[VSL] Võõrsõnade leksikon

Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 12 artiklit

bariton <bariton -i 19 s> (it baritono < kr barytonos madalahääleline) • muus tenorist madalam, bassist kõrgem meeshääl, sellise häälega laulja; sarvede rühma kuuluv maheda tooniga vaskpuhkpill

eufoonium <euf`oonium -i 19~2e s> (< kr euphōnos heakõlaline < eu- + phōnē hääl, heli) • muus madala häälega vaskpuhkpill

fanfaar <fanf|`aar -aari -`aari 22e s> (it fanfara) • muus ventiilideta trompet, vaskpuhkpill hrl piduliku signaali puhumiseks

flüügelhorn <flüügelh|`orn -orni -`orni 22e s> (sks Flügelhorn) • muus sarvede rühma kuuluv ventiilidega vaskpuhkpill

helikon <helikon -i 19 s> (< kr pn Helikōn Helikoni mägi, Kreeka müt-s muusade asupaik, vrd ka helix keerd, spiraal) • muus suur kaelaskantav vaskpuhkpill; kuulub bassirühma

kornet2 <kornet -i 2e s> (it cornetto sarveke) muus
1. väikseim ja helilt kõrgeim ventiilidega vaskpuhkpill
2. vaskpilli meenutava tämbriga oreliregister

sakshorn <s`aksh|`orn -orni -`orni 22e s> (sks Saxhorn < pn A. Sax, Belgia pillimeister, 1814–94) • muus sarvede rühma kuuluv vaskpuhkpill

sarrusofon <sarr´usofon -i 19 s> (< pn Sarrus + kr phōnē hääl, heli) • muus sõjaväekapellmeister Sarrusi ja pillimeister Gautrot’ loodud karedavõitu heliga topeltlesthuulikuga vaskpuhkpill

tenor <tenor -i 2e s> (it tenore) muus
1. kõrgeim meeshääl (tenorid liigitatakse hrl lüürilisteks ja dramaatilisteks tenoriteks); sellise häälega laulja; vastav häälerühm kooris
2. keskaegses muusikas kontrapunktilise heliteose juhthääl
3. puhkpilliorkestris kasutatav vaskpuhkpill
tenorivõti, ka c-võti, do-võtimuus noodivõti, mis määrab esimese oktavi do asukoha neljandal noodijoonel

tromboon <tromb|`oon -ooni -`ooni 22e s> (it trombone < tromba trompet) • muus madalakõlaline U-kujulise tõmmiktoruga vaskpuhkpill

trompet <trompet -i 2e s> (pr trompette) • muus ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ja kausshuuliku ning ventiilidega vaskpuhkpill

tuuba <tuuba 16 s> (ld tuba) • aj sirge toruga sõjapasun Vana-Rooma sõjaväes; muus nüüdisajal madalaima häälega vaskpuhkpill, millel on kooniliselt ovaalseks keeratud toru, lai kõlalehter, ventiilistik ja lame kausshuulik


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur