötme sademeterohkete alade ja niiske lähistroopika igihaljas taimekooslus, vihmamets. Vt ka rimba, selva

iileks <iileks -i 2e s> (< ld ilex iilekstamm) • bot pms troopilises Ameerikas ja Aasias levinud kõrge igihaljas astelpõõsas (Ilex) nahkjate läikivate lehtede ja punaste marjadega, hinnatud pargitaim

kalmia <k`almia 1 s> (< pn P. Kalm, Rootsi botaanik, 1715–79) • bot Põhja-Ameerikast pärinev igihaljas v heitlehine taim (Kalmia) kanarbikuliste sugukonnast, kasvat ka Eestis

kampripuu <+ p`uu 26i s> (< kamper), kampri-kaneelipuu <+ p`uu 26i s> (< kaneel) • bot Jaapanis ja Hiinas kasvav igihaljas lehtpuu (Cinnamomum camphora). Vt ka kaneelipuu

kinkan <k`inkan -i 2e s> (jpn), kumkvaat <k`umkv|`aat -aadi -`aati 22e s> (ingl kumquat, cumquat < hiina kam kwat mrd kuldne apelsin) • bot kääbusapelsin, kinkanipuu oranžikas apelsini meenutav väike vili
kinkanipuu • bot Hiinast pärit igihaljas lehtpuu ruudiliste sugukonnast (Fortunella Swingle), sageli kasvat ilupuuna

kookospalm <+ p`alm palmi p`almi 22e s> (< hisp, port coco kookospähkel) • bot pikkade sulgjate lehtedega igihaljas kuni 30 m kõrge palm (Cocos nucifera), tähtsamaid troopilisi kultuurtaimi

krüptomeeria <krüptom`eeria 1 s> (< krüpto- + kr meros osa) • bot jaapani seeder, Kaug-Ida igihaljas okaspuu (Cryptomeria japonica) sooküpressiliste sugukonnast

küpress <küpr|`ess -essi -`essi 22e s> (kr kyparissos) • bot igihaljas koonusja v laiuva võraga okaspuu (Cupressus) Vahemere maadel jm; annab väärtuslikku, väga vastupidavat puitu

lavendel <lav`end|el -li 2e s> (sks Lavendel < keskld lavendula < ld lavare pesema) • bot igihaljas poolpõõsastaim (Lavandula) huulõieliste sugukonnast; õitest saadakse parfümeerias kasutatavat eeterlikku õli

liguster <lig`ust|er -ri 2e s> (ld ligustrum) • bot heitlehine (pool)igihaljas lehtpõõsas (Ligustrum) õlipuuliste sugukonnast; Eestis kasvat heki- ja ilupõõsana

litši <litši 16 s> (hiina lìzhī) • bot litšipuu kerajas luuvili, hiina ploom
litšipuu • bot igihaljas puu (Litchi chinensis) seebipuuliste (Sapindaceae) sugukonnast, kasvab Filipiinidel ja Lõuna-Hiinas

loorber <l`oorber -i 2e s> (sks Lorbeer < ld laurus) • bot Vahemere mail, Assoori ja Kanaari saartel kasvav igihaljas lehtpuu v -põõsas (Laurus); kok kuivatatud loorberilehed vürtsiainena

magnoolia <magn`oolia 1 s> (< pn P. Magnol, Prantsuse botaanik, 1638–1715) • bot suurte lõhnavate õitega igihaljas puu v põõsas (Magnolia); levinud Ida-Aasias ja Põhja-Ameerikas, kasvat pargipuuna ka Musta mere rannikul

mahoonia <mah`oonia 1 s> (< pn B. McMahon, Philadelphia iluaednik, 1775–1816) • bot Põhja-Ameerikast pärinev madal igihaljas kollaste õite ja siniste, punaste v valkjate marjadega ilupõõsas (Mahonia)

manglipuu <+ p`uu 26i s> (< hisp mangle mangroov < indiaani k-d) • bot madalatel troopilistel rannikutel kasvav igihaljas lehtpuu või põõsas (Rhizophora), mille tüvest ja okstest arenevad hingamisjuured; moodustab mangroovide merepoolseima rinde

naatriumsilikaat <+ silik|`aat -aadi -`aati 22e s> (< naatrium + silikaat) • keem vesiklaas

oleander <ole`and|er -ri 2e s> (pr oléandre) • bot nahksete lehtede ja valgete v roosade õitega igihaljas põõsas (Nerium oleander) koerakooluliste sugukonnast; Eestis kasvat toataimena

pomerants <pomer|`ants -antsi -`antsi 22e s> (sks Pomeranze < ld pomum puuvili + it arancia apelsin) • bot pomerantsipuu apelsinitaoline vili, millest valmistatakse likööri ja marmelaadi
pomerantsipuu • bot troopilisest Aasiast pärinev igihaljas viljapuu, mõruapelsinipuu (Citrus aurantium); pomerantsipuu lehtedest, õitest ja viljakoorest valmistatakse õlisid ja ravimeid

sakije <sak´ije 16 s> (ar saqieh vesiratas) • aj vee tõstmiseks Egiptuses kasutatud härgadega ringiaetav püstine ammutamisratas

salvei <s`alv`ei 26 s> (ld salvia) • bot eeterlikke õlisid sisaldav rohttaim v igihaljas põõsas (Salvia)

sapotill <sapot|`ill -illi -`illi 22e s> (hisp zapotillo) • bot sapotillipuu e kummimanilkaara hõrk vili
sapotillipuu • bot troopilisest Ameerikast pärit igihaljas lehtpuu (Manilkara zapota); tüvest ja valmimata viljadest sapotillidest saadav piimmahl on närimiskummi tooraine

seeder <s`eed|er -ri 2e s> (ld cedrus < kr kedros) • bot Vahemere mail ja Himaalajas kasvav kõrge laiavõraline igihaljas okaspuuperekond (Cedrus). Vt ka seedermänd

simmondsia <simm`ondsia 1 s> (< pn Th. W. Simmonds, Inglise botaanik, 1767–1804) • bot Põhja-Ameerikas kasvav igihaljas põõsas (Simmondsia chinensis), mille õlirikkaid seemneid on tarvitatud kohvi aseainena; tänapäeval valmistatakse seemnetest jojoobiõli

säntpoolia <säntp`oolia 1 s> (< pn W. von Saint Paul-Illaire, Saksa koloniaalametnik, 1860–1940) • bot aafrika kannike, varjukannike, parma kannike, usambaara kannike, väike igihaljas karvaste lehtedega ja paljudes värvitoonides taim (Saintpaulia); u 20 liiki Ida-Aafrikas; levinud ka toalillena

šibljak <šiblj|`ak -aki -`akki 22e s> (serbia-horvaadi) • geogr suvihaljas põõsastik Balkanil; tekkinud inimtegevuse mõjul hävinud heitlehiste metsade asemele

tamarind <tamar|`ind -indi -`indi 22e s> (keskld tamarindus < ar tamr hindī India dattel) • bot tamarindipuu kaunjas söödav vili
tamarindipuu • bot troopilisest Aafrikast ja Aasiast pärinev liblikõieliste sugukonda kuuluv igihaljas puu (Tamarindus indica); kasvat ka ilupuuna

tangeriin <tanger|`iin -iini -`iini 22e s> (< pn Tanger, linn Marokos) • bot tangeriinipuu vili, rahvapäraselt kääbusmandariin
tangeriinipuu • bot igihaljas viljapuu (Citrus reticulata Tangerine) tsitruse perekonnast; viljeldakse kõikjal lähistroopikas, eriti USA-s, Jaapanis, Hiinas, Vahemere maadel

vermikuliit <+ l`iit liidi l`iiti 22e s> (ingl vermiculite < ld dem vermiculus ussike) • miner ehitus- ja isoleermaterjalina kasutatav tulekindel mineraal hüdrovilkude rühmast; väga kõrge temperatuurini (kuni 1000 °C) kuumutamisel pundub ja lõheneb pikkadeks usjateks niitideks, kusjuures tema mass suureneb 15–20 korda
vermikuliitbetoon • eh kergbetoon, mille täitematerjal on pundunud vermikuliit, sideaine tsement, bituumen, vesiklaas vms

vesikaalne <vesik`aal|ne -se 2 adj> (ld vesicalis < vesica (kuse)põis) • põie-, kusepõie