[VSL] Dictionary of Foreign words

SõnastikustPikem tutvustusdict.vsl@eki.ee

Query: in

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 179 artiklit

aasid pl <`aas aasi `aasi 22e s> (vanapõhja aesir, sg áss vaiad, sambad) • müt Skandinaavia müt-s noorem jumalasugu, jumalad Thor, Odin, Frigg jt. Vt ka vaanid

aatrium <`aatrium -i 19~2e s> (ld atrium)
1. arhit Vana-Rooma elamu pearuum laeavaga, millest vihmavesi voolas põrandas olevasse basseini; elamu sammaskäiguga ümbritsetud haljastatud siseõu; basilikaalse kiriku kaevuga eesõu; sammaskäiguga ümbritsetud siseõu v -aed
2. anat (südame)koda

alipterium [alipteerium] (uusld < kr aleiptērion) • aj võidmisruum Vana-Rooma termides

anafoor <+ f`oor foori f`oori 22e s> (kr anaphora tagasitoomine, kordus)
1. kirj sõna v sõnarühma tunderõhuline kordus lausete v värsside alguses (esineb sageli rahvaluules)
2. lgv tagasiviide, pronoomen, mis on samaviiteline mingi eespool esineva väljendiga, nt päike hakkas loojuma ja poiss jäi seda vaatama, vt ka katafoor

anaforees <+ for|`ees -eesi -`eesi 22e s> (< kr anaphora tõus, tagasitoomine) • füüs kolloidosakeste ja makroioonide liikumine elektrivälja mõjul anoodile. Vt ka elektroforees

antiikaeg <+ `aeg aja `aega 22u s> (< antiik) • vanaaeg, Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna ja kultuuri ajastu, alates u IX s eKr kuni keskaja alguseni (IV–V s)

apollo <ap´ollo 16 s> (< pn Apollo, Vana-Rooma jumal) • ilus, hea kehaehitusega noormees, meesiludus

areen <ar`een areeni ar`eeni 22e s> (ld (h)arena liiv)
1. liivaga kaetud väljak Vana-Rooma amfiteatris, kus toimusid gladiaatorite võitlused jm; nüüdisajal: esinemis- v võistlusväljak tsirkuse, staadioni vms keskel; piltl tegevus- v võitlusväli
2. keem aromaatne süsivesinik

atellaan <atell|`aan -aani -`aani 22e s> (ld Atellana < pn Atella, vanaaja Lõuna-Itaalia linn) • aj Vana-Rooma jantlik rahvanäidend improviseeritud dialoogi ja tüüpiliste maskidega, commedia dell’arte eelkäija

aviis <av`iis aviisi av`iisi 22e s> (pr avis < vanapr à vis < ld visum nähtud, heaks kiidetud) • maj teatekiri, hrl kirjalik teade saajale kauba v veksli saatmise v rahasumma ülekandmise kohta

avoirdupois [ävədəp·oiz] (ingl < vanapr aveir de peis kaalukaup), lüh avdp.maj Inglise ja Ameerika kaubanduslik kaalusüsteem, mille mõõtühikuks on nael (453,6 g)

berberiin <berber|`iin -iini -`iini 22e s> (< uusld berberis kukerpuu < vanapr berbère) • farm mitmes taimes, eriti aga kukerpuu (Berberis) juurtes sisalduv alkaloid, tarvit pms rahvameditsiinis

berserk <bers|`erk -ergi -`erki 22e s> (vanapõhja berserkr karusnahkne vammus) • müt muinasskandinaavia rahvausundis inimene, kellele omistati võime esineda karuna; piltl hullununa võitlev sõdur

bigaat <big|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld bigatus < bigae paarisrakend < bi- + iugum rakend) • aj Vana-Rooma hõberaha (denaar), mille esiküljel oli paarisrakend

bloot <bl`oot bloodi bl`ooti 22e s> (vanapõhja blōt) • aj Muinas-Skandinaavia tähtpäevapidustustega seotud loom- v inimohver

bülletään <büllet|`ään -ääni -`ääni 22e s> (pr bulletin < vanapr bullette pitser < keskld bulla < ld mull) • teadaanne, päevateade, lühike teadaanne üldist huvi pakkuva tähtsa sündmuse kohta; lühem perioodiline väljaanne; hääletussedel

cave canem [kave kanem] (ld) • hoidu koera eest! (kiri Vana-Rooma majade ustel)

cicerone [tšitseroone] (it < pn M. Tullius Cicero, Vana-Rooma riigitegelane ja kõnemees, 106–43 eKr) • turistide juht, giid (pms Itaalias)

cubiculum [kub·ikulum] (ld)
1. aj Vana-Rooma maja magamisruum
2. relig kristlasest märtri haud

dekuurio <dek`uurio 1 s> (ld decurio < decem kümme) • aj Vana-Roomas algselt kümnemehelise rühma esimees v juht, nt ratsaväe dekuurio; Vana-Rooma omavalitsusega linnade (munitsiipiumide) nõukogu eluaegne liige

denaar <den|`aar -aari -`aari 22e s> (ld denarius kümneline) aj
1. Vana-Rooma ja varakeskaja hõbemünt
2. kuldmünt araabia maades VII–XIII s. Vt ka dinaar

divide et impera [diivide et impera] (ld) • jaga ja valitse, s.o soodusta killustumist ja tülisid, et oleks hõlpsam valitseda (Vana-Rooma, hiljem ka uusaja riikide poliitikale omistatud põhimõte)

diötsees <diöts|`ees -eesi -`eesi 22e s> (ld dioecesis < kr dioikēsis valitsemine, provints) • aj Vana-Rooma haldusüksus; relig katoliku piiskopkond. Vt ka eparhia

domus (ld) • aj Vana-Rooma elumaja, kodu
Domus dei relig Jumala koda, kirik

drapa (vanapõhja drápa) • aj, muus kuninga, pealiku v hõimu auks loodud ülistuslaul

drott <dr`ott droti dr`otti 22e s> (vanapõhja drótt) • aj kuninga ja vaimuliku aunimetus vanadel skandinaavlastel

embleem <embl|`eem -eemi -`eemi 22e s> (pr emblème < kr emblēma sissepandu)
1. aj, kunst figuraalse, harvem muu motiiviga hellenistliku v Vana-Rooma mosaiigi keskpaneel
2. kunst enamasti väike, spetsiaalsele alusele kinnitatud kaasaskantav mosaiikpildike
3. ideed v mõistet illustreeriv kujutis (sageli koos tunnussõna v -lausega)
4. organisatsiooni v sõjaväelist kuuluvust tähistav märk (nt vormiriietusel, mütsil vm)

epigramm <+ gr`amm grammi gr`ammi 22e s> (kr epigramma) kirj
1. aj Vana-Kreekas algselt pealiskiri mälestus- v hauasambal, pühendkingil jm, hiljem väike luuletus eleegilistes distihhonides; Vana-Rooma lühike pilkeluuletus
2. tänapäeval satiiriline lühiluuletus mis tahes värsimõõdus

epulones [epuloones] (ld pl) • aj Vana-Rooma preestrid, kes hoolitsesid Jupiteri auks korraldatud pidude eest

eskalopp <eskal|`opp -opi -`oppi 22e s> (pr escalope < vanapr pähklikoor, teokarp) • kok piklikud õhukesed lihalõigud kastmes

esquire [iskw·aiə(r)] (ingl < vanapr esquier < ld scutarius kilbiga ihukaitsja < scutum kilp), lüh Esq.aj Inglismaal algselt rüütli kannupoisi nimetus, hiliskeskajast alates rüütlimõisate valdajate ja aadlike poegade tiitel; XIX s-st alates kirjas perekonnanime järele asetatav viisakusväljend; nüüdisajal käibelt kadumas

fabiaanlus <fabi`aanlus -e 11~9 s> (< ingl Fabian Society < pn Q. Fabius Maximus Cunctator, Vana-Rooma väepealik, u 280/275-203 eKr) • pol 1883. a alates Inglismaal levinud reformistlik liikumine, mis pidas võimalikuks töölisklassi ja kodanluse koostööd

fabula togata [faabula togaata] (ld toogaga näidend) • aj, teater Vana-Rooma komöödia, mis erinevalt fabula palliata’st käsitleb Rooma ainestikku ja mida esitati toogas

fasti (ld pl kohtupäevad) • aj Vana-Rooma argi- ja pühapäevade kalender

faubourg [fobuur] (pr < vanapr forsborc < fors väljaspool + borc linn) • agul, eeslinn

faun <f`aun fauni f`auni 22e s> (pn Faunus, Vana-Rooma metsade ja põldude jumal) • müt inimesi hirmutav ja narriv metsavaim Vana-Rooma usundis

feeriad pl <f`eeria 1 s> (ld feriae) • aj Vana-Rooma pidu- ja puhkepäevad

finants- [fin·ants] (pr finance < vanapr finer maksma < fin raha, ld finire lõpetama) • rahandus-, rahaline, raha-

finantsid pl <fin|`ants -antsi -`antsi 22e s> (pr finances < vanapr finer maksma < fin raha, ld finire lõpetama) • maj raha, rahalised vahendid; riigi, asutuste v ettevõtete rahalised tulud

firth [fə(r)th] (ingl < vanapõhja fiǫrðr fjord) • geogr kiillaht, sügavalt maismaasse tungiv laht, väin v jõesuue pms Šotimaal

flažolett <flažol|`ett -eti -`etti 22e s> (pr flageolet < vanapr flajol flööt < ld flare puhuma) muus
1. endisaegne väike flööditaoline puupuhkpill
2. flöödikõlaline heli keelpillil v harfil
3. flöödi tämbriga oreliregister

foorum <f`oorum -i 2e s> (ld forum väljak)
1. aj Vana-Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak
2. rohkearvuline esinduskogu kokkutulek
3. info koht mõttevahetuseks võrgus, nt uudisegrupp, jututuba

frigidaarium <frigid`aarium -i 19~2e s> (ld frigidarium < frigidus külm)
1. aj külma veega ruum Vana-Rooma kümblusasutustes
2. aiand külmhoone taimede jaoks, mis ei nõua talvel üle 4–6 °C sooja

fülgja <f`ülgja 1 s> (vanapõhja fylgja saatja) • müt muinaspõhja müt-s inimhaldjas (tavaliselt inimese nähtamatu kaksikolend), kes saadab teda kogu elu

gabardiin <gabard|`iin -iini -`iini 22e s> (pr gabardine < ingl < vanapr gauvardine, hisp gabardina lai mantel) • tekst toimne villane v segakiust ülikonna- ja mantliriie

galder <g`ald|er -ri 2e s> (vanapõhja galdr < galan laulma) • folkl maagiliselt mõjuvaiks peetud väljendid, loitsulaul

gallon <g`allon -i 2e s> (ingl < vanapr galon), tähis galvedelike ja puisteainete mahuühik Suurbritannias (4,546 l) ja USA-s (vedelikel 3,785 l, puisteaineil 4,405 l)

gill [džill] (ingl < vanapr gille) • Inglise õõnesmõõt, 1 gill = 1/32 gallonit, = 0,142 l (USA-s 0,118 l)

gjaur <gj`aur gjauri gj`auri 22e s> (vn гяур, pr, ingl giaour < trg gâvur < vanaprs gawr) • uskmatu; kõigi mittemuslimite kohta tarvitatav halvustav nimetus islamiusulistel

gladiaator <gladi`aator -i 2e s> (ld gladiator < gladius mõõk) • aj kutseline Vana-Rooma võitlusmängudel amfiteatris teiste omasugustega v metsloomadega elu ja surma peale võitleja, pms selleks väljaõpetatud ori v sõjavang, kelle relvadeks olid kas kilp ja mõõk v heitevõrk, ahing ja pistoda

graal <gr`aal graali gr`aali 22e s> (vanapr < keskld gradalis vaagen, karikas) • müt ka Püha Graal, keskaja legendis imejõuline karikas

graatsia <gr`aatsia 1 s> (ld gratia armastatus, soositus) • siredus, nõtkus, armsus (eriti hoiakus ja liigutustes)
graatsiad pl (ld Gratiae) • müt Vana-Rooma ilu- ja rõõmujumalatarid (Aglaia, Euphrosyne ja Thaleia); vastavad Vana-Kreeka kariitidele

grotesk <grot|`esk -eski -`eski 22e s> (it grottesca < grotta koobas)
1. esteetiline tajumis- ja kujutamisviis, mis kõrvutab vastandnähtusi (ülevat ja madalat, traagilist ja koomilist jne) ning toob karikatuurselt esile mingit elulist tähelepanekut; sõnakunstivõttena sai teadlikult kasutatavaks renessansiajal, eriti omane olnud romantikuile, ekspressionistidele, sürrealistidele, absurdistidele
2. kunst ornament, milles domineerib väänlamotiiv; tekkis renessansiajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemetes ja grottides avastatud seinamaalide eeskujusid
3. trük ühejämeduste põhi- ja sidejoontega trükikiri

homagium [hom·agium] (keskld < vanapr homage < homme mees) • aj vasalli ustavusvanne läänihärrale

iidid plt <iidid `iidide 22e s> (ld pl Idus) • aj Vana-Rooma kalendris iga kuu 13. (märtsis, mais, juulis ja oktoobris 15.) päev, mis tähistas täiskuu saabumist

imagines [imaagines] (ld pl, sg imago pilt) • aj Vana-Rooma ülikute esiisade surimaskide järgi tehtud vahast portreemaskid, mida kanti hrl matuserongkäigus

ius [juus] (ld) • õigus
ius canonicum [juus kanoonikum] (ld) vt kanooniline õigus
ius civile [juus tsiviile] (ld)
1. jur tsiviilõigus, õigusnormide kogum, mis korrastab isikute varalisi suhteid (eraõiguse osa)
2. aj Rooma õiguse osa, mis korraldas ainult Rooma kodanike vahelisi suhteid (välja arvatud orjad ja naised)
ius divinum [juus diviinum] (ld) • aj Vana-Roomas jumalik õigus, ka loodusõigus
ius ecclesiasticum [juus eklesi·astikum] (ld) • jur, relig kirikuõigus, kiriku kui institutsiooni elu õiguslikult määravate normide kogum
ius gentium [juus gentsium] (ld) rahvaste õigus
1. aj Rooma õiguse osa, mis reguleeris Vana-Rooma kodanike suhteid riigis elavate välismaalastega ja viimaste omavahelisi suhteid
2. rahvusvaheline õigus
ius humanum [juus humaanum] (ld) • inimlik õigus
ius litoris [juus liitoris] (ld)
1. aj rannaõigus, rannaelanike muistne tava omastada randa uhutud esemeid ning merehätta sattunud laevu ja veoseid
2. jur rannaõigus, merehädaliste abistamist ja vara päästmise hüvitamist korraldavate õigusnormide kogum
ius naturale [juus naturaale] (ld) • loodusõigus, loomuõigus
ius primae noctis [juus priime noktis] (ld) • esimese öö õigus; aj feodalismi ajal (ka Baltimail) mõisahärra õigus oma pärisorja abiellumisel selle noorikuga pulmaöö veeta
ius privatum [juus privaatum] (ld) • eraõigus
ius publicum [juus publikum] (ld) • avalik õigus
ius sanguinis [juus sangvinis] (ld) • (vereõigus); kodakondsuse määramine vanemate (isa) riikkondsuse järgi
ius scriptum [juus skriptum] (ld) • kirjutatud õigus (vastandina tavaõigusele, adaadile)
ius soli [juus soli] (ld) • jur põhimõte, et kodakondsus määratakse sünnikoha järgi

jotnium <j`otnium -i 19~2e s> (rts < vanapõhja jötunn, vt jöötun) • geol hilisproterosoiline hallide ja punaste liivakivide ning kvartsiitide kihtkond Karjalas, Koola poolsaarel ja Soomes

juuger <j`uuger -i 2e s> (ld iugerum) • aj Vana-Rooma pinnamõõduühik (1 juuger = u 2500 m2)

juuni <juuni 16 s> (ld (mensis) Iunius, nimetatud Vana-Rooma jumalanna Iuno auks) • jaanikuu, kalendri 6. kuu; Vana-Roomas a-ni 154 eKr 4. kuu

juveel <juv|`eel -eeli -`eeli 22e s> (sks Juwel < vanapr joel, joiel < keskld iocale < ld iocus nali, ajaviide) • lihvitud kalliskivi; kalliskivide ja pärlitega väärismetallist ehe

jöötun <j`öötun -i 2e s> (vanapõhja jötunn) • müt Skandinaavia müt-s hiid, tõrksate loodusjõudude kehastus

jüüdid pl <j`üüt jüüdi j`üüti 22e s> (sks Jüten < vanapõhja Iótar) • aj Jüüti poolsaarel elanud germaani hõim, mis segunes V–VIII s taanlastega

kabun <kabun -a 2 s> (keskalamsks, keskülemsks kappūn < vanapr capon < ld capo) • eriliselt nuumatud kohikukk, eriti hinnatud Prantsuse, Itaalia ja Saksa kulinaarias

kaldaarium <kald`aarium -i 19~2e s> (ld caldarium < calidus soe) • soojendatud lõõgastuspink Vana-Rooma termides, ka vastav ruum

kalendid plt <kal|endid -`endide 22e s> (ld Kalendae, Calendae), lüh Kal., Cal.Vana-Rooma kalendris iga kuu 1. kuupäev. Vt ka ad Calendas Graecas

kariidid pl <kar|`iit -iidi -`iiti 22e s> (kr charites) • müt Vana-Kreeka ilu- ja rõõmujumalannad, kolm õde; vastavad Vana-Rooma graatsiaile

keisrilõige <+ lõige l`õike 6 s> (sks Kaiserschnitt, uusld sectio Caesarea < pn Caesar, Vana-Rooma isikunimi, hiljem 'keiser', nime päritolu on ekslikult seostatud ladina sõnaga caedere 'lõikama', oletades, et esimene selle nime kandja sündis keisrilõike teel) • med emakalõikesünnitus, kirurgiline meetod loote ja platsenta väljutamiseks läbi emakaseina

kohort <koh|`ort -ordi -`orti 22e s> (ld cohors) • aj, sõj Vana-Rooma väeüksus, kümnendik leegioni (u 500 meest); sotsiol, stat inimrühm, kes on samal ajavahemikul läbi elanud mingi samalaadse sündmuse

kolumbaarium <kolumb`aarium -i 19~2e s> (ld columbarium tuvila) • aj Vana-Rooma hauakamber seintes leiduvate tühemetega tuhaurnide jaoks; tuhaurnide ruum krematooriumis või kirikus

komiitsid pl <kom|`iits -iitsi -`iitsi 22e s> (ld comitia) • aj Vana-Rooma rahvakoosolekud, eriti magistraatide valimiseks, millest võtsid osa ainult vabad kodanikud

konsulaar <konsul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld consularis) aj
1. Vana-Rooma keisririigis provintsi asehaldur
2. endine konsul, senaatoriseisusse kuuluv isik

konung <konung -i 2e s> (vanapõhja konungr) • aj Vana-Skandinaavia hõimupealik; hiljem kuningas

kurtuaasne <kurtu`aas|ne -se 2 adj> (pr courtois < vanapr court, pr cour õukond) • õukondlik, peenekombeline, viisakas
kurtuaasne kirjandusaj, kirj keskaegse Lääne-Euroopa õueluule, vastandina rahvaluulele

kvadriiga <kvadriiga 16 s> (ld quadriga) • aj Vana-Rooma neljahobuserakend, hrl triumfivanker

kvestor <kv`estor -i 2e s> (ld quaestor)
1. aj Vana-Rooma riigiametnik, kelle halduses oli riigikassa ja riigiarhiiv, provintsis rahandusasjad
2. Euroopa Parlamendi saadik, kes vastutab parlamendiliikmeid ja nende töötingimusi puudutavate haldus- ja finantsküsimuste eest

kviriit <kvir|`iit -iidi -`iiti 22e s> (ld pl Quirites) • aj Vana-Rooma riigi täieõigusliku kodaniku vanim, ametlik nimetus

laarid pl <l`aar laari l`aari 22e s> (ld Lares, sg Lar) • müt Vana-Rooma usundis esivanemate vaimud kodukolde kaitsejumalustena; nende kujusid paigutati ristteedele

larv <l`arv larvi l`arvi 22e s> (ld larva)
1. zool vastne, moondega areneva looma ebaküps arenemisaste (röövik, tõuk, kulles jt)
2. müt Vana-Rooma usundis kuri vaim, kodukäija, tont

leegion <l`eegion -i 19~2e s> (ld legio)
1. aj, sõj Vana-Rooma suurim väeüksus, koosnes 3000–6000 jalaväelasest (algselt oli kõigi kodanike maakaitsevägi)
2. sõj pms vabatahtlikest koosnev väeüksus, nt võõrleegion, pms Prantsusmaa ja Hispaania palgasõdurite väeüksus; üksikpataljonidest koosnev väekoondis mõnes riigis
3. piltl määratu suur hulk

leemur <l`eemur -i 2e s> (ld pl lemures)
1. zool Madagaskaril elutsev poolahviliste perekond (Lemur); tuntakse 5 liiki
2. müt Vana-Rooma usundis kodukäija, surnu ringihulkuv hing

libra [liibra] (ld), lüh lbaj Vana-Rooma kaaluühik, jagunes 12 untsiks (1 libra = u 327 g)

lukulluslik <luk`ullusl|`ik -iku -`ikku 25 adj> (< pn L. Licinius Lucullus, toretseva eluviisi poolest tuntud Vana-Rooma väepealik, u 117–56 eKr) • külluslik, rohke ja hea valikuga (söömingu kohta)

lunn <l`unn lunni l`unni 22e s> (soome lunni < rts < vanapõhja) • zool väike eredavärvilise nokaga must-valge merelind alklaste sugukonnast (Fratercula), levinud Atlandi ookeani kesk- ja põhjaosas, sh Fääri saartel, Islandil, Teravmägedel jm

luur <l`uur luuri l`uuri 22e s> (vanapõhja lur) • muus, aj pronksiaja puhkpill, pms Skandinaavias

maag <m`aag maagi m`aagi 22e s> (kr magos < vanaprs maguš) • võlur; mustkunstnik; aj, relig antiikajal nimetati maagideks Meedia ja Muinas-Iraani preestriklassi liikmeid; olid tuntud ravijate, astroloogide, ennustajate ja nõidadena

maanid pl <m`aan maani m`aani 22e s> (ld manes) • müt Vana-Rooma usundis jumalustena austatud esivanemate vaimud, heatahtlikud manalajumalused

magistraat <magistr|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld magistratus kõrge riigiamet < magister ülem, õpetaja)
1. aj Vana-Rooma riigiamet v kõrgem riigiametnik (konsul, preetor, tsensor, rahvatribuun jt)
2. aj keskajast pärinev kollegiaalne linnavalitsus
3. aj Venemaal alates Peeter I ajast kuni 1864 seisuslik linnaorgan
4. Inglismaal ja Prantsusmaal rahukohtunik, ka politsei- v haldusametnik

makrell <makr|`ell -elli -`elli 22e s> (sks Makrele < vanapr maquerel), skumbria <sk`umbria 1 s> (vn скумбрия < kr skombros) • zool Euroopa ja Aafrika rannavete kala (Scomber) ahvenaliste seltsist

maniipul <man`iipul -i 2e s> (ld manipulus peotäis) • aj, sõj Vana-Rooma leegioni allüksus, 1/3 kohorti

martsiaalne <martsi`aal|ne -se 2 adj> (< ld martialis Marsi < pn Mars, Vana-Rooma sõjajumal) • sõjakas, võitlushimuline

merkuriaalne <merkuri`aal|ne -se 2 adj> (< ld pn Mercurius, jumalate käskjalg Vana-Rooma müt-s, planeet Merkuur, mille sümboliga alkeemikud tähistasid ka elavhõbedat) • keem elavhõbedat sisaldav, elavhõbeda-

mitra <m`itra 1 s> (kr side, peapael)
1. aj Vana-Kreeka v Vana-Rooma naiste laubapael
2. relig katoliku piiskopi ja abti liturgiline, kahetipuline ja kahe rippuva lindiga riidest peakate

munitsiipium <munits`iipium -i 19~2e s> (ld municipium) • aj omavalitsusõigusega linn Vana-Rooma riigis (välja arvatud Rooma)

märts <m`ärts märtsi m`ärtsi 22e s> (sks März < ld (mensis) Martius < pn Mars, Vana-Rooma sõjajumal) • paastukuu, kalendri 3. kuu, Vana-Roomas a-ni 154 eKr 1. kuu

narval <n`arval -i 2e s> (rts < vanapõhja náhvalr < hvalr vaal) • zool arktilistes meredes elav valge v kollakasvalge 4–6 m pikk hammasvaalaline, ükssarvvaal (Monodon monoceros)

noonid plt <noonid n`oonide 22e s> (ld Nonae) • aj Vana-Rooma kalendris märtsi, mai, juuli ja oktoobri 7. päev, teistel kuudel 5. päev

normannid pl <norm|`ann -anni -`anni 22e s> (keskld sg Normannus < vanapõhja Norðmaðr põhjainimene) • aj Skandinaavia meresõitjate-vallutajate kohta Lääne-Euroopas VIII–XI s keskpaigani kasutatud nimetus; ise kutsusid end viikingiteks, Vana-Vene allikais tuntud varjaagidena

nornid pl <n`orn norni n`orni 22e s> (vanapõhja nornir) • müt germaani saatusejumalannad, kes ketravad inimese elusaatusi sümboliseerivat lõnga

olifant <olif|`ant -andi -`anti 22e s> (vanapr olifant < ld elephantus elevant) • aj elevandiluust märgusarv keskajal

oraakel <or`aak|el -li 2e s> (ld oraculum ennustus; ennustuskoht)
1. aj Vana-Kreeka ja Vana-Rooma preestri tõlgenduse kaudu antav teadaanne inimesele tema saatuse kohta
2. ennustaja, ettekuulutaja
3. ennustus, ettekuulutus

paavian <p`aavian -i 19~2e s> (sks Pavian < pr babouin < vanapr baboin tobu) • zool perekond Aafrikas ja Araabia poolsaarel elavaid suhteliselt suuri ahve (Papio)

palla <palla 16 s> (ld) • aj Vana-Rooma naise ülerõivas, nelinurkne pikergune riidetükk, mis mässiti vabalt ümber keha

palliata [palliaata] , fabula palliata [faabula palliaata] (ld „mantlikomöödia“ < ld pallium mantel) • aj, teater Kreeka autori komöödial põhineva ainestikuga v Vana-Rooma komöödia; nimetatud kreeka mantli järgi, mida näitlejad kandsid. Vt ka fabula togata

paneel <pan|`eel -eeli -`eeli 22e s> (sks Paneel < vanapr panel < ld pannus riie, riidetükk, panis leib, leivaviil)
1. tehn seinatahveldis, siseruumide seinte (puit)tahveldis; erisuguse viimistlusega alumine seinaosa; plaadikujuline monteeritav ehitusdetail
2. maj püsivastajaskond (statistikas)
3. info brauseri alamaken
paneeldiskussioonarutelu, vestlusring (piiritletud teemal)

parasang <paras|`ang -angi -`angi 22e s> (kr parasangēs < vanaprs) • aj Vana-Pärsia pikkusmõõt, arvatavasti 5–6 km

parka2 <parka 16 s> (ld pn Parca) • müt Vana-Rooma müt-s oli Parca algselt sünnitusjumalanna, hiljem nimetati parkadeks kolme saatusejumalannat (samastatud Vana-Kreeka moiradega)

passus <p`assus -e 11~9 s> (ld)
1. aj samm, Vana-Rooma pikkusmõõduna kaksiksamm, 1 passus = 1,479 m
2. kirj mõttelõik, koht tekstis

peekon <p`eekon -i 2e s> (ingl bacon < vanapr < vanaülemsks bacho) • kok noore nuumsea õhukese tihke pekiga (külje)liha; põll peekonisiga

penaadid pl <pen|`aat -aadi -`aati 22e s> (ld Penates) • müt Vana-Rooma kodukoldejumalad, maja jõukuse kaitsjad

peplos <p`eplos -e 11~9 s> (kr), peplum <p`eplum -i 2e s> (ld < kr) • aj, tekst Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naisterüü, mõlemalt õlalt nõelaga kinnitatud lihtne villasest rätikust moodustatud kehakate

pilaff <pil|`aff -afi -`affi 22e s> (trg pilav < vanaprs pilāw) • kok riisist, lihast ja vürtsidest idamaine toit

pioneer <pion|`eer -eeri -`eeri 22e s> (pr pionnier < vanapr peon jalaväelane)
1. teerajaja, algataja
2. sõj inseneriväe sõdur, sapöör
3. aj endises Nõukogude Liidus lasteorganisatsiooni liige

piscina [pistsiina] (ld kalatiik; bassein)
1. aj esialgu Vana-Rooma termide bassein, ka ujula (sportlastele)
2. relig ristimisveenõu varakristlikus baptisteeriumis; katoliku kirikuis valamu v veenõu missaesemete ja preestri käte rituaalseks pesemiseks

poi2 <p`oi 26 s> (holl boei < vanapr boie, boe) • mer ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike jm kohtade tähistamiseks

pontifeks <pontif|`eks -eksi -`eksi 22e s> (ld pontifex) • aj, relig Vana-Rooma preester, kõrgema preestrite kolleegiumi liige; pontifeksid pidasid tähtsaid usutalitusi, valvasid rituaalsete eeskirjade täitmise järele, tegid kalendrit (fasti) ja koostasid annaale. Vt ka pontifex maximus

populaarid pl <popul|`aar -aari -`aari 22e s> (ld populares < populus rahvas) • aj, pol Vana-Rooma vabariigis lihtrahvale toetunud poliitiline erakond; senatioligarhia vastased poliitikud Roomas kodusõdade ajastul

pretoorium <pret`oorium -i 19~2e s> (ld praetorium) • aj Vana-Rooma provintsi asehalduri (preetori) ametiruum; väepealiku telk Vana-Rooma sõjaväelaagris, peakorter; Rooma keisri ihukaitsevägi

printsipaat <printsip|`aat -aadi -`aati 22e s> (< ld principatus esimene v tähtsaim koht) • aj orjandusliku monarhia vorm; Vana-Rooma keisririigi esimese ajajärgu (I–III s pKr) valitsemiskord, kus keiser (imperaator), olles tegelikult piiramatu ainuvalitseja, esines vormiliselt vaid „esimese kodanikuna“ (princeps); keisriamet v -au sel ajajärgul

prokuraator <prokur`aator -i 2e s> (ld procurator)
1. aj Vana-Rooma keisririigis riigivara valitseja, majandus- ja rahandusametnik, provintsi maksukoguja, väikese provintsi asehaldur
2. jur, maj prokurist

proviant <provi|`ant -andi -`anti 22e s> (sks < vanapr provende < keskld praebenda elatis, toetus) • toidumoon, söögivaru

ragnarök <ragnar|`ök -öki -`ökki 22e s> (vanapõhja < regin, pl gen ragna kuningas + rök määratud lõpp, saatus) • müt germaani müt-s maailmahukk, mille järel maailm sünnib uuena ja paremana

remonstrants <remonstr|`ants -antsi -`antsi 22e s> (vanapr remonstrance < re- + ld monstrare näitama, seletama) • vastuseletus, vastuväide; aj, pol XV–XVIII s Prantsusmaal parlamendi õigus esitada vastuväiteid uute seaduste kinnitamisele

runo <runo 17 s> (soome < vanapõhja rún saladus, märk, õpetus, kirjandus) • folkl karjala ja soome rahvalaul, ka üldse regivärsiline rahvalaul

ruunid pl <r`uun ruuni r`uuni 22e s> (vanapõhja pl rúnar), ruunikiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> • aj vanade germaanlaste, arvatavasti kreeka-ladina v keldi-etruski päritoluga raidkiri, mis IV s alates esineb sageli haua- ja mälestuskividel (ruunikividel), aga ka relvadel ja tarbeesemeil; levinud lõike- v põletusmärkidena ka Lääne-Eestis sirvilaudadel ja peremärkidel

sabiniaan <sabini|`aan -aani -`aani 22e s> (ld Sabiniani < pn Sabinus) • aj Vana-Rooma juristide koolkonna esindaja; sabiniaanide eelkäijaks oli jurist C. A. Capito ja peamisteks autoriteetideks juristid M. Sabinus ja G. Cassius (I s)

sakraarium <sakr`aarium -i 19~2e s> (ld sacrarium) • aj esialgu Vana-Rooma eramus paiknenud perekonnakabel, kus hoiti kodukoldejumalate kujusid; relig pühade esemete hoiuruum

satraap <satr|`aap -aabi -`aapi 22e s> (< kr satrapēs < vanaprs xšaθrapāvan < xšaθra maa + pā- kaitsma) • aj Vana-Pärsia riigis satraapia piiramatu võimuga asehaldur; piltl võõrvõimu vägivaldne esindaja

saturnism <saturn|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Saturnus, Vana-Rooma põllundusjumal, temaga seostatud metall on plii) • med pliimürgistus

sesterts <sest|`erts -ertsi -`ertsi 22e s> (ld sestertius „poolkolmat“, 2 1/2 assi) • aj Vana-Rooma hõbemünt, 1 sesterts = 1/4 denaari1

skald <sk`ald skaldi sk`aldi 22e s> (vanapõhja skáld) • aj muinasskandinaavia poeet ning laulik
skaldiluuleaj, kirj muinasaegne täpseid luulereegleid rakendanud Norra ja Islandi õueluule, mida sepitsesid ja esitasid skaldid; käsitles kuningate, vürstide, väejuhtide ja viikingite võitlusi ja kangelastegusid

skool <sk`ool interj> (rts skål < vanapõhja skál kauss) • terviseks (öeldakse klaase tõstes või kokku lüües)

skraa <skr`aa 26 s> (vanapõhja skrá kuiv nahk, pärgament) • aj Põhja-Saksamaa, Skandinaavia ja Baltimaade tsunfti v gildi sisekorda määrav põhikiri

stafeerima <staf|`eerima -eerib 28 v> (sks staffieren < vanapr estoffe riie, kangas) • kunst stafaažiga varustama v elustama

standart <stand|`art -ardi -`arti 22e s> (sks Standarte < vanapr estandard, keskld standardum)
1. ruutlipp, kasutatud mõnel maal ratsaväeüksuse lipuna (XVIII–XX s)
2. kuninga- v presidendilipp, mis heisatakse siis, kui riigipea viibib oma residentsis

stoola <stoola 16 s> (ld stola < kr stolē) tekst
1. aj vöötatud, maani ulatuv tuunikasarnane Vana-Rooma naiserõivas
2. relig katoliku vaimuliku liturgilise rüü osa, vt ka epitrahheel, omofoor

strigad pl <striga 17 s> (ld sg striga) • müt Vana-Rooma uskumustes öösiti tontlindudeks moonduvad naised, kes röövivad väikesi lapsi ja imevad nende verd

šafott <šaf|`ott -oti -`otti 22e s> (sks Schafott < vanapr chafaud) • tapalava

šalmei <šalm`ei 26 s> (sks Schalmei < vanapr chalemie) muus
1. vanaaegne oboetaoline teravakõlaline puupuhkpill
2. üks oreliregistreid

tartš <t`artš tartši t`artši 22e s> (sks Tartsche < vanapr targe < frangi targa) • aj, sõj endisaegne väike ümarkilp

tepidaarium <tepid`aarium -i 19~2e s> (ld tepidarium < tepidus soe, leige) • Vana-Rooma termides ruum, kus viibiti kuuma ja külma kümbluse vahepeal

terra (ld) • maa; muld
terra firma maismaa, kindel pind
terra incognita [terra ink·ognita] (ld tundmatu maa) • piltl tundmatu, uurimata valdkond
terra nullius [terra nullii˛us] • eikellegimaa
terra sigillata [terra sigillaata] (ld kaunistatud savi) • kunst punane reljeefsete kujutistega kaunistatud Vana-Rooma keraamika

ting <t`ing tingi t`ingi 22e s> (vanapõhja thing) • aj vanadel germaanlastel rahva- ja kohtukoosolek

tiuunid pl <ti`uun tiuuni ti`uuni 22e s> (vn тиун ~ тивун < vanapõhja thjónn teenija) • aj mitmesugused ametiisikud, kes võtsid osa suurvürsti majapidamise juhtimisest ning kohtute, valdade ja linnade asjaajamisest Vana-Venes (XIV–XVII s)

tooga <tooga 16 s> (ld toga) • aj, tekst Vana-Rooma kodanike mantlitaoline, hrl valgest villasest riidest mähitav ülerõivas

treenima <tr`eenima treenib 28 v> (ingl train < vanapr trahiner tirima < ld trahere tõmbama) • ka sport süstemaatiliselt harjutama, võistluseks ette valmistama v valmistuma

trell1 <tr`ell trelli tr`elli 22e s> (< ingl trellis latt- v raudvõre < vanapr treliz kolmelõimeline)
1. raudvarb
2. info numbriosund, märk #
3. pl kõnek vangla

tributum [tribuutum] (ld) • aj (riigi)maks, andam, Vana-Rooma kodanike varanduselt võetud otsene maks, millega kaeti sõjaväe varustamise kulud
tributum soli [tribuutum soli] • regulaarne otsene maks maaomandilt provintsides
tributum capitis [tribuutum kapitis] • mittekodanike isikumaks

tribuun <trib|`uun -uuni -`uuni 22e s> (ld tribunus) • aj Vana-Rooma riigiametnik ja ohvitser; piltl oraator, kirglik rahva õiguste eest võitleja
rahvatribuunaj esialgu plebeide, hiljem kõigi kodanike huvide kaitsja
sõjatribuunaj leegioni (1) kõrgem ohvitser

triibus <tr`iibus -e 11~9 s> (ld tribus)
1. aj esialgu Vana-Rooma hõim, hiljem territoriaalne haldusüksus Vana-Roomas
2. biol alamsugukonnast väiksem süstemaatikaüksus, mille moodustavad lähedased perekonnad

trikliinium <trikl`iinium -i 19~2e s> (ld triclinium < kr triklinion < treis kolm + klinē voodi) • aj Vana-Rooma elamu söögitoas lauda ümbritsenud kolmikase, lamamispink; lamamispinkidega söögituba Vana-Rooma elamus

trääl <tr`ääl trääli tr`ääli 22e s> (vanapõhja thraell) • aj orjuses elav sõjavang v selle järeltulija pms Skandinaavias ja Baltimaadel feodaalsuhete kujunemise ajal

tsentuurio <tsent`uurio 1 s> (ld centurio) • aj Vana-Rooma sõjaväes tsentuuria (2) ülem

tsereaalia <tsere`aalia 1 s> (ld pl Cerealia) • aj, relig kolme Vana-Rooma jumala – Cerese, Liberi ja Libera püha, millega kaasnesid vilja- ja põllutööjumalale Ceresele pühendatud mängud

tsereaalid pl <tsere|`aal -aali -`aali 22e s> (< pn Ceres, Vana-Rooma vilja- ja põllutööjumal) • põlluviljad

tsesareevitš <tsesareevitš -i 2e s> (vn цесаревич < pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • troonipärija nimetus Venemaal alates XIV s-st

tsesarism <tsesar|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr) • pol rahva suveräänset võimu põhimõtteliselt tunnustav, kuid tegelikult sõjaväele toetuv diktatuurivalitsus, nt Napoleon I ajal Prantsusmaal; vastav ideoloogia

tsesaropapism <tsesaropap|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn G. Julius Caesar, Vana-Rooma riigimees, 100–44 eKr + keskld papa paavst) • pol keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu juht (nt Bütsantsis, Tsaari-Venemaal, Inglismaal). Vastand ultramontanism

tsiitsero <tsiitsero 1 s> , tsiitserokiri <+ kiri kirja k`irja 24u s> (< pn M. Tullius Cicero, Vana-Rooma riigitegelane ja kirjanik, 106-43 eKr) • trük liik trükikirja, mille suurus on 12 punkti (4,5 mm). Vt ka mittel

tunnel <t`unnel -i 2e s> (ingl < vanapr tonel tünn) • eh võlvi- v torutaoline allmaakäik liikluse, kanalisatsiooni, kaablite vms tarbeks, nt raudteetunnel, autotunnel, käigutunnel, allveetunnel

tuuba <tuuba 16 s> (ld tuba) • aj sirge toruga sõjapasun Vana-Rooma sõjaväes; muus nüüdisajal madalaima häälega vaskpuhkpill, millel on kooniliselt ovaalseks keeratud toru, lai kõlalehter, ventiilistik ja lame kausshuulik

tuunika <tuunika 1 s> (ld tunica) tekstaj Vana-Rooma meeste ja naiste särgitaoline valge villane v linane kodu- ja töörõivas, kanti vööga, sageli ka tooga v stoola all; tänapäeval: pikk pluus

vaanid pl <v`aan vaani v`aani 22e s> (vanapõhja vanir, sg vanr) • müt Skandinaavia müt-s vanim jumalasugu, vee-, viljakuse- ja meresõidujumalad (Nerd, Freyr, Freya jt). Vt ka aasid

valhalla <valh´alla 16 s> (< vanapõhja valhöll (lahingus) langenute koda) • müt germaani müt-s suur saal jumal Odini kojas, lahingus langenud sangarite ja surnud kuningate asupaik, kuulsate isikute ja rahvuskangelaste puhkepaik

valküür <valk|`üür -üüri -`üüri 22e s> (sks Walküre < vanapõhja valkyrja (lahingus) langenute valija) • müt germaani müt-s sõjasangareid abistav ja võitluses langenud kangelasi Valhallasse juhtiv jumal Odini kaaskonda kuuluv sõjakas neitsi

varangid pl <var|`ang -angi -`angi 22e s> (keskld sg Varangus < vanapõhja vaeringi sõdalane) • aj Konstantinoopoli valitseja põhja poolt pärit ihukaitsjate kohta kasutatud nimetus

varjaagid pl <varj|`aag -aagi -`aagi 22e s> (< vanapõhja vaeringi sõdalane) • aj skandinaavlastest normannid Vana-Vene allikais; nende kauba- ja rüüsteretked Vene aladele algasid IX s; teenisid tasu eest ka Vene vürstide malevates; piltl rändavad võõrvalitsejad. Vt ka viikingid

varroatoos <varroat|`oos -oosi -`oosi 22e s> (< pn M. Terentius Varro, Vana-Rooma õpetlane, 116–27 eKr) • vet, zool haudme ja täiskasvanud mesilaste ohtlik parasitaarhaigus, mida põhjustab varroalest (Varroa jacobsoni) ja mis võib põhjustada mesilasperede hukkumist; haiguse vastu rakendatakse pms keemilist tõrjet

vellerism <veller|`ism -ismi -`ismi 22e s> (< pn Samuel Weller, Ch. Dickensi „Pickwick-klubi“ tegelane) • lgv, kirj otsesest kõnest ja saatelausest koosnev humoristlik väljend, nt „Seda teed peame kõik käima,“ ütles vanapiiga, kui pulmarong mööda sõitis. Vt ka solötsism, malapropism

veneeriline <veneerili|ne -se -st 12 adj> (< ld Venereus Venuse, armastuse < pn Venus, Vana-Rooma armastusjumalanna) • med pms sugulisel teel nakkav, sugu-

vestibüül <vestib|`üül -üüli -`üüli 22e s> (pr vestibule < ld vestibulum eeskoda) • suure hoone (teatri, koolimaja, villa jne) avar eesruum; aj Vana-Rooma elamus välisukse ja aatriumi (1) vaheline väike ruum

vexillum [veks·illum] (ld) • aj Vana-Rooma sõjaväes maniipulite lipp

vigiilia <vig`iilia 1 s> (ld vigilia öine valvamine)
1. aj Vana-Rooma valveteenistuses öine vahtkond
2. relig ka vigiil, katoliku kirikus öine jumalateenistus suuremate kirikupühade eel

viikingid pl <viiking -i 2e s> (vanapõhja sg víkingr) • aj pms Skandinaavia päritolu sõdalased, meresõitjad, kaupmehed ja maadevallutajad varakeskajal. Vt ka varjaagid
viikingiaegviikingite järgi nime saanud ajastu (VII–XI s)

villa <villa 16 s> (ld) • aj Vana-Rooma maamaja v -majand, ka suurmaaomandi keskus, elu- ja majandushoonete kompleks; tänapäeval maal v linna servas paiknev esinduslik eramu

visiir <vis|`iir -iiri -`iiri 22e s> (pr visière kiivri näokatteosa < vanapr vis nägu < ld visus nägemine)
1. (rüütli)kiivri liikuv, vaatepiluga näokatteosa
2. sihtimisseadis, sihik
3. mets kitsas metsasiht
4. mer parvlaeva vööri avatav ja suletav osa

vulkaan <vulk|`aan -aani -`aani 22e s> (< pn Vulcanus, Vana-Rooma tulejumal) • tulemägi, maakoores oleva lõõri v lõhe peale purskesaadustest (kivid, laava, tuhk jne) moodustunud koonusjas v kuplitaoline mägi

vulkaniseerima <vulkanis|`eerima -eerib 28 v> (ingl vulcanize < pn Vulcanus, Vana-Rooma tulejumal) • tehn kautšukit kõrgel temperatuuril väävliga kummiks töötlema

xystos [ksüst·os] (kr) • arhit Vana-Kreeka gümnaasiumi juurde kuulunud portikus atleetharjutuste tegemiseks; Vana-Rooma villades sammastega piiratud terrass


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur