Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
antagonism <antagon|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr antagonisme < kr antagōnizomai võitlen kellegi vastu)
1. vastandlikkus, lepitamatu vastuolu, vastuolulisus; vaenulike sotsiaalsete jõudude konflikt ja lepitamatu võitlus; relig vastuolu dualistlikes ususüsteemides, nt hea ja kurja antagonism
2. biol mikroobidevaheliste suhete vorm, kus üks mikroob pärsib teise elutegevust v surmab teise
3. farm raviainete vastandlik toime, st nad kahandavad üksteise mõju
antinoomia <+ n`oomia 1 s> (< kr antinomia kahe seaduse vastuolu) • fil vasturääkivus, vastuolu kahe väite vahel, millest kumbagi saab tõestada v võrdselt veenvalt argumenteerida; algselt tähendas vasturääkivust kahe juriidilise seaduse vahel v seaduse enda sisemist vasturääkivust
antinoomiline <+ noomili|ne -se -st 12 adj> (< kr antinomia kahe seaduse vastuolu) • teineteisele vastukäiv, vastuoluline
apooria <ap`ooria 1 s> (< a- + kr poros läbipääs, väljapääs) • nõutus, kahtlemine, raskesti lahendatav v lahendamatu probleem; fil antiikaja filosoofias: ületamatu olukord probleemi lahendamisel, tavaliselt vastuolu kogemuse ja selle mõttelise analüüsi tulemuste vahel
camp [kämp] (ingl)
1. leer, laager
2. kunst kunstiteose sisu ja vormi vaheline vastuolu, mis on kavatsuslik (nn high camp, nt vanamoelise mängu- v laulmisviisi sihilik liialdamine punktini, kus paroodia muutub juba uudisnähtuseks) v juhuslik (nn low camp)
konflikt <konfl|`ikt -ikti -`ikti 22e s> (ld conflictus kokkupõrge) • lahkheli, kokkupõrge, tüli; kirj teose tegelaste vaheline v tegelastes endis ilmnev võitlus v vastuolu
makaaber <mak`aab|er -ri 2e s> (pr macabre) • hrv olukord, meeleolu v kunstiline esitus, mis sisaldab karmi vastuolu elu ja surma v ilu ja inetuse vahel. Vt ka danse macabre
ökokriis <+ kr`iis kriisi kr`iisi 22e s> (< öko- + kriis) • ökol keskkonnakriis, inimkonna arengus vastuolu, mis tuleneb protsessidest, mille puhul looduskasutus ja tootmistegevus ei arvesta küllaldaselt biosfääri ainelisi ega energeetilisi võimalusi