Sõnastik peegeldab 2012. aasta seisu. Sõnastikku enam ei täiendata, parandatakse vaid vigu. Aegamööda kantakse sõnastiku materjal üle EKI ühendsõnastikku. Tagasiside kaudu saabunud parandusettepanekuid analüüsitakse ühendsõnastiku toimetamisel.
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 32 artiklit
allemande [alm·a(n)d] (pr saksa (tants)) • folkl vanaaegne figuurirohke 4/4- ja ¾-taktimõõdus saksa rahvatants; XVI s Prantsusmaal jm pidulik seltskonnatants; muus barokkmuusikas süidi osa
boolero <boolero 1 s> (hisp bolero)
1. folkl 3/4-taktimõõdus hispaania rahvuslik paaristants kastanjettide ja laulu saatel; muus ka vastav muusikapala; 4/4-taktimõõdus aeglane Lõuna-Ameerika rahvatants
2. tekst lühike lahtine naiste pihikvest
cachucha [katš·utša] (hisp) • folkl, muus hispaania rahvatants aeglases 3/8-taktimõõdus
ekossees <ekoss|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr écossaise šoti) • folkl, muus vana šoti rahvatants 3/4- v 3/2-taktimõõdus, XVIII s lõpust populaarne seltskonnatants 2/4-taktimõõdus
fandango <fand´ango 16 s> (hisp) • folkl, tants 3/8- v 6/8-taktimõõdus hispaania rahvatants ja -laul kastanjettide ja kitarri saatel
farandool <farand|`ool -ooli -`ooli 22e s> (pr farandole < oksitaani farandoulo) • folkl, muus tempokas rõhutatud rütmiga Provence’i rahvatants 2/4- v 6/8-taktimõõdus, sarnaneb džiigiga
habaneera <habaneera 16 s> (hisp habanera < pn La Habana Havanna, Kuuba pealinn) • folkl, tants kuuba rahvatants hrl aeglases 2/4-taktimõõdus; tantsitakse laulu saatel
halling <halling -i 2e s> (norra < pn Hallingdal, org Lõuna-Norras) • folkl, tants norra rahvatants 2/4-taktimõõdus (meeste üksiktants); Rootsis levinud paaristantsuna
hopakk <hop|`akk -aki -`akki 22e s> (ukr гопак < sks hopp hopp) • folkl, tants hoogne ukraina rahvatants 2/4-taktimõõdus
hota <hota 16 s> (hisp jota) • folkl, tants kiire tempo ja terava rütmiga hispaania rahvatants 3/4- v 3/8-taktimõõdus, tantsitakse laulu, kitarri, mandoliini ja kastanjettide saatel
ingliska <`ingliska 1 s> (soome enkeliska < rts engelska inglise (tants)) • folkl, tants angleeside hulka kuuluv eesti, soome ja Skandinaavia rahvatants 2/4-taktimõõdus
jenka <jenka 16 s> (soome jenkka < rts jänk(a), rahvatants) • muus, tants Soomest pärinev polkarütmiline seltskonnatants v helind
kamaarinskaja <kamaarinskaja 1 s> (vn камаринская, arvatavasti kohanime Komarinskoje järgi) • folkl, tants vene rahvalaul ja sellele vastav elavaloomuline 2/4-taktimõõdus rahvatants
kankaan <kank|`aan -aani -`aani 22e s> (pr cancan) • muus, tants Louis XIV ajal aeglane ballitants, XIX s algupoolest lõbus 2/4-taktimõõdus lavatants, mida iseloomustavad hoogsad kõrged jalaviibutused ja akrobaatilised võtted; pikantne Prantsuse kabareetants
kasatšokk <kasatš|`okk -oki -`okki 22e s> (vn dem казачок < kasakas) • folkl, tants 2/4-taktimõõdus improvisatsiooniline, kiireneva tempoga ukraina v vene rahvatants
kleptobioos <+ bi`oos bioosi bi`oosi 22e s> (< kr kleptō varastan + -bioos) • biol liikidevaheliste suhete vorm: üht liiki loom elab teist liiki looma pesas ja toitub tema kogutud v toodetud toiduvarust v eritistest (nt vahakoid mesilastarudes)
kleptomaania <+ m`aania 1 s> (< kr kleptō varastan + maania) • med vargushullus, impulsiivselt tekkiv vastupandamatu tung varastada esemeid ilma mingi vajaduseta
kleptoparasitism <+ parasit|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< kr kleptō varastan + parasitism) • ökol, biol saagiparasitism, toidu äravõtmine v varastamine teist liiki isendilt v liigikaaslastelt
kontratants <+ t`ants tantsu t`antsu 22e s> (pr contredanse < ingl) • folkl, tants algselt inglise rahvatants (country dance ’maatants’), XVII–XVIII s seltskonnatants, mis levis Prantsusmaale (anglees), hiljem Saksamaale (franssees); tantsijad asetsevad kahes reas v nelinurgas vastamisi
lendler <l`endler -i 2e s> (sks Ländler < Land maa) • folkl, tants rahulikus ¾-taktimõõdus austria rahvatants, millest XIX s alguses arenes välja valss
masurka <mas´urka 16 s> (poola mazurek, Poola hõimu masuuride järgi) • tants folkl hoogne poola rahvatants ¾-taktimõõdus, XIX s sai tuntuks ka ballitantsuna; muus muusikapala selle tantsuviisi vormis
müsett <müs|`ett -eti -`etti 22e s> (pr musette) • muus Prantsuse torupill; tants lõbus Prantsuse karjasetants
passepied [paspj·e] (pr) • folkl, tants Põhja-Bretagne’ist pärit elav ja rõõmsailmeline ⅜- v ¾-taktimõõdus rahvatants
polonees <polon|`ees -eesi -`eesi 22e s> (pr polonaise poola)
1. folkl, tants poola rahvatants 3/4-taktimõõdus (rõhk kolmandal taktiosal); XVII s sai Euroopas tuntuks piduliku paariskolonntantsuna; muus muusikateos selle tantsu rütmis
2. tekst paeltega ülespuhvitud pealiskleit hilisrokokoos; pannalde ja trippide abil tõstetud seelik (XIX s 2. poolel)
polska <p`olska 1 s> (rts poola) • folkl, tants kõrgklassi ja rahvatants pms Skandinaavias
saltarello <saltar´ello 16 s> (it < saltare hüppama) • folkl, tants elavaloomuline itaalia rahvatants, hüppetants kiires 3/8- v 6/8-taktimõõdus; XVI s Lääne-Euroopa seltskonnatants
sirtaki <sirt´aki 16 s> (kr) • folkl, tants kreeka rahvatants, hakkas eriti levima helilooja M. Theodorakise meloodiate mõjul
tamburiin <tambur|`iin -iini -`iini 22e s> (pr tambourin < tambour trumm)
1. muus väike, ainult ühelt poolt nahaga kaetud käsitrumm, mille ümbrisvõrus on kõlisevad metallkettakesed; tamburiiniga saadab tantsija ise oma liigutusi; vanaaegne Provence’i silinderjas trumm
2. folkl elavaloomuline vana prantsuse rahvatants
tango <tango 16 s> (hisp) • tants, muus rõhutatud põhirütmiga 2/4- v 4/8-taktimõõdus XIX ja XX s vahetusel tekkinud seltskonnatants, mille algkuju on hispaania rahvatants habaneera
trepakk <trep|`akk -aki -`akki 22e s> (vn трепак) • folkl, tants tempokas vene rahvatants 2/4-taktimõõdus
tšaardaš <tšaardaš -i 2e s> (ung csárdás < csárda kõrts) • folkl, muus, tants ungari rahvatants, koosneb aeglasest, figuratsioonirohke meloodiaga sissejuhatusest ja kiirenevast temperamentsest päristšaardašist, viimane 2/4-taktimõõdus