[VSL] Võõrsõnade leksikon

abjuratsioon <abjuratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr abjuration < keskld abiuratio vandega lahtiütlemine) • relig avalik loobumine usust v oma veendumustest

amortiseeruma <amortis`eeruma 27 v> • kuluma, väärtust kaotama; maj amortisatsioonina (1) ehk kulumina toodangule üle kanduma

antiik <ant|`iik -iigi -`iiki 22e s> (< ld antiquus vana, muistne) • vanaaja Kreeka ja Rooma elunähtuste ja kultuuri kogunimetus; vanaaegsed esemed

arendaator <arend`aator -i 2e s> (< keskld arendator < arendare üürile andma < arenda välja üüritav omand) • maj rentija, üürile andja

areopaag <areop|`aag -aagi -`aagi 22e s> (< kr Areios pagos (sõjajumal) Arese küngas) • aj kõrgem kohtukoda vanaaja Ateenas; piltl mõjuvõimsate isikute kogu (ka pilkava varjundiga)

arhont <arh|`ont -ondi -`onti 22e s> , arhon <`arhon -i 2e s> (kr archōn ülem, valitseja) • aj üks üheksast kõrgemast valitavast riigiametnikust vanaaja Ateenas; tähtsaim neist – eponüüm – juhtis valitsust

atellaan <atell|`aan -aani -`aani 22e s> (ld Atellana < pn Atella, vanaaja Lõuna-Itaalia linn) • aj Vana-Rooma jantlik rahvanäidend improviseeritud dialoogi ja tüüpiliste maskidega, commedia dell’arte eelkäija

atikism <atik|`ism -ismi -`ismi 22e s> (kr attikismos atika kõneviis) • aj vanaaja Atika elanike, eeskätt ateenlaste kõne peenus ja kujukus; kirj Kreeka kunstproosa stiilisuund, mis, jäljendades V–VI s suurte Ateena kirjanike eeskuju, harrastas stiili lihtsust ja mõõdukust vastandina asianismile

ave (ld ole tervitatud!, ela hästi!) • vanaaja roomlaste tervitus

bailli [baij·i] (pr < keskld ballivus < ld baiulus kandja) • aj keskajal Prantsusmaal õukonna ametnik, kuninga asehaldur provintsis

ballist <ball|`ist -isti -`isti 22e s> (ld ballista < kr ballō heidan, viskan) • sõj, aj vanaaja viskemasin kivide, rautatud palkide, põlevate ainete vm pildumiseks pms kindluste piiramisel

beati possidentes [be˛aati possid·entes] (ld) • jur õnnelikud on valdajad, st õigust millelegi ei pea tõendama mitte selle valdaja, vaid valduse nõudja

biljoon <bilj|`oon -ooni -`ooni 22e s> (pr billon) • aj vanaaja madalaprooviline hõbe (õieti vask vähese hõbedasisaldusega) vahetusraha müntimiseks
biljoonmünt • vahetusraha (hrl vasest v pronksist), mille nominaalväärtus ületab mündis sisalduva metalli reaalväärtuse

bireem <bir|`eem -eemi -`eemi 22e s> (ld biremis kaheaeruline < bi- + remus aer) • aj vanaaja sõjalaev kahe pealistikku asetseva sõudjatereaga

boreas <bor`eas -e 9 s> (kr) • meteor külma põhjatuule nimetus vanaaja kreeklastel

bumerang <bumer|`ang -angi -`angi 22e s> (ingl boomerang < Austraalia k-d) • etn sirbi- v vikatikujuline puust viskerelv vanaaja Egiptuses, Indias, Kagu-Aasias; Austraalia pärisrahvaste kõver bumerang lendab märki mitte tabades kruvitaolise liikumise tõttu viskaja juurde tagasi

cordon-bleu [kord·o(n) blö] (pr „sinine lint“) kok
1. meisterkokk, sinise lindi kandja (rahvusvaheline tiitel)
2. suurepärane kokk (komplimendina maitsva roa valmistajale)

degenerant <degener|`ant -andi -`anti 22e s> (< ld degenerare halvenema, manduma) • mandunu, isik kehalise ja vaimse mandumise (alaväärtuslikuks muutumise) tunnustega

degeneratiivne <degenerat`iiv|ne -se 2 adj> (< ld degenerare halvenema, manduma) • manduv, mandunud (vaimseilt ja kehalistelt omadustelt halvenev)

degeneratsioon <degeneratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld degenerare halvenema, manduma) • mandumine, allakäik, vaimsete ja kehaliste võimete halvenemine; biol rakkude, kudede, elundite, organismide ja populatsioonide taandareng; aretuses: väärastumine, kultuurtõugude v -sortide järglastel väärtuslike omaduste kadumine v muutumine

degenereeruma <degener`eeruma 27 v> (< ld degenerare halvenema, manduma) • manduma, alla käima; biol taandarenema

demagoog <demag|`oog -oogi -`oogi 22e s> (< kr dēmagōgos rahvajuht < dēmos rahvas + agōgos juhtiv) • aj vanaaja Ateenas (V s eKr) demokraatlik riigimees; ka pol isik, kes püüab poolehoidu võita vääritute abinõudega (valelike lubaduste, faktide moonutamise v meelitamisega), hämaja

dialektik <dial´ektik -u 2 s> (< dialektika) • fil dialektilise filosoofia pooldaja; dialektilise meetodi valdaja

diasporaa <diaspor`aa 26 s> (kr diaspora) • rahva hajutatus võõrsil pärast sunnitud v vabatahtlikku väljarännet oma kodumaalt (algselt vanaaja juutide kohta); selliste uutes maades elavate inimeste kogum

domitsiil <domits|`iil -iili -`iili 22e s> (< ld domicilium elukoht) • maj veksli maksekoht (kui see erineb veksli andja elukohast); juriidiline aadress
domitsiilveksel • maj aadressveksel

drakooniline <drakoonili|ne -se -st 12 adj> (< pn Drakon, vanaaja Ateena seadusandja, VII s eKr) • karm, ülirange, julm

druidism <druid|`ism -ismi -`ismi 22e s> (pr druidisme < druiidid) • relig vanaaja keltide usund; seisnes looduse kummardamises, nõudis ohverdamist (ka inimohvreid) metsades

efeet <ef`eet efeedi ef`eeti 22e s> (kr ephetēs) • aj 51-liikmelise kohtukolleegiumi liige vanaaja Ateenas VII–VI s eKr

efoorid pl <ef`oor efoori ef`oori 22e s> (kr sg ephoros) • aj üheks a-ks valitud, kõrgemat riigivõimu teostanud ametnikud (arvult 5) vanaaja Spartas

ekseeder <eks`eed|er -ri 2e s> (kr exedra) • arhit, aj vanaaja Kreekas ja Roomas poolümar v nurgeline istumispingiga ruum; keskajal sama mis apsiid

element <elem|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld elementum algaine)
1. terviku osa, koostisosa, üksikosa; algosis; alge, suge
2. fil asja jaotumatu algosa; vanaaja filosoofias nn ürgaine (tuli, õhk, vesi, maa); sobiv keskkond
3. keem aatomite liik, aatomite individuaalsust iseloomustav mõiste; looduslik v tehisalgaine
4. füüs → galvaanielement, fotoelement, termoelement
5. mat hulk
6. piltl teatud (negatiivne) ühiskondlik rühmitis v selle liige (nt kriminaalne element)

emiir <em`iir emiiri em`iiri 22e s> (pr émir < ar amīr käskija) • valitseja tiitel islamimaades; selle tiitli kandja

empüreum <empür|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< kr empyros põlev, lõõmav) • müt vanaaja kreeklastel päikest ja tähti kandev kõrgeim taevaosa, täidetud tule ja valgusega; kirj Itaalia luuletajal Dante Alighieril: õndsate asukoht

eoolia <e`oolia 1 s> (< pn Aioolia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus diatooniline helilaad, mis kõlab nagu tavaline minoor

eupatriid <eupatr|`iid -iidi -`iidi 22e s> (kr eupatridēs < eu- + patēr isa) • aj sugukondliku aristokraatia esindaja vanaaja Ateenas

fakturist <faktur|`ist -isti -`isti 22e s> • maj faktuuri (2) andja, kaubaarvete kirjutaja

fallos <f`allos -e 11~9 s> (kr phallos) • suguti, peenis, mehe suguliige; selle kujutis (sigivuse ja viljakuse kultussümbolina)
fallosekultus • müt suguliikme v selle kujutise usuline austamine loodus- ja vanaaja kultuurrahvail ning mõnes usundis

feodaal <feod|`aal -aali -`aali 22e s> (< keskld feudalis feodaalne < feudum feood) • aj feodalismi ajal valitseva klassi esindaja, lääni valdaja, mõisnik, suurmaaomanik

-foor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (< kr phoros kandev) • -kandja, kandev; kirj -kanne, -kordamine, -kordumine

foreesia <for`eesia 1 s> (< kr phorēsis kandmine) • biol väheliikuva liigi ajutine edasikandumine teise liigi isendi küljes, kusjuures kantav organism ei ole kandja parasiit. Vt ka sümforism

freeholder [friihouldə(r)] (ingl) • aj freehold’i valdaja, vaba maaomanik

früügia <fr`üügia 1 s> (< pn Früügia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus minoorse kõlaga helilaad, millel on minooriga võrreldes madaldatud teine aste

gagaat <gag|`aat -aadi -`aati 22e s> (kr gagatēs < pn Gagas, linn vanaaja Väike-Aasias) • geol pigimust läikiv poleeritav söeerim, tekkinud meresetteisse mattunud puidust; kasut iluasjakeste valmistamiseks

gallid pl <g`all galli g`alli 22e s> (ld Galli) • aj vanaaja rahvas Lääne‑Euroopas; Gallia keldi asukad

garant <gar|`ant -andi -`anti 22e s> (pr) • jur tagaja, käendaja, garantii e tagatise andja

glossaator <gloss`aator -i 2e s> (keskld glossator) • lgv sõnaseletaja, vanaaja (pms juriidilistes) teostes esinevate vanade ja haruldaste sõnade tõlgendaja; aj jurist XI–XIII s alguses Bolognas (Itaalias), kes tõlgendas Rooma õigust, varustades Corpus iuris civilis’t glossidega (1)

glossograafia <+ gr`aafia 1 s> (< gloss + -graafia) • aj vananenud v haruldaste sõnade seletamine vanaaja Kreekas ja Roomas

grammatist <grammat|`ist -isti -`isti 22e s> (kr grammatistēs < gramma kirjatäht) • aj algõpetuse andja Vana-Kreekas

haafiz <haafiz -i 2e s> (ar ḥāfiz vardja, kaitsja) • relig kogu koraani peast oskava muslimi austav nimetus

halteerid pl <halt|`eer -eeri -`eeri 22e s> (kr haltēres)
1. aj vanaaja kreeklastel hüppepommid, hantlid
2. zool taandarenenud eestiivad (lehviktiivalistel); sumistid, kahetiivaliste (nt sääskede, kihulaste, kärbeste) muundunud tagatiivad

hegemoon <hegem|`oon -ooni -`ooni 22e s> (kr hēgemōn) • juhtija, hegemoonia kandja

heliaia <heli´aia 16 s> (kr hēliaia) • aj vanaaja Ateenas vannutatud meeste kohus, mis koosnes 6000 mehest ja jagunes 10 osaks; saal, kus peeti rahvakohtu istungit; rahvakoosolek doorlaste aladel

heloot <hel|`oot -oodi -`ooti 22e s> (kr heilōs, gen heilōtos) • aj riigiori vanaaja Spartas; piltl õigusteta isik. Vt ka spartiaat

hierogaamia <+ g`aamia 1 s> (< hiero- + -gaamia) • müt, relig vanaaja kosmogoonias ja müt-s komplementaarsete algete (tavaliselt mees ja naine) ühtsuse kujutamise viis

hüsteeria <hüst`eeria 1 s> (< kr hystera emakas, vanaaja arstid seostasid hüsteeriat emakatalitluse häiretega) • med psüühikahäire sündroom, millele on iseloomulikud egotsentrism, teatraalne käitumine, soov olla teiste tähelepanu keskpunktis, kõrgenenud tundlikkus ning erutatavus

idioplasma <+ plasma 16 s> (< idio- + plasma) • biol iduplasma, pärilikkusaine, pärilike omaduste kandja

iibis <iibis -e 9 s> (kr ibis < egiptuse) • zool lind (Plegadis falcinellus) toonekureliste sugukonnast, elutseb Kesk-Aafrika metsades; vanaaja egiptlaste püha lind

illürism <illür|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Illüüria, Aadria mere kirderannikul asunud vanaaja maa) • pol rahvuslik, ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Ungarile allunud Horvaatias 1830–40ndatel, tekkis vastukaaluks madjariseerimispoliitikale

imperaator <imper`aator -i 2e s> (ld imperator käskija, väejuht, ülemjuhataja)
1. aj Vana-Roomas võimuimpeeriumi (1) kandja
2. aj Roomas vabariigi ajal väepealiku austav tiitel
3. monarhistliku riigi valitseja tiitel

iurare in verba magistri [juraare in verba mag·istri] (ld) • õpetaja sõnu vandega kinnitama (Horatius), kellegi arvamust pimesi järele kiitma

kammertoon <+ t`oon tooni t`ooni 22e s> (sks Kammerton < kammermuusika + toon) • muus normaalkõrgusega helihark, mis võnkuma panduna tekitab heli sagedusega 440 Hz; kasut helikõrguse etalonina muusikariistade häälestamisel ja laulmisel

kampol <k`ampol -i 2e s> (vn канифоль < kr), kolofoonium <kolof`oonium -i 19~2e s> (kr Kolophōnia (rhētinē) „Kolofoni vaik“ < pn Kolophon, linn vanaaja Väike-Aasias) • keem okaspuude vaigu destilleerimisel saadav kollakaspunane tahke aine; kasut tööstuses ja keelpillide poognajõhvi karestamiseks

keisrilõige <+ lõige l`õike 6 s> (sks Kaiserschnitt, uusld sectio Caesarea < pn Caesar, Vana-Rooma isikunimi, hiljem 'keiser', nime päritolu on ekslikult seostatud ladina sõnaga caedere 'lõikama', oletades, et esimene selle nime kandja sündis keisrilõike teel) • med emakalõikesünnitus, kirurgiline meetod loote ja platsenta väljutamiseks läbi emakaseina

keltibeerid pl <+ ib`eer ibeeri ib`eeri 22e s> (ld Celtiberi) • aj keltidest ja ibeeridest kujunenud vanaaja rahvas Hispaanias

komitent <komit|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld prees partits committens, gen committentis volitav, usaldav) • maj komisjonimüügile e edasimüügile andja

kommentaator <komment`aator -i 2e s> (ld commentator) • selgitavate märkuste koostaja; sündmustele hinnangu andja, kommenteerija

kontsedent <kontsed|`ent -endi -`enti 22e s> (< ld concedere lubama, soostuma) • maj kontsessiooni andja

kornet1 <kornet -i 2e s> (pr cornette < corne sarv) • sõj algul ratsaväelipp, siis selle lipu kandja (ratsaväelipnik); alates XV s-st ratsaväeohvitseri madalaim auaste enamikus riikides; asendati XIX s nooremleitnandi auastmega

kriitik <kriitik -u 2 s> (kr kritikos eristusvõimeline) • (kutseline) arvustaja, hrl kirjandus- ja kunstiteostele ning -sündmustele hinnangu andja

kromosoom <kromos|`oom -oomi -`oomi 22e s> (< kromo- + kr sōma keha) • biol niitjas nukleoproteiidne moodustis päristuumsete organismide rakutuumas; on geenide materiaalne kandja; kromosoomide arv on igal looma- v taimeliigil konstantne
kromosoomikaart • skeem, millele on kantud kromosoomi geneetilised, tsütoloogilised v molekulaarsed märgised, nende järjestus ja vahekaugused
kromosoomimutatsioon • biol kromosoomi ehituse mutatsioon, struktuurimuutus kromosoomis
X-kromosoom • biol naissugukromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja munarakus ning üks igas mehe ja kaks igas naise diploidses rakus
Y-kromosoom • biol meessugukromosoom, loote arengus munandi teket juhtiv kromosoom, mida leidub üks igas haploidses seemnerakus ja üks igas mehe diploidses rakus

kuvöös <kuv|`öös -öösi -`öösi 22e s> (pr couveuse hauduja) • med tehiskliimaga aparaat enneaegse v haige vastsündinu hoidmiseks

kvant <kv`ant kvandi kv`anti 22e s> (ingl quant < ld quantus kui palju) • füüs füüsikalise suuruse jagamatu mikrohulk, mille võrra see suurus saab muutuda
väljakvant • väljade kvantteoorias elementaarosake v kvaasiosake kui kindla laengu, energia, impulsi, spinni jm omaduste kandja

landlord [ländloo(r)d] (ingl maaisand) • (suur)maaomanik, maa rendile andja; kõrtsi-, võõrastemaja v korteriperemees Inglismaal

lüüdia <l`üüdia 1 s> (< pn Lüüdia, piirkond vanaaja Väike-Aasias) • muus mažoorse kõlaga helilaad, millel on mažooriga võrreldes kõrgendatud neljas aste

mandant <mand|`ant -andi -`anti 22e s> • volitaja, mandaadi andja

mastaba <mastaba 1 s> (ar kivipink) • aj suursuguste isikute platvormitaoline haudehitis vanaaja Egiptuses

mausoleum <mausol|`eum -eumi -`eumi 22e s> (< pn Mausolos, vanaaja Kaaria valitseja) • võimas suuremõõtmeline haudehitis

moolok <moolok -i 2e s> (< pn Moolok, vanaaja jumalus piiblis, kellele olevat inimesi, eriti lapsi ohvriks toodud)
1. ka müt julm küllastumatu jõud, kes nõuab pidevalt ohvreid
2. zool ogaline Austraalia sisalik (Moloch horridus)

obligatsioon <obligatsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< ld obligatio kohustus) • maj võlakiri, pikaajalise võlakohustusena väljastatav väärtpaber, mille järgi võlgnik (obligatsiooni andja) kohustub tagastama laenu tähtpäevaks ühekorraga v osakaupa ja maksma võla kustutamiseni korrapäraselt intresse

ortostaat <+ st`aat staadi st`aati 22e s> (< orto- + kr statos seisev) arhit
1. vanaaja paleede ja templite soklikivi, kõrgus kuni 3 m
2. bareljeefidega kaunistatud kivitahvel vanade monumentaalehitiste soklil Ees-Aasias

palatiin1 <palat|`iin -iini -`iini 22e s> (keskld comes palatinus õukonnakrahv < ld palatinus õukonna- < pn Palatium, Rooma küngas, kus asus keisriloss) • aj Ungaris 1485. a loodud kõrge riigiameti kandja; kuninga asetäitja, ühtlasi ülemkohtunik ja vägede ülemjuhataja. Vt ka pfaltskrahv

patent <pat|`ent -endi -`enti 22e s> (< keskld litterae patentes „avatud kiri“, st avalik dokument) jur
1. aj Liivimaa ja Kuramaa kubermangus XVIII ja XIX s kindralkuberneri, kuberneri v kubermanguvalitsuse trükis avaldatud seadus, määrus vm juriidiline akt
2. jur, maj tööstusomandi objektide autorsuse ja prioriteedi tõend, autori(te)le v ettevõttele antav dokument, mille valdaja saab ainuõiguse kasutada tööstusomandi objekti riigis, kus patent on välja antud
3. ametlik tunnistus, mis annab õiguse nt ettevõtet avada, mingit tööd teha v tõendab mingit õigust, nt ravimipatent, konsulipatent
patendilitsents • jur patendivaldaja luba leiutist, tööstusnäidist, väikepatenti v kaubamärki kasutada
patendiõigus • jur tsiviil- ja haldusõigusnormide kogum, millega kehtestatakse tehniliste lahenduste jm tööstusomandi objektide leiutiseks, tööstusnäidiseks v kasulikuks mudeliks tunnistamise kord, patendivaldaja õigused patenditud objekte kasutada ning nende õiguste kaitse
patentravim • farm ravim, mille valmistamise ainuõigus kuulub mõnele riigile v firmale

plasmageen <+ g`een geeni g`eeni 22e s> (< plasma + -geen) • biol tsütoplasmas leiduv pärilikkusaine, pärilikkuse kandja

possessor <poss`essor -i 2e s> (ld) • omanik, valdaja

promissoorne <promiss`oor|ne -se 2 adj> (keskld promissorius < ld promittere lubama) • tõtt vanduv, vande all tõtt rääkiv

raadiolevi <+ levi 17 s> • tehn konkreetse raadiosaateseadme või raadiosaateseadmete süsteemi poolt kõigile ühilduvatele raadiovastuvõtjatele levitatav raadiosignaal; (raadiosaateseadme väljundist lähtuva) raadiokiirguse elektromagnetilisest päritolust tulenev võime ruumis lainena edasi kanduda

remitent <remit|`ent -endi -`enti 22e s> (sks Remittent < ld remittere tagasi saatma) • maj käskveksli (trati) valdaja, isik, kellele v kelle käsul tuleb veksel välja maksta

retiraad <retir|`aad -aadi -`aadi 22e s> (pr retirade < se retirer taanduma) • aj vanaaja kantsides kindlustatud koht taganemise puhuks; hrv taandumine

ribonukleiinhape <+ hape h`appe 6 s> , tähis RNA • biol, keem riboosi sisaldav nukleiinhape, pärilikkusinfo kandja, on olemas kõigi organismide kõigis rakkudes

sabeism <sabe|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< hbr çaba võõrustaja v hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • relig enne islamit Mesopotaamias ja Araabias levinud taevakehade kultus

sabeistika <sabe´istika 1 s> (< hbr pn Shebā Seeba, vanaaja riik Edela-Araabias) • lgv Lõuna-Araabia keelemälestisi uuriv teadus

saratseenid pl <sarats|`een -eeni -`eeni 22e s> (< ld Saraceni, rahvas vanaaja Araabias) • aj keskaja Lääne‑Euroopas araablaste, ka üldse muhamedlaste üldnimetus

sipahi <sip´ahi 16 s> (trg < prs sipāhī ratsanik, sõdur) • aj Osmanite Türgis ratsasõdur ja sõjaväelise lääni valdaja; põhja-aafriklasest ratsaväelane Prantsuse koloniaalarmees XIX–XX s

sonolaator <sonol`aator -i 2e s> (< sono- + ld lator kandja, tooja) • med sonograafi teisend

subjekt <subj|`ekt -ekti -`ekti 22e s> (ld subiectum < subicere alla panema)
1. tegevuse kandja; isik
2. fil tunnetusprotsessi objektile vastandatud praktilise tegevuse v tunnetuse teostaja
3. jur õigussuhtes osaleja
4. lgv grammatiline v loogiline alus
5. piltl halvustavalt: tüüp, kuju, tegelane
grammatiline subjekt • lgv alus

sublimeeruma <sublim`eeruma 27 v> (< ld sublimare üles tõstma, ülendama)
1. keem tahkest olekust otse gaasilisse üle minema
2. psühh (psüühilise energia kohta:) ühelt objektilt v tegevuselt teisele üle kanduma
3. piltl õilistuma, peenemaks muutuma

sumerid pl <sumer -i 2e s> (akadi šumeru) • aj vanaaja rahvas Lõuna‑Mesopotaamias

sumeroloogia <+ l`oogia 1 s> (< pn Sumer, piirkond vanaaja Mesopotaamias + -loogia) • lgv sumeri keelt, kultuuri ja ajalugu uuriv teadus

sükofant <sükof|`ant -andi -`anti 22e s> (kr sykophantēs < sykon viigimari + phainō näitan, annan üles) • aj vanaaja Ateenas isik, kes algatas kasusaamise v poliitilisel eesmärgil kaaskodanike (esialgu viigimarjamüüjate) vastu kohtuprotsesse; piltl laimaja, valekaebaja, nuuskur

šandoor <šand|`oor -oori -`oori 22e s> (vn шандор) • arhit puit-, teras- v raudbetoontala; nendest tihedalt üksteise peale panduna tehakse sein vesiehitise ava sulgemiseks

žirant <žir|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Girant), žireerija <žir`eerija 1 s> • maj žiiro andja

timariood <timari|`ood -oodi -`oodi 22e s> • aj timaari valdaja

tollideklaratsioon <+ deklaratsi|`oon -ooni -`ooni 22e s> (< toll2 + deklaratsioon) • maj kauba- v pagasiandmeid sisaldav dokument, mille veose valdaja v reisija peab tollitöötajale esitama kauba tollivormistuseks

trassant <trass|`ant -andi -`anti 22e s> (sks Trassant < it trassare veksli järgi üle kandma) • jur isik, kes on käskveksli välja andnud, käskveksli andja

unduleeriv <undul`eeriv -a 2 adj> (< keskld undula väike laine) • lainlev
unduleeriv palavik • vet Vahemere mail esinev kitsede nakkushaigus, mis võib üle kanduda ka inimesele

urbs (ld) • linn, eriti vanaaja Rooma pealinnana ja riigi keskusena
urbs aeterna [urbs et·erna] • igavene linn, Rooma

vektor <v`ektor -i 2e s> (< ld vector kandja)
1. mat suurus, millel on ruumis siht, suund ja pikkus; geomeetriliselt esitatav suunatud lõiguna; vektorruumi element
2. biol siirutaja, haigusetekitajate edasiandja taimedele v loomadele

vikont <vik|`ont -ondi -`onti 22e s> (pr vicomte < keskld vicecomes < vice + comes krahv < ld kaaslane) • paruni ja krahvi vahepealne tiitel Lääne-Euroopa aadlihierarhias; selle tiitli kandja

vilistid pl <vilist -i 2e s> (hbr pl pelištim) • aj vanaaja rahvas, kelle järgi on nime saanud ajalooline piirkond Lähis-Idas – Palestiina; vilistid asusid neile aladele elama nn mererahvaste rändamise ajal XII s eKr

virtuoos <virtu|`oos -oosi -`oosi 22e s> (it virtuoso < ld virtus voorus, täius) • muus täiusliku tehnika ja kunstimeisterlikkuse saavutanud muusik; laiemalt: mingi tehnika meisterlik valdaja