Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
absorbeeruma <absorb`eeruma 27 v> (< absorbeerima) • neelduma
agiteerima <agit|`eerima -eerib 28 v> (ld agitare ajama, tõukama) • agitatsiooni tegema; midagi tegema veenma
antiutoopia <+ ut`oopia 1 s> (< anti- + utoopia) • fil veendumus, et igasugune püüe luua (kellegi seisukohalt) ideaalset riiki viiks soovitule vastupidise tulemuseni
breve et efficax per exempla [breve et effikaks per eks·empla] (ld) • lühike ja mõjus on eeskuju (varal veenda)
epikureism <epikure|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Epikuros) • fil Vana-Kreeka materialistliku filosoofi Epikurose (341–270 eKr) õpetus, mille aluseks on atomism ning veendumus, et aatomid võivad „kõrvale kalduda“, st et maailmas on ka juhuslikke sündmusi; filosoofia peaeesmärk on Epikurose arvates anda meelerahu: õnn seisneb ärevusest hoidumises ja rahumeelses naudingus
fanaatilisus <fanaatilisus -e 11~9? s> (< fanaatiline) • pime veendumus, fanaatikule omane andumus
horror (ld) • hirm, jubedus- v jälestustunne
horror vacui [horror vaku˛i] (ld) • tühjusekartus; füüs antiikaja teadlaste veendumus, et loodus ei salli tühjust (tühja ruumi) ning järelikult pole seda olemas; kunst tühja pinna vältimine maalil, joonistusel jne
intuitivism <intuitiv|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< intuitiivne) • fil filosoofiline kontseptsioon, mille kohaselt adekvaatse tunnetuse vahendiks on intuitsioon, mitte aga kogemusele tuginev arutlus; moraali valdkonnas veendumus, et teatud teguviiside kõlbeline õigsus v ebaõigsus on meile intuitiivselt teada
kreedo <kreedo 16 s> (< ld credo usun) • usutunnistus; veendumus(ed), tõekspidamine
meliorism <melior|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld melior parem) • fil veendumus, et elutingimused paranevad v neid saab parandada inimeste püüdluste tulemusel
nargilee <nargil`ee 26i s> (prs nārgīle < nārgil kookospähkel), kaljaan <kalj|`aan -aani -`aani 22e s> (prs ghälyan) • puuvarrega ja kookospähklist veenõuga Pärsia vesipiip
nosomaania <+ m`aania 1 s> (< kr nosos haigus + maania) • psühh haigusluul, haiguslik veendumus, et põetakse mingit rasket haigust
optimism <optim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr optimisme < ld superl optimus parim) • psühh julge ja rõõmus ellusuhtumine, elujaatav ning edu eeldav maailmakäsitus, vastand pessimism; fil veendumus, et me elame parimas võimalikest maailmadest
pessimism <pessim|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld pessimus halvim) • psühh valdavalt negatiivsel tegelikkuse- ja tulevikuhinnangul põhinev ellusuhtumine ja maailmakäsitus, kalduvus kõiges halba näha ning eeldada, harjumuslik nukrus ning masendatus, vastand optimism; fil veendumus, et me elame halvimas võimalikest maailmadest ning et iga inimese jaoks oleks parem olnud mitte sündida
probabilism <probabil|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld probabilis tõenäoline) fil
1. veendumus, et kindel teadmine on saavutamatu ning võimalik on ainult tõenäoline teadmine, vt ka gnoseoloogia
2. (eetika) põhimõte, mille kohaselt tegude moraalse väärtuse määravad nende tõenäolised, mitte tegelikud tagajärjed
3. (moraaliteoloogia) arusaam, et õigustatud kahtlus kohustuse kehtivuse suhtes vabastab selle täitmisest
profileering <profileering -u 2 s> (< profileerima)
1. tehn profiilitud e profileeritud osa
2. arhit eenduva arhitektuurielemendi (näiteks karniisi) ruumiline kujundus
regenereeruma <regener`eeruma 27 v> (< regenereerima) • uuenduma, taastekkima, taassündima
resorbeeruma <resorb`eeruma 27 v> (< re- + sorbeeruma) • imenduma
retoorika <retoorika 1 s> (kr rhētorikē) • kõnekunst; kõnekunstiõpetus; laiemas tähenduses oskus avalikult kõnelda, mõjutada ja veenda kuulajaid kõnega; piltl ilusad, kuid sisutud sõnad, ilukõne
sorbeeruma <sorb`eeruma 27 v> (< sorbeerima) • füüs, keem neelduma v välispinnale kogunema. Vt ka absorbeeruma, adsorbeeruma
stsientism <stsient|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< ld scientia teadmine, teadus) • fil käsitus, mille kohaselt teadus (eeskätt täppis- ja loodusteadused) on inimtunnetuse kõrgeim vorm ja peegeldab objektiivsust kõige usutavamalt; sellest tuleneb veendumus, et teadusel on ühiskonna arengus määrav roll