Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 40 artiklit
aeratsioon <aeratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr aération < aer-) • õhustus, õhuvahetus (nt mulla, veini, hoonete aeratsioon)
aeratsioonivöönd • geol maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani ulatuv osa, mille poorides on nii õhku kui ka vett; põhjavee tasemest kõrgemale jääv pinnas ja kivimid
amfora <amfora 1 s> (ld amphora < kr amphoreus) aj
1. Vana-Kreekas ja -Roomas kitsa kaelaga ning kahe kõrvaga savinõu veini, õli jm vedamiseks ja säilitamiseks
2. antiikaja mahumõõt, millega määrati laeva mahutavust ja lasti (Rooma riigis 26 l, Kreekas 39 l)
ampelograafia <+ gr`aafia 1 s> (< kr ampelos viinapuu; vääntaim + -graafia) • teadus, mis uurib veini tootmiseks kultiveeritavaid viinamarjasorte ja -liike
anakreontika <anakre´ontika 1 s> (< pn Anakreon, VI s eKr elanud Vana-Kreeka luuletaja), anakreontiline luule [anakre·ontiline luule] • kirj antiik- ja hilisemal ajal, eriti XVIII–XIX s levinud mänglev, veini ja armastust ülistav luulevool
ankur <`ank|ur -ru 2 s> (vanaingl ancor(a) v rts ankare < ld ancora < kr ankyra)
1. aj endisaegne mahuühik, mida kasutati veini, viina ja õlle mõõtmiseks, riigiti erinev: 32,5–41 l
2. tehn elektromagneti liikuv osa; alalisvoolumasina (liikuv) osa, milles indutseerub elektromotoorjõud; kellamehhanismi osa
3. mer vahend laeva vm ujuvseadme paigalhoidmiseks vees
apogee <apog`ee 26i s> (kr apogeion) • astr Maa tehiskaaslase v Kuu orbiidi punkt, mis on Maast kõige kaugemal (vastand perigee); piltl hariaste (nt veini küpsuse puhul), õitseng, õitseaeg
bakhanaal <bakhan|`aal -aali -`aali 22e s> (ld pl Bacchanalia) • aj Vana-Roomas pidu ohjeldamatute joomingute ja tantsudega Kreeka-Rooma veini- ja lõbujumala Bakchose auks, orgia; piltl joomapidu, metsik prassing; märatsus
bearni kaste (< pn Béarn, Prantsusmaa piirkond), ka Bearni kaste • kok Hollandi kaste munast, võist ja šalotist, maitsestatud veini ja ürtidega
bentoniit <benton|`iit -iidi -`iiti 22e s> (< pn Fort Benton, leiukoht USA-s) • tööstuslik pleeksavi (kasut nt veini selitamiseks)
bordoo <bord`oo 26i s> (< pn Bordeaux, linn Prantsusmaal) • Bordeaux’ ümbruse viinamarjadest valmistatud peene aroomi ja maitsega punane ja valge Prantsuse vein
bordoopunane • veinpunane, pruunikaspunane (punase veini värvuse järgi)
bordoo vedelik • aiand vaskvitriolist, kustutamata lubjast ja veest koosnev taimekaitsevahend
burdjukk <burdj|`ukk -uki -`ukki 22e s> (vn бурдюк < aserbaidžaani burduk) • loomanahast kott veini jm vedelike hoiuks ja veoks (pms Kaukaasias ja Siberis)
degustaator <degust`aator -i 2e s> (keskld degustator < ld degustare maitsma, proovima < de- + gustus maitsmine, maitse) • degusteerija, eriteadlane, kes maitse järgi hindab veini, tee, tubaka vm väärtust
dekanteerima <dekant|`eerima -eerib 28 v> (pr décanter < keskld decanthare < de- + canthus kannu tila < kr kanthos silma nurk)
1. nõrutama, vedelikku sette pealt eemaldama
2. veini dekanteris hoidma veinile õhu andmise eesmärgil
en primeur [a(n)prim·ör] (pr) • maj ettetasumine, kasut veini ostmisel, kui makstakse alles vaadis seisva veini eest tavaliselt u 1,5 aastat enne veini ametlikku väljalaset ja kättesaamist
kahoor <kah|`oor -oori -`oori 22e s> (< pn Cahors, linn Prantsusmaal) • liik magusat punast veini
klarett <klar|`ett -eti -`etti 22e s> (ingl claret < pr bordeaux clairet) • klassikalise punase bordoo veini nimetus Inglismaal; Prantsusmaal heledam bordoo vein
kollaaž <koll|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr collage kleepimine < coller kleepima)
1. kunst kujutava kunsti tehnika ja selles tehnikas teos, kompositsioon moodustub mitmesuguste materjalide, nt paberi- v riidetükkide aluspinnale kleepimisest värvide kõrval; ka kirj, ka muus üldisemalt: eri stiilide, väljendusvahendite, materjalide põiming
2. selitusprotsess, veini v mahla klaaritamine
krateer <krat|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr kratēr) • aj Vana-Kreeka mahukas kahe sangaga, hrl põletatud savist v metallist nõu, milles enamasti segati veini
krüšoon <krüš|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr cruchon väike kann) • puuviljalõikudega segatud jook valgest lauaveinist konjaki v rummi lisandiga; (ka) mahlajook, millesse on lisatud punast veini
kupaaž <kup|`aaž -aaži -`aaži 22e s> (pr coupage) • mitme (viinamarja)veini, mahla vms segu v segamine
piscis [pistsis] (ld, pl pisces) • kala
piscis natare oportet [pistsis nataare op·ortet] (ld) • kala peab ujuma, kala tahab ujuda (st toidu peale tuleb veini juua) (Petronius)
proskomiid <proskom|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr proskomidē ohveramine < proskomizō toon, ohverdan) • relig ortodoksse liturgia ettevalmistav osa armulaualeiva ja veini toomisega
sec2 [sek] , sèche [seš] fem (pr) • kuiv (ka veini kohta)
sileen <sil|`een -eeni -`eeni 22e s> (kr pn Silenos) • müt Kreeka müt-s osalt inimene, osalt hobune; armastas muusikat ja tantsu, nautis veini. Vt ka kentaur
skolion1 <skolion -i 19 s> (kr skolion < skolios kõver) • aj Vana-Kreeka joomalaul, mida veini joomisel esitasid külalised kindlas järjekorras; kirj antiikaja luule koostisosa
sommeljee <sommelj`ee 26i s> (pr sommelier) • veinikelner, veinikeldri peremees; laiemalt: veini tootmise ja degusteerimisega tegelev isik
stamnos <st`amnos -e 11~9 s> (kr) • aj Vana-Kreekas vee-, veini- v õlinõuna kasutatud mahukas avara kaela ja kahe külgsangaga savinõu
šambreerima <šambr|`eerima -eerib 28 v> (pr chambrer < chambre tuba) • jaheda veini temperatuuri eluruumi soojuse mõjul 17–18 °C-ni tõusta laskma
šaptalisatsioon <šaptalisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr chaptalisation < pn J-A. Chaptal, Prantsuse keemik, 1756–1832) • veini alkoholisisalduse suurendamine suhkru lisamisega
šoppen <š`oppen -i 2e s> (< sks Schoppen kruus veini või õlut) • õllekann
tartraat <tartr|`aat -aadi -`aati 22e s> (pr tartrate < tartre veini sete, viinakivi < keskld tartarum) • keem viinhappe anioon, sool v ester
tavern <tav|`ern -erni -`erni 22e s> (it taverna < ld taberna pood, töökoda, võõrastemaja) • antiikajal söögimaja v koht, kus müüdi veini; harva võõrastemaja; Kreekas, Itaalias jm restoran, kõrts, trahter
tempereerima <temper|`eerima -eerib 28 v> (ld temperare segama)
1. (toor)ainet, vett, veini vms vajaliku temperatuurini soojendama ja sellel hoidma
2. muus häälestama, temperatsiooni teostama
3. piltl leevendama, mahendama, mõõdukaks muutma
transsubstantsiatsioon <+ substantsiatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (keskld transsubstantiatio < trans- + ld substantia olemus) • relig katoliku õpetuses olemusmuutus: leiva ja veini muutumine Kristuse tõeliseks ihuks ja vereks missal (1)
utrakvist <utrakv|`ist -isti -`isti 22e s> (< ld sub utraque specie (armulauast osasaamine) mõlemal viisil) • aj hussiitide mõõdukama voolu pooldaja; utrakvistid kaitsesid Tšehhi rikaste linlaste ja suurmaaomanike huve, nõudsid nn odavat kirikut ning armulaual ilmikuile nagu vaimulikelegi peale leiva karikast veini andmist
vaporimeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< ld vapor aur + -meeter) • riist veini, õlle jt ainete alkoholisisalduse määramiseks
VDQS {lüh pr sõnadest Vin delimité de qualité superieure piiritletud (päritoluga) kõrge kvaliteediga vein} • veini kvaliteedi märge pudeli etiketil
vinifikatsioon <vinifikatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr vinification < vin vein + -fikatsioon) • veini valmistamise protsess
vintage [vintidž] (ingl)
1. viinamarjade korjeaasta; veini aastakäik, margivein
2. väärtustatud vana ese (nt auto v rõivas)
önoloogia <+ l`oogia 1 s> (< kr oinos vein + -loogia) • veiniteadus, käsitleb veini biokeemilist koostist ja veini valmistamise protsesse