[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit

aeratsioon <aeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aération < aer-) • õhustus, õhuvahetus (nt mulla, veini, hoonete aeratsioon)
aeratsioonivööndgeol maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui ka vett; põhjavee tasemest kõrgemale jääv pinnas ja kivimid

amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)

ampelograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr ampelos viinapuu; vääntaim + -graafia) • teadus, mis uurib veini tootmiseks kultiveeritavaid viinamarjasorte ja -liike

anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool

ankur <`ank|ur -ru 2 s> (vanaingl ancor(a) v rts ankare < ld ancora < kr ankyra)
1. aj endisaegne mahuühik, mida kasutati veini, viina ja õlle mõõtmiseks, riigiti erinev: 32,5–41 l
2. tehn elektromagneti liikuv osa; alalisvoolumasina (liikuv) osa, milles indutseerub elektromotoorjõud; kellamehhanismi osa
3. mer vahend laeva vm ujuvseadme paigalhoidmiseks vees

apogee <apog`ee 26i s> (kr apogeion) • astr Maa tehiskaaslase v Kuu orbiidi punkt, mis on Maast kõige kaugemal (vastand perigee); piltl hariaste (nt veini küpsuse puhul), õitseng, õitseaeg

bakhanaal <bakhan|`aal -aali -`aali 22e s> (ld pl Bacchanalia) • aj Vana-Roomas pidu ohjeldamatute joomingute ja tantsudega Kreeka-Rooma veini- ja lõbujumala Bakchose auks, orgia; piltl joomapidu, metsik prassing; märatsus

bearni kaste (< pn Béarn, Prantsusmaa piirkond), ka Bearni kastekok Hollandi kaste munast, võist ja šalotist, maitsestatud veini ja ürtidega

bentoniit <benton|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Fort Benton, leiukoht USA-s) • tööstuslik pleeksavi (kasut nt veini selitamiseks)

bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunaneveinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelikaiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend

burdjukk <burdj|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бурдюк < aserbaidžaani burduk) • loomanahast kott veini jm vedelike hoiuks ja veoks (pms Kaukaasias ja Siberis)

degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust

dekanteerima <dekant|`eerima -eerib 28 v> (pr décanter < keskld decanthare < de- + canthus kannu tila < kr kanthos silma nurk)
1. nõrutama, vedelikku sette pealt eemaldama
2. veini dekanteris hoidma veinile õhu andmise eesmärgil

en primeur [a(n)prim·ör] (pr) • maj ettetasumine, kasut veini ostmisel, kui makstakse alles vaadis seisva veini eest tavaliselt u 1,5 aastat enne veini ametlikku väljalaset ja kättesaamist

kahoor <kah|`oor -oori -`oori 22e s> (< pn Cahors, linn Prantsusmaal) • liik magusat punast veini

klarett <klar|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl claret < pr bordeaux clairet) • klassikalise punase bordoo veini nimetus Inglismaal; Prantsusmaal heledam bordoo vein

kollaaž <koll|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr collage kleepimine < coller kleepima)
1. kunst kujutava kunsti tehnika ja selles tehnikas teos, kompositsioon moodustub mitmesuguste materjalide, nt paberi- v riidetükkide aluspinnale kleepimisest värvide kõrval; ka kirj, ka muus üldisemalt: eri stiilide, väljendusvahendite, materjalide põiming
2. selitusprotsess, veini v mahla klaaritamine

krateer <krat|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr kratēr) • aj Vana-Kreeka mahukas kahe sangaga, hrl põletatud savist v metallist nõu, milles enamasti segati veini

krüšoon <krüš|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr cruchon väike kann) • puuviljalõikudega segatud jook valgest lauaveinist konjaki v rummi lisandiga; (ka) mahlajook, millesse on lisatud punast veini

kupaaž <kup|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr coupage) • mitme (viinamarja)veini, mahla vms segu v segamine

piscis [pistsis] (ld, pl pisces) • kala
piscis natare oportet [pistsis nataare op·ortet] (ld) • kala peab ujuma, kala tahab ujuda (st toidu peale tuleb veini juua) (Petronius)

proskomiid <proskom|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr proskomidē ohveramine < proskomizō toon, ohverdan) • relig ortodoksse liturgia ettevalmistav osa armulaualeiva ja veini toomisega

sec2 [sek] , sèche [seš] fem (pr) • kuiv (ka veini kohta)

sileen <sil|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr pn Silenos) • müt Kreeka müt-s osalt inimene, osalt hobune; armastas muusikat ja tantsu, nautis veini. Vt ka kentaur

skolion1 <skolion -i 19 s> (kr skolion < skolios kõver) • aj Vana-Kreeka joomalaul, mida veini joomisel esitasid külalised kindlas järjekorras; kirj antiikaja luule koostisosa

sommeljee <sommelj`ee 26i s> (pr sommelier) • veinikelner, veinikeldri peremees; laiemalt: veini tootmise ja degusteerimisega tegelev isik

stamnos <st`amnos -e 11~9 s> (kr) • aj Vana-Kreekas vee-, veini- v õlinõuna kasutatud mahukas avara kaela ja kahe külgsangaga savinõu

šambreerima <šambr|`eerima -eerib 28 v> (pr chambrer < chambre tuba) • jaheda veini temperatuuri eluruumi soojuse mõjul 17–18 °C-ni tõusta laskma

šaptalisatsioon <šaptalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr chaptalisation < pn J-A. Chaptal, Prantsuse keemik, 1756–1832) • veini alkoholisisalduse suurendamine suhkru lisamisega

šoppen <š`oppen -i 2e s> (< sks Schoppen kruus veini või õlut) • õllekann

tartraat <tartr|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr tartrate < tartre veini sete, viinakivi < keskld tartarum) • keem viinhappe anioon, sool v ester

tavern <tav|`ern -erni -`erni 22e s> (it taverna < ld taberna pood, töökoda, võõrastemaja) • antiikajal söögimaja v koht, kus müüdi veini; harva võõrastemaja; Kreekas, Itaalias jm restoran, kõrts, trahter

tempereerima <temper|`eerima -eerib 28 v> (ld temperare segama)
1. (toor)ainet, vett, veini vms vajaliku temperatuurini soojendama ja sellel hoidma
2. muus häälestama, temperatsiooni teostama
3. piltl leevendama, mahendama, mõõdukaks muutma

transsubstantsiatsioon <+ substantsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld transsubstantiatio < trans- + ld substantia olemus) • relig katoliku õpetuses olemusmuutus: leiva ja veini muutumine Kristuse tõeliseks ihuks ja vereks missal (1)

utrakvist <utrakv|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld sub utraque specie (armulauast osasaamine) mõlemal viisil) • aj hussiitide mõõdukama voolu pooldaja; utrakvistid kaitsesid Tšehhi rikaste linlaste ja suurmaaomanike huve, nõudsid nn odavat kirikut ning armulaual ilmikuile nagu vaimulikelegi peale leiva karikast veini andmist

vaporimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld vapor aur + -meeter) • riist veini, õlle jt ainete alkoholisisalduse määramiseks

VDQS {lüh pr sõnadest Vin delimité de qualité superieure piiritletud (päritoluga) kõrge kvaliteediga vein} • veini kvaliteedi märge pudeli etiketil

vinifikatsioon <vinifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr vinification < vin vein + -fikatsioon) • veini valmistamise protsess

vintage [vintidž] (ingl)
1. viinamarjade korjeaasta; veini aastakäik, margivein
2. väärtustatud vana ese (nt auto v rõivas)

önoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr oinos vein + -loogia) • veiniteadus, käsitleb veini biokeemilist koostist ja veini valmistamise protsesse


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur