[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 77 artiklit

antiik <ant|`iik -iigi -`iiki 22e s> (< ld antiquus vana, muistne) • vanaaja Kreeka ja Rooma elunähtuste ja kultuuri kogunimetus; vanaaegsed esemed

areopaag <areop|`aag -aagi -`aagi 22e s> (< kr Areios pagos (sõjajumal) Arese küngas) • aj kõrgem kohtukoda vanaaja Ateenas; piltl mõjuvõimsate isikute kogu (ka pilkava varjundiga)

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

atellaan <atell|`aan -aani -`aani 22e s> (ld Atellana < pn Atella, vanaaja Lõuna-Itaalia linn) • aj Vana-Rooma jantlik rahvanäidend improviseeritud dialoogi ja tüüpiliste maskidega, commedia dell’arte eelkäija

atikism <atik|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr attikismos atika kõneviis) • aj vanaaja Atika elanike, eeskätt ateenlaste kõne peenus ja kujukus; kirj Kreeka kunstproosa stiilisuund, mis, jäljendades V–VI s suurte Ateena kirjanike eeskuju, harrastas stiili lihtsust ja mõõdukust vastandina asianismile

autostopp <+ st`opp stopi st`oppi 22e s> (< auto2 + stopp)
1. tehn seiskar, nt makil
2. aj 1960. aastate matkamismoodus, kus peatust nõudvat märki ja arvestustalonge omav matkaja kasutab päriteed sõitvaid autosid; kõnek pöidlaküüt, küüti saamine juhusliku päriteed sõitva autoga

ave (ld ole tervitatud!, ela hästi!) • vanaaja roomlaste tervitus

ballist <ball|`ist -isti -`isti 22e s> (ld ballista < kr ballō heidan, viskan) • sõj, aj vanaaja viskemasin kivide, rautatud palkide, põlevate ainete vm pildumiseks pms kindluste piiramisel

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

biljoon <bilj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr billon) • aj vanaaja madalaprooviline hõbe (õieti vask vähese hõbedasisaldusega) vahetusraha müntimiseks
biljoonmüntvahetusraha (hrl vasest v pronksist), mille nominaalväärtus ületab mündis sisalduva metalli reaalväärtuse

bireem <bir|`eem -eemi -`eemi 22e s> (ld biremis kaheaeruline < bi- + remus aer) • aj vanaaja sõjalaev kahe pealistikku asetseva sõudjatereaga

boreas <bor`eas -e 9 s> (kr) • meteor külma põhjatuule nimetus vanaaja kreeklastel

bumerang <bumer|`ang -angi -`angi 22e s> (ingl boomerang < Austraalia k-d) • etn sirbi- v vikatikujuline puust viskerelv vanaaja Egiptuses, Indias, Kagu-Aasias; Austraalia pärisrahvaste kõver bumerang lendab märki mitte tabades kruvitaolise liikumise tõttu viskaja juurde tagasi

demagoog <demag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (< kr dēmagōgos rahvajuht < dēmos rahvas + agōgos juhtiv) • aj vanaaja Ateenas (V s eKr) demokraatlik riigimees; ka pol isik, kes püüab poolehoidu võita vääritute abinõudega (valelike lubaduste, faktide moonutamise v meelitamisega), hämaja

dialektik <dial´ektik -u 2 s> (< dialektika) • fil dialektilise filosoofia pooldaja; dialektilise meetodi valdaja

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

drakooniline <drakoonili|ne -se -st 12 adj> (< pn Drakon, vanaaja Ateena seadusandja, VII s eKr) • karm, ülirange, julm

druidism <druid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr druidisme < druiidid) • relig vanaaja keltide usund; seisnes looduse kummardamises, nõudis ohverdamist (ka inimohvreid) metsades

efeet <ef`eet efeedi ef`eeti 22e s> (kr ephetēs) • aj 51-liikmelise kohtukolleegiumi liige vanaaja Ateenas VII–VI s eKr

efoorid pl <ef`oor efoori ef`oori 22e s> (kr sg ephoros) • aj üheks a-ks valitud, kõrgemat riigivõimu teostanud ametnikud (arvult 5) vanaaja Spartas

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

empüreum <empür|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< kr empyros põlev, lõõmav) • müt vanaaja kreeklastel päikest ja tähti kandev kõrgeim taevaosa, täidetud tule ja valgusega; kirj Itaalia luuletajal Dante Alighieril: õndsate asukoht

eoolia <e`oolia 1 s> (< pn Aioolia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus diatooniline helilaad, mis kõlab nagu tavaline minoor

eupatriid <eupatr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr eupatridēs < eu- + patēr isa) • aj sugukondliku aristokraatia esindaja vanaaja Ateenas

fallos <f`allos -e 11~9 s> (kr phallos) • suguti, peenis, mehe suguliige; selle kujutis (sigivuse ja viljakuse kultussümbolina)
fallosekultusmüt suguliikme v selle kujutise usuline austamine loodus- ja vanaaja kultuurrahvail ning mõnes usundis

feodaal <feod|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld feudalis feodaalne < feudum feood) • aj feodalismi ajal valitseva klassi esindaja, lääni valdaja, mõisnik, suurmaaomanik

freeholder [friihouldə(r)] (ingl) • aj freehold’i valdaja, vaba maaomanik

früügia <fr`üügia 1 s> (< pn Früügia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus minoorse kõlaga helilaad, millel on minooriga võrreldes madaldatud teine aste

gagaat <gag|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr gagatēs < pn Gagas, linn vanaaja Väike-Aasias) • geol pigimust läikiv poleeritav söeerim, tekkinud meresetteisse mattunud puidust; kasut iluasjakeste valmistamiseks

gallid pl <g`all galli g`alli 22e s> (ld Galli) • aj vanaaja rahvas Lääne‑Euroopas; Gallia keldi asukad

globetrotter [gloubtrotə(r)] (ingl „maakeratallaja“) • maailmarändur, matkaja, huvireisija

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

glossograafia <+ gr`aafia 1 s> (< gloss + -graafia) • aj vananenud v haruldaste sõnade seletamine vanaaja Kreekas ja Roomas

greifer <gr`eifer -i 2e s> (sks Greifer haaraja) • tehn haardkopp, lastihaardeseade puistmaterjali (kivisöe, killustiku, maagi, pinnase) teisaldamiseks

haafiz <haafiz -i 2e s> (ar ḥāfiz vardja, kaitsja) • relig kogu koraani peast oskava muslimi austav nimetus

halteerid pl <halt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr haltēres)
1. aj vanaaja kreeklastel hüppepommid, hantlid
2. zool taandarenenud eestiivad (lehviktiivalistel); sumistid, kahetiivaliste (nt sääskede, kihulaste, kärbeste) muundunud tagatiivad

heliaia <heli´aia 16 s> (kr hēliaia) • aj vanaaja Ateenas vannutatud meeste kohus, mis koosnes 6000 mehest ja jagunes 10 osaks; saal, kus peeti rahvakohtu istungit; rahvakoosolek doorlaste aladel

heloot <hel|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr heilōs, gen heilōtos) • aj riigiori vanaaja Spartas; piltl õigusteta isik. Vt ka spartiaat

hierogaamia <+ g`aamia 1 s> (< hiero- + -gaamia) • müt, relig vanaaja kosmogoonias ja müt-s komplementaarsete algete (tavaliselt mees ja naine) ühtsuse kujutamise viis

hüsteeria <hüst`eeria 1 s> (< kr hystera emakas, vanaaja arstid seostasid hüsteeriat emakatalitluse häiretega) • med psüühikahäire sündroom, millele on iseloomulikud egotsentrism, teatraalne käitumine, soov olla teiste tähelepanu keskpunktis, kõrgenenud tundlikkus ning erutatavus

iibis <iibis -e 9 s> (kr ibis < egiptuse) • zool lind (Plegadis falcinellus) toonekureliste sugukonnast, elutseb Kesk-Aafrika metsades; vanaaja egiptlaste püha lind

illürism <illür|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Illüüria, Aadria mere kirderannikul asunud vanaaja maa) • pol rahvuslik, ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Ungarile allunud Horvaatias 1830–40ndatel, tekkis vastukaaluks madjariseerimispoliitikale

immersioon <immersi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (ld immersio)
1. sukeldamine, uputamine, sissekastmine; sukeldumine
2. astr taevakeha kadumine teise taevakeha taha v varju
3. füüs mikroskoobi objektiivi ja katteklaasi vahe täitmine vedelikuga (hrl seedriõli tilgaga) mikroskoobi suurema lahutusvõime saavutamiseks
4. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata

immobilisatsioon <immobilisatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> , immobiliseerimine <immobilis`eerimi|ne -se -st 12 s> (< ld immobilis liikumatu)
1. keem biokeemias bioaktiivse aine muutmine lahustumatuks, säilitades selle bioloogilise aktiivsuse
2. kunst meediakunstis teose võime vaataja v kasutaja enese visuaalsesse keskkonda tõmmata, võimalikult rohkem tema meeli haarata
3. med (kehaosa, liigese) liikumatusse asendisse kinnitamine (vigastuste puhul)
4. jur vallasasja muutmine kinnisasjaks
kapitali immobilisatsioonmaj aktsiaühingu kapitali muutmine üksikettevõtjate kapitaliks; käibevahendite mahutamine väheliikuvaisse väärtustesse (börsil mittenoteeritavaisse väärtpabereisse jne)

in vino veritas [in viino veeritas] (ld) • veinis on tõde, st joobnu ei varja tõtt (v oma arvamust)

kampol <k`ampol -i 2e s> (vn канифоль < kr), kolofoonium <kolof`oonium -i 19~2e s> (kr Kolophōnia (rhētinē) „Kolofoni vaik“ < pn Kolophon, linn vanaaja Väike-Aasias) • keem okaspuude vaigu destilleerimisel saadav kollakaspunane tahke aine; kasut tööstuses ja keelpillide poognajõhvi karestamiseks

keerub <keerub -i 2e s> (hbr pl kerubim)
1. müt assüüria-babüloonia müt-s inimese pea ning härja v lõvi kehaga tiivuline olend, valvaja, kaitsja
2. relig vanas testamendis liik kõrgemaid olendeid (Jahve trooni kandjad, paradiisivalvur jne) (vt ka seerav)
3. kunst sagedasti esinev motiiv (lapsenäoline tiivuline olend) kujutavas kunstis

keltibeerid pl <+ ib`eer ibeeri ib`eeri 22e s> (ld Celtiberi) • aj keltidest ja ibeeridest kujunenud vanaaja rahvas Hispaanias

krupjee <krupj`ee 26i s> (pr croupier) • üldise mängukorra järele valvaja hasartmängulauas, kaotatud rahasummade kokkukoguja ja võitude väljamaksja

lüüdia <l`üüdia 1 s> (< pn Lüüdia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus mažoorse kõlaga helilaad, millel on mažooriga võrreldes kõrgendatud neljas aste

magister bibendi [mag·ister bib·endi] (ld) • joomakorra järele valvaja, peo juhataja (üliõpilaskorporatsioonides)

mastaba <mastaba 1 s> (ar kivipink) • aj suursuguste isikute platvormitaoline haudehitis vanaaja Egiptuses

mausoleum <mausol|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< pn Mausolos, vanaaja Kaaria valitseja) • võimas suuremõõtmeline haudehitis

moolok <moolok -i 2e s> (< pn Moolok, vanaaja jumalus piiblis, kellele olevat inimesi, eriti lapsi ohvriks toodud)
1. ka müt julm küllastumatu jõud, kes nõuab pidevalt ohvreid
2. zool ogaline Austraalia sisalik (Moloch horridus)

ortostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< orto- + kr statos seisev) arhit
1. vanaaja paleede ja templite soklikivi, kõrgus kuni 3 m
2. bareljeefidega kaunistatud kivitahvel vanade monumentaalehitiste soklil Ees-Aasias

pankrot <p`ankr|`ot -oti -`otti 22e s> (sks Bankrott < it bancarotta „purustatud lett“) • maj maksejõuetus, mis seisneb võlgniku suutmatuses rahuldada võlausaldajate nõudeid, mille täitmise tähtpäev on saabunud; pankroti kuulutab välja kohus ja võlausaldajad saavad õiguse võlgniku varaga oma nõudmised rahuldada; pankrotimenetlus on sätestatud pankrotiseadusega; piltl kokkuvarisemine

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsentsjur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigusjur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravimfarm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

possessor <poss`essor -i 2e s> (ld) • omanik, valdaja

prokurör <prokurör -i 19 s> (pr procureur < ld procurare hoolitsema) • jur prokuratuuri töötaja, seaduste täpse täitmise järele valvaja ja riiklik süüdistaja kohtus kriminaalasjade arutamisel; juhindub seaduste nõuetest ja oma siseveendumusest, mis põhineb kõigi tuvastatud asjaolude arvestamisel

remitent <remit|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Remittent < ld remittere tagasi saatma) • maj käskveksli (trati) valdaja, isik, kellele v kelle käsul tuleb veksel välja maksta

respondent <respond|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld respondens vastaja) • väitekirja kaitsja; vastaja; stat intervjueeritav inimene, kes vastab temale statistilise vaatluse käigus esitatud kirjalikele või suulistele küsimustele

retiraad <retir|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr retirade < se retirer taanduma) • aj vanaaja kantsides kindlustatud koht taganemise puhuks; hrv taandumine

sabeism <sabe|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr çaba võõrustaja v hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • relig enne islamit Mesopotaamias ja Araabias levinud taevakehade kultus

sabeistika <sabe´istika 1 s> (< hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • lgv Lõuna-Araabia keelemälestisi uuriv teadus

saratseenid pl <sarats|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld Saraceni, rahvas vanaaja Araabias) • aj keskaja Lääne‑Euroopas araablaste, ka üldse muhamedlaste üldnimetus

sipahi <sip´ahi 16 s> (trg < prs sipāhī ratsanik, sõdur) • aj Osmanite Türgis ratsasõdur ja sõjaväelise lääni valdaja; põhja-aafriklasest ratsaväelane Prantsuse koloniaalarmees XIX–XX s

spinner <sp`inner -i 2e s> (< ingl ketraja; tiirlev õngesööt)
1. info nupp tekstiboksi väärtuse kerimiseks
2. kõnek laste vurrmänguasi

sumerid pl <sumer -i 2e s> (akadi šumeru) • aj vanaaja rahvas Lõuna‑Mesopotaamias

sumeroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Sumer, piirkond vanaaja Mesopotaamias + -loogia) • lgv sumeri keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

sükofant <sükof|`ant -andi -`anti 22e s> (kr sykophantēs < sykon viigimari + phainō näitan, annan üles) • aj vanaaja Ateenas isik, kes algatas kasusaamise v poliitilisel eesmärgil kaaskodanike (esialgu viigimarjamüüjate) vastu kohtuprotsesse; piltl laimaja, valekaebaja, nuuskur

timariood <timari|`ood -oodi -`oodi 22e s> • aj timaari valdaja

tollideklaratsioon <+ deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< toll2 + deklaratsioon) • maj kauba- v pagasiandmeid sisaldav dokument, mille veose valdaja v reisija peab tollitöötajale esitama kauba tollivormistuseks

tuutor <t`uutor -i 2e s> (ingl tutor < keskld valvaja, hooldaja < ld tueri vaatama, hoolitsema, kaitsma)
1. üliõpilane, kes juhendab oma eriala uusi üliõpilasi
2. pedagoog, kes juhendab ühte õpilast v õpilasrühma

urbs (ld) • linn, eriti vanaaja Rooma pealinnana ja riigi keskusena
urbs aeterna [urbs et·erna] • igavene linn, Rooma

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr

virtuoos <virtu|`oos -oosi -`oosi 22e s> (it virtuoso < ld virtus voorus, täius) • muus täiusliku tehnika ja kunstimeisterlikkuse saavutanud muusik; laiemalt: mingi tehnika meisterlik valdaja


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur