[VSL] Võõrsõnade leksikon

afootne <af`oot|ne -se 2 adj> , afootiline <afootili|ne -se -st 12 adj> (kr aphōs, gen aphōtos < a- + phōs, gen phōtos valgus) • hüdrol valguseta (veekogu sügavusvööndi kohta)

argillofiil <+ f`iil fiili f`iili 22e s> (< kr argillos potisavi + -fiil) • bot veekogu savilembene taim

argillofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr argillos potisavi + -fiil) • biol savilembene, enamasti veekogu savisel pinnal elav (organism)

auster <`aust|er -ri 2e s> (sks < kr ostreion) • zool perekond söödavaid merikarpe (Ostrea); austrid elavad veekogu põhjale kinnitunult Atlandi ookeanis, Vahemeres ja Mustas meres; neid kasvat ka meres selleks eraldatud aladel (austripankadel)

batomeeter <+ m`eet|er -ri 2e s> (< kr bathos sügavus + -meeter) • hüdrol meresügavuse mõõtmise riist; ka riist veeproovide võtmiseks veekogu eri sügavustest

bentaal <bent|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr benthos meresügavus) • biol, hüdrol veekogu põhi organismide elukeskkonnana

bentaalne <bent`aal|ne -se 2 adj> (< kr benthos meresügavus), bentiline <bentili|ne -se -st 12 adj> • biol põhjaeluline, veekogu põhjas elavaga seostuv. Vt ka pelaagiline

bentofaag <+ f`aag faagi f`aagi 22e s> (< kr benthos meresügavus + -faag) • zool veekogu põhjaelustikust e bentosest toituv loom

biomass <+ m`ass massi m`assi 22e s> (< bio- + mass) • biol organismide elusaine hulk massiühikuis (g-des) veekogu põhja v maismaa pindalaühiku (m²) v vee mahuühiku (m³) kohta; kütusena kasutatav elusloodusest pärit tahke, vedel või gaasiline aine

bioom <bi`oom bioomi bi`oomi 22e s> (sks Biom < bio-) • biol veekogu v mõne maismaa biotsönoositüübi (nt taiga) organismide kogum

biotiik <+ t`iik tiigi t`iiki 22e s> (< bio-) • biol reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud tehis- või looduslik veekogu, milles sümbioosis elavad orgaanilist ainet lagundavad bakterid ja neid hapnikuga varustavad vetikad

elling <elling -u 2 s> (holl helling) • mer kallakvundamendi, kraanade, vintside ja rööbasteedega rajatis veekogu kaldal laevade ehitamiseks ja remondiks

forsseerima <forss|`eerima -eerib 28 v> (sks forcieren < pr forcer < ld fortis tugev)
1. tegevuspinget tõstma; kiirendama; (üle) pingutama, liialdama
2. (vn форсировать) sõj lahingu käigus looduslikku takistust (pms veekogu) ületama
3. sõj meremiini- v allveelaevatõket läbima

fütobentos <+ b`entos -e 11~9 s> (< füto- + bentos) • bot veekogu põhja taimne elustik

hüdronüüm <hüdron|`üüm -üümi -`üümi 22e s> (< hüdro- + -onüüm) • lgv vetenimi; veekogu nimi (mere-, järve-, jõenimi)

hüpertroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< hüper- + -troofne) • biol liigtoiteline (hapniku-, taime- ja kalavaese madala veekogu kohta)

hüpsograafiline kõver (< hüpso- + kr graphō kirjutan, kujutan) • geogr graafik, mis kujutab eri kõrgusega maismaaosade ja eri sügavusega merepõhjaosade levimust; annab maakoore pinna üldistatud profiili, võib koostada ka mingi maa-ala v veekogu kohta

isobaat <isob|`aat -aadi -`aati 22e s> (< iso- + kr bathos sügavus) • geogr samasügavusjoon, mis ühendab kaardil mere vm veekogu ühesuguse sügavusega punkte

isopükn <isop|`ükn -ükni -`ükni 22e s> (< iso- + kr pyknos tihe)
1. samatihedusjoon
2. meteor joon, mis ühendab kaardil punkte, kus õhu tihedus on ühesugune
3. hüdrol joon, mis veekogu hüdroloogilisel profiilil ühendab punkte, kus vee tihedus on ühesugune
4. keem joon, mis olekudiagrammil ühendab punkte, kus aine tihedus on samasugune

laguun <lag|`uun -uuni -`uuni 22e s> (it laguna < ld lacuna lomp, tiik < lacus järv) geogr
1. pms vajuvail rannikuil asuv madal veekogu, mida eraldab merest maasäär ning kus vee soolsus ja temperatuur erinevad avamere omast
2. atolli keskel v merest ümbritsetud vulkaani kraatris olev veekogu

lood <l`ood loodi l`oodi 22e s> (keskalamsks lode, holl lood, sks Lot plii)
1. tehn seade püst- ja rõhtsihi kindlaksmääramiseks ja kontrollimiseks
2. mer seade veekogu sügavuse mõõtmiseks
3. aj endine massimõõt, 1 lood = ¹/₃₂ naela, = 12,8 g
käsilood • mer meetrijaotistega nöör (loodliin) koos selle otsas oleva pliiraskusega
kajalood • mer riist, millega määratakse vee sügavust löökheli tekitamise ja selle kajana tagasipeegeldumise vahelise ajavahemiku järgi, vt ka hüdrolokaator
vesilood • tehn vaaderpass, riist rõhttasandi v -sihi määramiseks ja kontrollimiseks

mare (ld) • meri
Mare Balticum [mare baltikum] pn (ld) • Läänemeri
mare clausum [mare klausum] (ld) • jur, pol suletud e kinnine meri, ühele riigile kuuluv mereala v veekogu; territoriaalveed
mare liberum [mare liiberum] (ld) • jur, pol avatud e vaba meri, avamere vabaduse (rahvusvahelise kasutatavuse) põhimõte

mareograaf <+ gr`aaf graafi gr`aafi 22e s> (< ld mare meri + -graaf) • hüdrol riist veekogu veeseisu (veetaseme muutumise) pidevaks automaatseks registreerimiseks

mesotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< meso- + -troofne) • biol taimetoitaineilt keskmiselt rikas (veekogu v pinnase kohta)

oligotroofne <+ tr`oof|ne -se 2 adj> (< oligo- + -troofne) • biol (veekogu kohta) toitevaene, vähese toitainesisalduse ja selge veega; (pinnase kohta) huumusvaene

pelagiaal <pelagi|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr pelagios avamere-) • biol, hüdrol avavesi, veekogu (ookeani, mere, järve) veemassiiv organismide elukeskkonnana

pelagos <pelagos -e 11 s> (kr avameri) • biol veekogu pelagiaali asustavate organismide kogum

pelofiilne <+ f`iil|ne -se 2 adj> (< kr pēlos savi + -fiil) • biol mudalembene, veekogu mudasel põhjal elav (organism). Vt ka pelobiont

plankton <pl`ankton -i 2e s> (< kr planktos hulkuv, triiviv) • biol hõljum; veekogu vees hõljuvate plankterite kogum, mida kannab vool. Vt ka seston

platsdarm <pl`atsd|`arm -armi -`armi 22e s> (vn плацдарм < pr place d´armes sõjaväeliste harjutuste v paraadiväljak) sõj
1. tugiala, kindlustatud koht v ala vägede kogunemiseks enne lahingutegevuse algust, rünnaku lähteala
2. sillapea, hõivatud v säilitatud maa-ala veekogu vastasepoolsel kaldal

pleustaal <pleust|`aal -aali -`aali 22e s> (< kr pleusis purjetamine) • ökol veekogu pindkile organismide elupaigana; pleustaali asustavad neuston ja pleuston

psammon <ps`ammon -i 2e s> (< kr psammos liiv) • ökol, biol veekogu niiskel kalda- ja rannaliival ning liivas kapillaarvees elavate mikroskoopiliste organismide kogum

ripikool <ripik|`ool -ooli -`ooli 22e s> (< ld ripa kallas + colere harima, elama) • biol veekogu kaldal elav organism

saproobsus <sapr`oobsus -e 11~9 s> (< saproob) • biol veekogu v selle osa saastatus orgaaniliste reoainetega

seiš <s`eiš seiši s`eiši 22e s> (pr seiche) • hüdrol seisevlaine, tekib veepinnal välisjõudude põhjustatud laine ja veekogu kaldalt peegeldunud laine interferentsi korral

termokliin <termokl|`iin -iini -`iini 22e s> (< termo- + kr klinō kallutan) • hüdrol sügava veekogu suhteliselt õhuke vahekiht, mis eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti alumisest jahedast veekihist; termokliinis on temperatuuri muutumine püstsihis suurim

troofsus <tr`oofsus -e 11~9 s> (< -troofne) • biol toitelisus, veekogu orgaanilist päritolu ainete jm aineringet määravate ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes

turlok <turlok -i 2e s> (ingl turlough < iiri turloch < tur kogu, terve + loch järv) • geogr pms põhjaveetoiteline muutuva veetasemega ajutine veekogu Iirimaal