[VSL] Võõrsõnade leksikon

akmeism <akme|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr akmē tipp, haripunkt, parim iga), ka adamism <adam|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Aadam) • kirj vool XX s alguse Vene luules; selle esindajad deklareerisid tagasipöördumist materiaalse maailma juurde, sõna täpse tähenduse juurde

altõnn <alt|`õnn -õnni -`õnni 22e s> (vn алтын < tat kuld, kuldne) • aj endisaegne Vene rahaühik (3 kopikat)

arssin <`arssin -a 2 s> (vn аршин < tat) • aj endine Vene pikkusühik, eri maadel 0,652 kuni 1,12 m

bajaan <baj|`aan -aani -`aani 22e s> (vn баян < pn Bojan, legendaarne Vene laulik) • muus suur lõõtspill kromaatilise helireaga parema käe nupustikus

balalaika <balal´aika 16 s> (vn балалайка) • muus kolmnurkse kõlakasti, pika sõrmlaua ja kolme keelega vene rahvapill

bankorubla <+ rubla 16 s> (< it banca pank) • aj Vene paberrubla (vastandina hõberublale) kuni rahareformini 1840. a

barm <b`arm barmi b`armi 22e s> (vn pl бармы) • aj, tekst tikandite ja vääriskividega kaunistatud lai õlakate, mida pidulikel juhtudel kandsid Bütsantsi keisrid, Vene vürstid ja XVI–XVIII s Vene tsaarid

barsoi <bars`oi 26 s> (vn борзой) • zool koeratõug, Vene hurt

berdaanipüss <+ p`üss püssi p`üssi 22e s> , berdanka <berd´anka 16 s> (vn берданка < pn H. Berdan, USA sõjaväelane, 1824–1893) • sõj, aj H. Berdani konstrueeritud ühelaenguline vintpüss, oli kasutusel Vene sõjaväes XIX s 2. poolel

berdõšš <berd|`õšš -õši -`õšši 22e s> (vn бердыш < poola berdysz) • sõj, aj laia poolkuukujulise teraga pikavarreline sõjakirves, Vene jalaväerelv XVI–XVII s

biokosmism <+ kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< bio- + kosmism) • fil Vene filosoofias ja kirjanduses viljeldud suund 1920ndatel, taotles isiksuse ja loominguvabaduse piiramatut avardamist

bogatõr <bogat´õr -i 19 s> (vn богатырь < mongoli, turgi k-d, vrd trg bahadır kangelane) • folkl vägilane vene bõliinades ja muinasjuttudes. Vt ka batõrr

bõliina <bõliina 16 s> (vn былина < быть olema) • folkl vene eepiline kangelaslaul

dedovštšina <ded`ovštšina 1 s> (vn дедовщина < дед vanaisa, ätt, teenistust lõpetama hakkav ajateenija) • sõj kõnek vaimne ja füüsiline vägivald nooremate ja madalamas auastmes ajateenijate suhtes Nõukogude v Vene armees

dekabrist <dekabr|`ist -isti -`isti 22e s> (vn декабрист < декабрь detsember) • aj Peterburis 14. detsembril 1825. a toimunud ülestõusust osavõtja, Vene aadlike revolutsiooniliste salaühingute liige

denežka <denežka 1 s> (vn денежка < деньга münt) • aj Vene poolekopikane vaskraha, mida münditi a-tel 1849–67

denga <denga 16 s> (vn деньга < turgi k-d < prs dānag münt) • aj Vene hõbe- (XIV–XVIII s) ja vaskmünt (XVII– XIX s)

domra <domra 16 s> (turgi k-d, vrd dombra) • muus 3–4 keelega, lipitsaga mängitav vene rahvapill, kujult mandoliinitaoline

dool <d`ool dooli d`ooli 22e s> (vn доля osa) • aj endine Vene massiühik, ¹/₉₆ osa solotnikust, 1 dool = 44,43 mg

egofuturism <+ futur|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ego + futurism) • kirj suund Vene luules 1910ndatel; viljeles individualistlikku salongiluulet (nt I. Severjanin)

eurasianism <eurasian|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Euraasia) • fil, pol fil Vene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, mis käsitleb Vene tsivilisatsiooni ainulaadsust ja paratamatust Euraasias kui geopoliitilises ruumis; seisneb imperiaalses hegemoonias, õigeusklikus messianismis ja läänemaailmale vastandumises; 1920–30ndatel välisvene filosoofia ja poliitilise mõtte suund, Nõukogude Liidus propageeris eurasianismi L. Gumiljov

fleroovium <fler`oovium -i 19~2e s> (< pn G. Fljorov, Vene keemik 1913–90), tähis Fl • keem uranoidide hulka kuuluv radioaktiivne keemiline element, järjenr 114

gosudar <gosudar -i 19 s> (vn государь) • aj valitseja, tsaar, Vene keisrite ja suurvürstide aunimi; kõnetlussõna

guljanje <gulj´anje 16 s> (vn гулянье jalutamine, lõbutsemine, pidutsemine) • vabaõhupidu (eriti vene külades)

hlõst <hl`õst hlõsti hl`õsti 22e s> (vn хлыст) • relig Vene usulahu liige alates XVII s 1. poolest, hlõstid uskusid Kristuse igavest taassündi ja ümberkehastumist

hüperboolne <hüperb`ool|ne -se 2 adj> • hüperboolikujuline; liialdav, liialduslik
hüperboolne geomeetria • Vene matemaatiku N. Lobatševski (1792–1856) loodud mitteeukleidiline geomeetria
hüperboolne paraboloid • eh hüpar, koorikkonstruktsioonide sagedane kuju

imažinism <imažin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn имажинизм < pr image pilt, kujutis < ld imago, gen imaginis) • kirj imažismile vastav suund Vene kirjanduses a-tel 1919–27; tegutses väikesearvulise aktiivse rühmituse näol

imperiaal <imperi|`aal -aali -`aali 22e s> (< ld imperialis imperaatorlik, impeeriumi- < impeerium)
1. aj endine Vene kuldmünt, võrdus 10 rublaga, pärast 1897. a rahareformi 15 rublaga
2. istmetega katus v lahtine ülemine korrus reisijate jaoks (nt bussis, tõllas vm)

inostrantseevia <inostrants`eevia 1 s> (< pn A. Inostrantsev, Vene geoloog, 1843–1919) • paleont imetajalaadse välimusega, kiskja eluviisiga roomaja, elas permi lõpus Ida-Euroopa platvormi põhjaosas

jarlõkk <jarl|`õkk -õki -`õkki 22e s> (vn ярлык < turgi k-d) • aj mongoli khaani ürik; mongoli ülemvõimu ajal Venemaal Kuldhordi khaani poolt Vene vürstidele antud valitsemisõigust kinnitav ürik

kamaarinskaja <kamaarinskaja 1 s> (vn камаринская, arvatavasti kohanime Komarinskoje järgi) • folkl, tants vene rahvalaul ja sellele vastav elavaloomuline ²/₄-taktimõõdus rahvatants

kasatšokk <kasatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem казачок < kasakas) • folkl, tants ²/₄-taktimõõdus improvisatsiooniline, kiireneva tempoga ukraina v vene rahvatants

kavalergard <kavalerg|`ard -ardi -`ardi 22e s> (vn кавалергард < kavaler + pr garde valve) • aj Vene ratsakaardiväelane 1724–1918 (vaheaegadega), kelle ülesanne oli kaitsta tsaariperekonda ning olla auvalves kroonimise vm piduliku sündmuse puhul

kindralfeldmarssal <+ m`arssal -i 2e s> (< kindral- + feldmarssal) • sõj, aj kõrgeim sõjaväeline auaste Saksa, Austria ja Vene maaväes; võeti kasutusele Saksamaal XVI s, Vene sõjaväes kehtis 1699–1917

kokošnik <kok´ošnik -u 2 s> (vn кокошник < кокошь kana) • etn, tekst Vene abielunaise rahvuslik, pärlite ja helmestega kaunistatud kõrge pidulik peakate; arhit dekoratiivelement, pms Vene kirikuarhitektuuris XVI–XVII s

kosmism <kosm|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kosmos kord; maailm) • fil Vene filosoofiline suundumus XX s 1. poolel; lähtus Vene usufilosoofilisest käsitusest, et inimene ja ühiskond on kosmilise terviku v looduse osa; 1970ndatest on kosmismina käsitatud eeskätt loodusteaduslikku suunda (eriti V. Verdanski noosfääri käsitust)

kulitš <kul|`itš -itši -`itši 22e s> (vn кулич < kr kollix, kollikion ümmargune leib) • kok suur ümmargune rosinate ja mandlitega magus sai; (algselt) vene lihavõttesai

laptuu <lapt`uu 26 s> (vn лапта, ak лапту) • Vene algupära kurikaga mängitav pallimäng, pesapalli algelisi vorme

lavra <lavra 16 s> , laura <laura 16 s> (< kr laura tänav, käik) • relig suurklooster, pms Vene õigeusu suurimate mungakloostrite nimetus

leninism <lenin|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn V. Lenin, Vene revolutsionäär, 1870-1924) • pol V. Lenini arendatud ning Venemaal katsetatud valitsemis- ja ühiskonnaõpetus. Vt ka marksism-leninism

liin <l`iin liini l`iini 22e s> (< ld linea nöör; joon)
1. põlvnemise v suguluse jada, nt aretusliin, naisliin
2. tegutsemis- v mõttesuund, tegevuskäik, nt kõrvalliin, tegevusliin
3. kestvalt kasutatav edastusrada v kulgemistee, nt bussiliin, sideliin, laevaliin
4. kujutletav v tõeline eraldusjoon, nt kaitseliin, tuleliin, veeliin
5. mer purjelaeva taglastuses jm kasutatav tugev nöör ümbermõõduga kuni 25 mm
6. vana pikkusmõõt, nt Inglise mõõdustikus ¹/₁₂ tolli, Vene mõõdustikus ¹/₁₀ tolli

livonees <livon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (vn ливонез < keskld Livonia Liivimaa) • aj Vene hõbemünt, mida löödi 1757. a kohalikuks käibeks Liivimaa ja Eestimaa kubermangus (1 livonees = 96 kopikat)

lubokk <lub|`okk -oki -`okki 22e s> (vn лубок < луб niin) • etn selgitava, pms värsivormis tekstiga puulõiketehnikas pilt vene rahvakunstis

maniilovlik <maniilovl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn Manilov, Vene kirjaniku N. Gogoli teose „Surnud hinged“ tegelane) • unistav, otsustusvõimetu

marrism <marr|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn N. Marr, Vene keeleteadlane, 1865–1934) • lgv vulgaarmaterialistlik üldkeeleteaduse teooria, nn uus õpetus keelest; 1950. a tunnistati ametlikult nii poliitiliselt kui ka teaduslikult vääraks

matrjoška <matrj´oška 16 s> (vn матрёшка < pn Matrjona, naisenimi) • komplekt üksteise sisse käivaid õõnsaid erksavärvilisi Vene puunukke

mendeleevium <mendel`eevium -i 19~2e s> (< pn D. Mendelejev, Vene keemik, 1834–1907), tähis Md • keem tehislikult saadud radioaktiivne keemiline element, järjenr 101

mestnitšestvo <mestn´itšestvo 1 s> (vn местничество < место koht) • aj kohajärgsus, vanas Vene riigis XV–XVII s kehtinud kord, mille järgi Moskva suurvürst (hiljem tsaar) määras riigiametisse bojaare sõltuvalt nende päritolust ja esivanemate teenetest

mitšman <m`itšman -i 2e s> (vn мичман < ingl midshipman) • sõj, mer mitmes riigis lipnikule vastav mereväeohvitseri madalaim auaste; Suurbritannia ja USA sõjalaevastikukoolide vanema kursuse kadett; Vene armees kõrgeim allohvitseri auaste

mitšuurinlane <mitšuurinla|ne -se -st 12 s> (< pn I. Mitšurin) • Vene bioloogi I. Mitšurini (1855–1935) uurimismeetodite pooldaja ja rakendaja taimearetuses

molokaan <molok|`aan -aani -`aani 22e s> (vn молоканин < молоко piim, ilmselt õigeusklike antud nimetus, viitab sellele, et jõid paastuajal piima, st ei paastunud õigesti) • relig XVIII s lõpus tekkinud Vene usuliikumise osaline

obloomovlus <obloomovlus -e 11 s> (< pn Oblomov, Vene kirjaniku I. Gontšarovi (1812–91) romaani nimitegelane) • tahtejõuetus, apaatia, tegevuseta olesklemine, laisklemine

oganessoon <oganess|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pn, Vene füüsiku Juri Oganesjani järgi) • keem kunstlik keemiline element, järjenr 118, aatomm 294, varasem nimetus ununoktium, oganessooni looduses ei leidu, kõik tema isotoobid on ebastabiilsed, tähis Og

opritšnina <opr`itšnina 1 s> (vn опричнина < опричь lisaks, peale) • aj Vene tsentraliseeritud riigivõimu tugevdamiseks tsaar Ivan IV ajal a-tel 1565–72 rakendatud erakorraliste abinõude süsteem; ka tsaari valdused koos riigiasutuste ja sõjaväega

padespann <padesp|`ann -anni -`anni 22e s> (pr pas d’Espagne hispaania tants) • tants endisaegne elavaloomuline hispaaniapärane ¾-taktimõõdus seltskonnatants, mille lõi XIX s lõpus Vene koreograaf A. Tsarman

panslavism <+ slav|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pan- + keskld Slavus slaavlane) • pol kõikslaavlus, 1830ndatel Venemaal kujunenud ühiskondlik-poliitiline liikumine, mille taotluseks oli kõigi slaavi rahvaste ühendamine Vene riigi võimu alla

pantokraator <pantokr`aator -i 2e s> (kr pantokratōr kõigeväeline) • kunst, relig II–VI s Bütsantsi kunstis, IX–XI s Vene kirikukunstis jm esinev motiiv, mis kujutab troonil istuvat Kristust, eluraamat vasakus käes ja parem käsi õnnistavalt üles tõstetud

patronüüm <patron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< kr patēr isa + -onüüm), patronüümikon <patronüümikon -i 19 s> (kr patrōnymikon < patēr isa + onoma nimi) • lgv isa v esiisa nimest saadud nimi; eri keeltes võib see olla moodustatud kas liite abil (nt vene keeles) v järglast märkiva sõna abil (nt islandi keeles); isanimi käibib kas koos perekonnanimega (nt vene ja valgevene keeles) v on muutunud perekonnanimeks (nt Skandinaavia son- ja sen-lõpulised nimed ja gruusia švili-lõpulised nimed). Vt ka matronüüm

peredvižnikud pl <peredv´ižnik -u 2 s> (vn передвижники < передвижка rändnäitus) • kunst realismi viljelnud Vene demokraatlikud maalikunstnikud, kes korraldasid a-tel 1870–1923 rändnäitusi

perkovets <perkov|`ets -etsi -`etsi 22e s> (vn берковец), perkapund <+ p`und punna p`unda 22i s> (< perkovets + pund) • aj endine Vene raskusmõõt, 10 puuda, 1 perkovets = 163,8 kg

petruška <petr´uška 16 s> (< vn pn Петрушка) • folkl Vene rahvaliku nukuteatri peategelane; nüüdisajal Vene nukuteatris käpiknuku üldnimetus

piroog <pir|`oog -oogi -`oogi 22e s> (pr pirogue < hisp piragua < kariibi piraugue) • mõlaga juhitav puutüvest õõnestatud vene, sageli ka suurem paat Kesk- ja Lõuna-Ameerika indiaanlastel ning Vaikse ookeani saarte päriselanikel

plastuunid pl <plast|`uun -uuni -`uuni 22e s> (vn пластуны) • aj Vene kasakajalaväelased; värvati Musta mere ja Kubani kasakavägedesse vabatahtlikena alates XVIII s 2. poolest

pogost <pog|`ost -osti -`osti 22e s> (vn погост) • aj keskaegne Vene külakogukondadest koosnev haldus- ja maksustuspiirkond (eriti Loode-Venemaal) ja selle keskus (hrl kiriku ning kalmistu juures); külakalmistu

poltina <polt´ina 16 s> (vn полтина pool (rubla)) • aj Vene münt, 1 poltina = 50 kopikat; vermiti esialgu vasest, hiljem hõbedast; oli käibel vaheaegadega a-tel 1654–1927

popp2 <p`opp popi p`oppi 22e s> (vn поп < kr papas isa, preester) • kõnek õigeusu preester, vene vaimulik

prepositsionaal <prepositsion|`aal -aali -`aali 22e s> • lgv prepositsiooni kääne, ainult eessõnaga tarvitatav kääne (nt vene keeles предложный падеж)

primitivism <primitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s>
1. primitiivsus, algelisus, lihtsakoelisus, piiratus, keeruliste küsimuste lihtsustatud käsitamine
2. kunst loodusrahvaste kunsti üldnimetus; Vene kunsti vool a-tel 1905–20; vahel ekslikult kasutatud XX s alguse kunstivoolu naivismi sünonüümina

raskoll <rask|`oll -olli -`olli 22e s> (vn раскол) • relig usuline liikumine Venemaal XVII s keskpaiku, mis tõi kaasa vene õigeusu kiriku lõhenemise ja nn vanausuliste tekke

raznotšiinets <raznotšiinets -i 2e s> (vn разночинец) • aj segaseisuslane, valgustaja, Vene revolutsiooniline demokraat XIX s

remontöör <remont|`öör -ööri -`ööri 22e s> (vn ремонтёр < pr remonte hobuste vahetus) • aj, sõj Vene tsaaririigi sõjaväes ohvitser, kes hoolitses uute hobuste ostmise eest väljalangenud hobuste asemele

russism <russ|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn русизм), russitsism <russits|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn русицизм) • lgv venepärasus, vene keelele omane sõna- v lausevorm mõnes teises keeles

russist <russ|`ist -isti -`isti 22e s> (sks Russist) • lgv vene filoloog

russistika <russ´istika 1 s> (sks Russistik) • vene filoloogia; vene keelt, kirjandust ja kultuurilugu käsitlev teadusala

russo- (< vn русь van venelased) • vene-

salopp <sal|`opp -opi -`oppi 22e s> (vn салоп < pr salopette tööriided, tunked) • tekst omaaegne pikk avar vene naiste ülerõivas

samaarium <sam`aarium -i 19~2e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70), tähis Sm • keem keemiline element, lantanoid, järjenr 62, aatomm 150,36; kasut sulamikomponendina magnetites ja luminofoorlampide elektroodides

samarskiit <samarsk|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn V. Samarski-Bõhhovets, Vene mäeinsener, 1803–70) • miner monokliinses süngoonias kristallunud pruunikas kuni must radioaktiivne oksiidmineraal, mis sisaldab tantaali, nioobiumi, uraani, samaariumi jt haruldasi elemente

sarafan <sarafan -i 19 s> (vn сарафан < prs serāpā) • tekst vene naiste pikk särgi peal kantav pihikseelik

sažen <saž´en -i 19 s> (vn сажень) • aj Vene endisaegne pikkusmõõt, 1 sažen = 3 arssinat, = 2,134 meetrit

setverik <s`etver|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn четверик) • aj veerik, Vene endisaegne puisteainete mahuühik, 1 setverik = 26,24 l

setvert <s`etv|`ert -erdi -`erti 22e s> (vn четверть veerand) • endisaegne Vene mõõtühik, nt puisteainete mahuühikuna 8 setverikku, vedelike mahuühikuna ¹/₄ pange (3,075 l), pikkusühikuna 4 verssokit (u 18 cm)

solotnik <solotn|`ik -iku -`ikku 25 s> (vn золотник < золотo kuld) • vana Vene massiühik, 1 solotnik = ¹/₉₆ naela, = u 4,26 g

staroveerets <staroveerets -i 2e s> (vn староверец) • relig vanausuline; staroveeretsid on vene õigeusklikud, kes keeldusid allumast kirikureformile, mille tegi patriarh Nikon

sudebnik <sud´ebnik -u 2 s> (vn судебник < судебный kohtu- < суд kohus) • aj Vene riigi feodaalõiguse koodeks XV–XVII s

suprematism <supremat|`ism -ismi -`ismi 22e s> (vn супрематизм < pn Супремус, Vene kunstnike rühmitus < ld supremus kõrgeim, ülim) • kunst Venemaal tekkinud abstraktne suund maalikunstis XX s alguses, kasutab tasapinnalisi (ruut, ring jt) ja ka ruumi illusiooni kandvaid geomeetrilisi kujundeid

župaan <žup|`aan -aani -`aani 22e s> (vn, ukr жупан) • tekst endisaegne Vene ja Poola meeste pihtkasukas

tarhaan <tarh|`aan -aani -`aani 22e s> (vn тархан < tat) aj
1. keskajal türgi-tatari rahvastel feodaali nimetus
2. feodaalide maksuvabad valdused ja varad
3. liik Vene ürikuid XIV–XVII s

tessatin <tessatin -i 19 s> (vn десятина < десять kümme), tiin <t`iin tiinu t`iinu 22e s> • aj vana Vene pindalaühik, 1 tessatin = 1,0925 ha e 2400 ruutsülda

toll1 <t`oll tolli t`olli 22e s> (sks Zoll) • aj endisaegne pikkusühik, = 0,023–0,03 m; Vene mõõdusüsteemis 1 toll = ¹/₂₈ arssinat, = ¹/₁₂ jalga, = 0,0254 m; Inglise mõõdusüsteemis (inch) 1 toll = ¹/₃₆ jardi, = 0,0254 m

tolstovka <tolst´ovka 16 s> (vn толстовка < pn L. Tolstoi, Vene kirjanik, 1828–1910) • tekst venepärane pikk avar, vööga kantav meestepluus

trepakk <trep|`akk -aki -`akki 22e s> (vn трепак) • folkl, tants tempokas vene rahvatants ²/₄-taktimõõdus

tšastuška <tšast´uška 16 s> (vn частушка < частый tihe, sage) • muus, folkl uuemaaegne (XIX–XX s) neljavärsiline lõppriimiline vene rahvalaul

udell <ud`ell udelli ud`elli 22e s> (vn удел) • aj osastis, kuni a-ni 1917 tsaariperekonnale kuulunud maa ja kinnisvara; XII–XVI s Vene vürsti maavaldusest tema perekonnaliikmele eraldatud osa, võis olla omaette vürstkond

ukaas <uk`aas ukaasi uk`aasi 22e s> (vn указ) • Vene presidendi seadusandlik akt v korraldus; aj tsaari seadlus; piltl karm käsk

uvaroviit <uvarov|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn S. Uvarov, Vene riigitegelane, 1786–1855) • miner erkroheline kroomi sisaldav granaatide1 rühma kuuluv mineraal

varjaagid pl <varj|`aag -aagi -`aagi 22e s> (< vanapõhja vaeringi sõdalane) • aj skandinaavlastest normannid Vana-Vene allikais; nende kauba- ja rüüsteretked Vene aladele algasid IX s; teenisid tasu eest ka Vene vürstide malevates; piltl rändavad võõrvalitsejad. Vt ka viikingid

velaar <vel|`aar -aari -`aari 22e s> (< uusld velum palati, velum palatinum pehme suulagi, suulaepuri < ld velum puri + palatum suulagi) • lgv pehmesuulaehäälik, häälik, mille moodustamisel tekib pehmel suulael sulg (k, g), ahtus (vene x) v suundub keel pehme suulae suunas (u)

verssok <verssok -i 2e s> (vn вершок) • endine Vene pikkusühik, = 4,445 cm

verst <v`erst versta v`ersta 22i s> (vn верста) • endine Vene pikkusühik, 1 verst = 1,067 km

vojevood <vojev|`ood -oodi -`oodi 22e s> (vn воевода) aj
1. Venemaal X s vürsti družiina v maakaitseväe ülem
2. XVI–XVIII s Vene linna ja sellele alluva territooriumi haldusjuht
3. Poolas ja Leedus alguses kuninga asemik kohapeal (rahu ajal) ning väepealik (sõja ajal); XIV–XVIII s vojevoodkonna valitseja